12. detsember 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-6698
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi LH ja GH vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
16 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Birgit J (XXX) Kostja I LH (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II GH(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja Ivo K (XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
06.11.2012
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Birgit J Kostja I LH Kostjate lepinguline esindaja Ivo K
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista LH ja GH solidaarselt võlgnevus summas 27 515,96 (kakskümmend seitse tuhat viissada viisteist eurot ja 96 senti) eurot Swedbank AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista LH ja GH solidaarselt menetluskulud täies ulatuses (100%) Swedbank AS-i kasuks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb LH ja GH tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Swedbank AS-i kasuks.
5.Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-12-6698 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hageja ja U OÜ (edaspidi laenusaaja) sõlmisid 03.05.2007 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 2 740 000 krooni (so 175 117,91 eurot), intressiga 6% aastas tähtajaga 03.07.2010 (12-17). 14.08.2008 allkirjastasid hageja ja laenusaaja laenulepingu lisa nr 1, millega määrati laenulimiidiks 2 739 999,68 eurot ja intressiks 8,2% aastas.
2.Hageja ja kostja I sõlmisid 03.05.2007 käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja I endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga laenulepingust nr XXX tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine, maksimumsummana 1 000 000 krooni (tl 9-10). 14.07.2008 allkirjastas kostja I käenduslepingu lisana kinnituse, millega kinnitas, et käendusleping kehtib ka laenulepingus tehtud muudatuste osas (tl 11).
3.Hageja ja kostja II sõlmisid 03.05.2007 käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga laenulepingust nr XXX tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine, maksimumsummana 1 000 000 krooni (tl 18-19). 14.07.2008 allkirjastas kostja II käenduslepingu lisana kinnituse, millega kinnitas, et käendusleping kehtib ka laenulepingus tehtud muudatuste osas (tl 20).
4.Hageja ja laenusaaja sõlmisid 14.06.2000 arvelduskrediidi lepingu nr XXX(tl 77-80), millele pooled sõlmisid ajavahemikus 15.12.2000 kuni 14.12.2009 viisteist lisa, millega muudeti muuhulgas arvelduskrediidi limiiti, kasutusaja lõpptähtpäeva ja aastast intressimäära (tl 55-76). Arvelduskrediidi lepingu lisa nr 14 punktis 1 lepiti kokku arvelduskrediidi limiidis 2 500 000 krooni. Tulenevalt arvelduskrediidi lepingu lisa nr 15 punktist 2 on kasutusaja lõpptähtpäevaks 15.07.2010, intressimäär 9,2% aastas ja kohustistasu 1% aastas.
5.Hageja ja kostja I sõlmisid 14.06.2000 käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja I endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga arvelduskrediidi lepingust nr XXX tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine maksimumsummas 500 000 krooni (tl 39). Hageja ja kostja I vahel on sõlmitud käenduslepingu nr XXX täiendavad lisad ja käendaja kinnitused 08.06.2001; 14.12.2001; 11.06.2002; 13.12.2002; 13.06.2003; 15.12.2003; 17.05.2004; 15.06.2006; 12.06.2006; 14.06.2007; 13.06.2008; 15.06.2009; 14.12.2009 (tl 40-54).
6.Hageja ja kostja II sõlmisid 14.06.2000 käenduslepingu nr XXX , mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga arvelduskrediidi lepingust nr XXX tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine maksimumsummas 500 000 krooni (tl 81). Hageja ja kostja I vahel on sõlmitud käenduslepingu nr XXX täiendavad lisad ja käendaja kinnitused 08.06.2001; 14.12.2001; 11.06.2002; 13.12.2002; 13.06.2003; 15.12.2003; 17.05.2004; 15.06.2006; 12.06.2006; 14.06.2007; 13.06.2008; 15.06.2009; 14.12.2009 (tl 82-96).
7.Harju Maakohtu 23.09.2010 kohtumäärusega tsiviilasja nr 2-10-23762 kuulutati välja osaühingu U pankrot. Hageja nõue ja põhjendused
2-12-6698
8.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 27 515,96 ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, §23 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, 4, 6, § 142 lg 1, § 145 lg 1.
9.Laenusaaja kohustus tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt (iga kuu 3. kuupäeval) laenusaaja arvelduskontol olemas. Kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a. intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates määras 0,15% päevas. Hageja saatis 24.05.2010 laenusaajale ja kostjatele laenulepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja 14 päeva alates teate kättesaamisest võlgnevuse likvideerimiseks ning kostjatele ka käendusnõude (tl 21-28). Kuna võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasutud, siis lõpetas hageja laenulepingu ühepoolselt 02.07.2010. Hageja saatis 06.08.2010 kostjatele korduva käendusnõude ja pankrotihoiatuse (tl 29-32). Kostjad võlgnevusi tasunud ei ole. Hageja laenulepingust tulenev nõue laenusaaja vastu laenusaaja pankroti väljakuulutamise seisuga oli 23 979,90 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 20 463,94 eurot, intressist summas 288,18 eurot ja viivistest summas 3227,78 eurot (tl 33-38), millest hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõude 8000 eurot, intressi 288,18 euro ja viivise 3227,78 eurot.
10.Vastavalt arvelduskrediidi lepingu lisa nr 13 punktile 4.2 arvelduskrediidi saaja on kohustatud kasutusaja lõpptähtpäeval tagastama varaliste kohustuste ning arvestatud viiviste kasutamiseks vajalike summade olemasolu kontol. Kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (va intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisel kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast määras 0,15% päevas. Laenusaaja ei täitnud arvelduskrediidi lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohasel, mistõttu tekkis laenusaajal alates arvelduskrediidi kasutusaja lõpptähtpäevast 15.07.2010 hageja ees võlgnevus. Hageja esitas kostjatele 06.08.2010 käendusnõude ja pankrotihoiatuse, milles teavitas, et arvelduskrediidi lepingu tähtaeg saabus 15.07.2010 ning sellega muutusid sissenõutavaks nii põhiosa võlgnevus kui ka kõrvalnõuded. Kostjad ei ole võlgnevust tasunud. Hageja arvelduskrediidi lepingust tulenev nõue laenusaaja vastu laenusaaja pankroti väljakuulutamise seisuga oli 143 561,11 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 127 823,30 eurot, intressist 2512,78 eurot, kohustistasust 0,2 eurot ja viivistest 13 224,83 eurot (tl 97), millest hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõude 8000 eurot ja põhivõlgnevuse ulatuses kõrvalnõuded 8000 eurot.
11.Hageja palub kokku kostjatelt solidaarselt välja mõista laenulepingust ja arvelduskrediidi lepingust tulenev põhiosa võlgnevus 16 000 eurot ning kõrvalnõudena intress ja viivised summas 11 515,96 eurot, kokku 27 515,96 eurot.
12.Tulenevalt kostjate vastuväidetest märgib hageja, et kostjate väited on tõendamata ja paljasõnalised. Käenduslepinguid ei ole seadusest ega ka lepingutest tulenevalt võimalik kostjate poolt viidatud viisil tühistada. Tehingu kehtivalt tühistamiseks peavad olema täidetud nii tühistamise materiaalsed kui formaalsed eeldused. Tühistamise materiaalseteks eeldusteks on seadusest tulenevate eelduste täitmine, mis annavad õiguse tehing tühistada. Tühistamise formaalseks eelduseks on õigeaegse tühistamisavalduse tegemine. Formaalsete eelduste täitmiseks peab tehingu teinud isik vaidluse korral tõendama, et ta on teinud tehingu tühistamise avalduse ning et selle avalduse on tehingu teine pool kätte saanud. Antud juhul kostjad tühistamise avalduse hageja poolt kättesaamist tõendanud ei ole. Hageja on seisukohal, et antud juhul ei ole mitte mingisugust kostja poolt viidatud eksimust aset leidnud. Kostjate poolt on tõendamata olulise eksimuse olemasolu ning ka ajahetk, mil nad olulisest eksimusest teada said. Antud juhul on käenduslepingute sõlmimise ja väidetava tühistamisavalduse esitamise vahel rohkem kui kolm aastat, mistõttu ei olnud 24.08.2010 enam võimalik tehingut tühistada. Kostjad
2-12-6698 ei ole väidetavat tühistamisavaldust esitanud õigeaegselt, mistõttu on tühistamisavaldus kehtetu juba pelgalt formaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu. Hageja peab tehingu tühistamist õigustamatuks, sest täitmata on tühistamise formaalsed ja materiaalsed eeldused, mistõttu on hageja esitanud hagi võlgnevuse nõudes käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Antud juhul ei ole täidetud mitte ükski käenduslepingu lõppemise alustest juhindudes VÕS § 153 lg 1, mistõttu on käenduslepingud kehtivad ning kostjatel tuleb täita oma käenduslepingutest tulenevad kohustused. Antud juhul ei ole lepingust tulenevad kohustused täidetud, mistõttu on käenduslepingud kehtivad.
13.Kostjate väited põhinõude ja kõrvalnõuete arvestuse osas ja lepingute ülesütlemise osas on paljasõnalised. Kõik arvestused ja alused toodud (tl 7-146). Paljasõnaline on väide, et viivised on ülemäärased. Hageja on juba nõuet kostjate vastu oluliselt vähendanud.
14.Väärad on ka kostjate väited, et nõuded tuleb esitada üksnes põhivõlgniku pankrotimenetluses. Hageja on esitanud nõude ka pankrotimenetluses ja nõue on tunnustatud, kuid kuna vara puudu, siis ei saa hageja oma nõuet pankrotimenetluses rahuldatud (tl 137-141). Asjaolu, et hageja nõue on tagatud kommertspandiga, ei tähenda, et hageja oma nõude pankrotimenetluses rahuldatud saab. Pankrotimenetlus ei välista nõudeid käendajate vastu. Pankrotimenetluses oli vara 35 640,55 rooni ning nimetatud käibevara on raha (tl 147-166), millele kommertspant ei ulatu. Pankrotimenetlus ei välista nõudeid käendajate vastu. Kostjate vastuväited
15.Esialgsetes vastustes kohtule on kostjad vaielnud haginõudele vastu ning palunud jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad on esitanud hageja käendusnõudele 24.08.2010 vastuse, milles sisaldus ka käenduslepingute tühistamisavaldused juhindudes TsÜS § 90-99 (tl 123-130), millele hageja ei reageerinud, seega on käenduslepingud tühistatud ja haginõue on põhjendamata. Lisaks on arusaamatu, millal ja, mis alusel on laenulepingud üles öeldud ja puudub kõrvalnõuete arvestus. Kostjad on seisukohal, et hageja oleks pidanud oma nõuded esitama laenusaaja pankrotimenetluses, kus on hageja nõue tagatud ka pandiga. Kostjad leiavad ka, et viivisenõue on ülemäära suur ja paluvad vähendada viiviseid mõistlikku suuruseni.
16.06.11.2012 toimunud kohtuistungil on kostjad tunnistanud põhivõlgnevust summas 16 000 eurot ja paluvad vähendada viiviseid. Kostjad on pensionärid, kelle kuusissetulek on 380 eurot kummalgi. Puuduvad rahalised vahendid ja vara (tl 171-172). Kohtuotsuse põhjendus
17.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja kostja I, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
19.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja laenusaaja sõlmisid 03.05.2007 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 2 740 000 krooni (so 175 117,91 eurot), intressiga 6% aastas tähtajaga 03.07.2010 (12-17). 14.08.2008 allkirjastasid hageja ja laenusaaja laenulepingu lisa nr 1, millega määrati laenulimiidiks 2 739 999,68 eurot ja intressiks 8,2%
2-12-6698 aastas. Hageja ja laenusaaja sõlmisid 14.06.2000 arvelduskrediidi lepingu nr XXX(tl 77-80), millele pooled sõlmisid ajavahemikus 15.12.2000 kuni 14.12.2009 viisteist lisa, millega muudeti muuhulgas arvelduskrediidi limiiti, kasutusaja lõpptähtpäeva ja aastast intressimäära (tl 55-76). Arvelduskrediidi lepingu lisa nr 14 punktis 1 lepiti kokku arvelduskrediidi limiidis 2 500 000 krooni. Tulenevalt arvelduskrediidi lepingu lisa nr 15 punktist 2 on kasutusaja lõpptähtpäevaks 15.07.2010, intressimäär 9,2% aastas ja kohustistasu 1% aastas. Puudub vaidlus, et laenusaaja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Harju Maakohtu 23.09.2010 kohtumäärusega (tsiviilasja nr 2-10-23762) kuulutati välja osaühingu U pankrot.
20.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 03.05.2007 käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja I endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga laenulepingust nr XXX tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine, maksimumsummana 1 000 000 krooni (tl 910). 14.07.2008 allkirjastas kostja I käenduslepingu lisana kinnituse, millega kinnitas, et käendusleping kehtib ka laenulepingus tehtud muudatuste osas (tl 11). Hageja ja kostja II sõlmisid 03.05.2007 käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga laenulepingust nr XXX tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine, maksimumsummana 1 000 000 krooni (tl 18-19). 14.07.2008 allkirjastas kostja II käenduslepingu lisana kinnituse, millega kinnitas, et käendusleping kehtib ka laenulepingus tehtud muudatuste osas (tl 20). Hageja ja kostja I sõlmisid 14.06.2000 käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja I endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga arvelduskrediidi lepingust nr XXX tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine maksimumsummas 500 000 krooni (tl 39). Hageja ja kostja I vahel on sõlmitud käenduslepingu nr XXX täiendavad lisad ja käendaja kinnitused 08.06.2001; 14.12.2001; 11.06.2002; 13.12.2002; 13.06.2003; 15.12.2003; 17.05.2004; 15.06.2006; 12.06.2006; 14.06.2007; 13.06.2008; 15.06.2009; 14.12.2009 (tl 40-54). Hageja ja kostja II sõlmisid 14.06.2000 käenduslepingu nr XXX , mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga arvelduskrediidi lepingust nr XXX tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine maksimumsummas 500 000 krooni (tl 81-96). Hageja ja kostja I vahel on sõlmitud käenduslepingu nr XXX täiendavad lisad ja käendaja kinnitused 08.06.2001; 14.12.2001; 11.06.2002; 13.12.2002; 13.06.2003; 15.12.2003; 17.05.2004; 15.06.2006; 12.06.2006; 14.06.2007; 13.06.2008; 15.06.2009; 14.12.2009. Kohus leiab, et kostja väited asjaolu kohta, et käenduslepingud on tühistatud ja tühised kostjate poolt hagejale edastatud 18.08.2010 käenduslepingute tühistamise avaldusega (tl 123-130), kuna lepingud sõlmiti olulise eksimuse mõjul, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad ei ole toonud esile ühtegi mõjuvat põhjust ega eksimust. Lisaks on esitatud tühistamise avaldused tähtaega järgimata. Seega vastutavad kostjad solidaarselt laenulepingust ja arvelduskrediidilepingust tulenevate võlgnevuste eest. Samuti on kostjad tunnistanud kohtuistungil võlgnevust põhinõude osas.
21.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on
2-12-6698 kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingu ja arvelduskrediidilepingu alusel oli laenusaajal raha maksmise kohustus. Vastavalt laenulepingule ja selle lisale andis hageja laenusaajale laenu 2 739 999,68 krooni ehk 175 117,89 eurot, intressiga 8,2% aastas, tähtajaga 03.07.2010 ning vastavalt arvelduskrediidi lepingule ja selle lisadele lepiti kokku arvelduskrediidi limiidis 2 500 000 krooni ehk 159 779,12 eurot, intressiga 9,2% aastas ja kohustistasu 1% aastas, tähtajaga 15.07.2010. Laenusaaja oma lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles hageja laenulepingu ühepoolselt üles 02.07.2010, andes eelnevalt täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Arvelduskrediidi leping lõppes 15.07.2010, millisest ajast muutus kogu nõue sissenõutavaks. Laenusaaja pankroti väljakuulutamise seisuga oli laenusaaja laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees 23 979,90 eurot (sh põhinõue 20 463,94 eurot, intress 288,18 eurot ja viivis 3227,78 eurot), millist hageja vähendab põhisumma osas 8000 euroni. Seega laenulepingust tulenev võlgnevus kokku koos viivisega 11 515,96 eurot. Arvelduskrediidi lepingust tulenev võlgnevus laenusaaja pankroti väljakuulutamise seisuga oli 143 561,11 eurot (sh põhivõlgnevus 127 823,30 eurot, intress 2512,78 eurot, kohustistasu 0,2 eurot ja viivis 13 224,83 eurot), millist hageja vähendab põhivõlgnevuse osas 8000 euroni ja kõrvalnõuete osas 8000 euroni. Kokku võlgnevus 27 515,96 eurot, millest põhivõlgnevus 16 000 eurot. Kostjad tunnistavad nõuet põhivõlgnevuse osas summas 16 000 eurot, mistõttu kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele.
22.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja küsib viivist 11 515,96 eurot. Kohus on seisukohal, et intressi ja viivise nõue on põhjendatud. Kohus leiab, et puudub alus viivise vähendamiseks. Hageja on juba viivise nõuet vähendanud suures ulatuses. Vaatamata korduvatele hageja poolsetele meeldetuletustele jätsid kostjad kohustused täitmata. Kostjad olid laenusaaja juhatuse liikmed. Seega kostjad pidi teadma, et laenusaaja ei täitnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi ning need tuleb täita kostjatel kui käendajatel.
23.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 16 000 eurot ja kõrvalnõuded summas 11 515,96 eurot. Menetluskulud
24.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 sealhulgas riigilõivu, täielikult solidaarselt kostjate kanda.
jätab kohus hageja menetluskulud,
25.Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.