Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Hagiavalduse asjaolud 04.05.2007 sõlmisid Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti, edaspidi hageja) ja XMOÜ (pankrotis, edaspidi liisinguvõtja) liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli mahtuniversaal Chrysler Grand Voyager, 2.8, ehitusaasta 2007. Lepingust ja üldtingimustest tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1 ja viivisemäär lepingu punktis 5.1. Liisinguvõtja valitud vara ostis hageja 04.05.2007 ning andis selle 04.05.2007 üle liisinguvõtjale liisingulepingu nr XXX lisa nr 1 alusel. Lepingus kohustus ostja pärast eseme enda valdusesse saamist sõlmima vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu, tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi ning kandma kindlustusmaksete tasumata jätmisel või muudel alustel hagejale kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. 04.05.2007 sõlmiti kindlustusleping, mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus ja kindlustusvõtjaks liisinguvõtja. Kindlustusleppes kohustus liisinguvõtja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud maksed hagejale leppes nimetatud tähtajaks ja korras. 04.05.2007 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja lepingu teenuste lisa, mille kohaselt võimaldas hageja liisinguvõtjale Statoil kütuse krediitkaardi kasutamist. Punkti 3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale teenuste eest vastavalt esitatavatele arvetele. Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata põhiosa- ja intressimaksed. Hagejale on tasumata kokku 3030.96 EUR. Liisinguvõtja jättis tasumata liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja liisinguvõtja eest vara liikluskindlustusmakse 105.26 EUR. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0.25% päevas, kokku 337.62 EUR. 04.05.2007 sõlmisid hageja ja RR(edaspidi kostja) käenduslepingu nr XXX, milles kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 04.05.2007 sõlmitud liisingulepingust nr XXX ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks on 36 665.72 eurot. Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. Lepingu üldtingimuste kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui liisinguvõtja on jätnud osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Kuna hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Liisinguvõtja taastas vara valduse 18.05.2009 ja andis selle võõrandamiseks üle AAS-ile, kes esitas osutatud teenuste (keemiline puhastus, müügiteenus) eest arve kokku 602.56 EUR (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 24 007.29 EUR, mis koosneb vara jääkmaksumusest 19 930.89 EUR (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 3 030.96 EUR, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku 602.56 EUR (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevusest 105.26 EUR ja viivismaksete võlgnevusest 337.62 EUR. Vara realiseeriti hinnaga 10 832.48 EUR (käibemaksuta). Kostjal on kohustus hagejale hüvitada 13 174.81 EUR. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Kohtuotsuse põhjendused VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1, 3, 4 ja 6 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles,

nõuda tekitatud kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kohtule esitatud liisingulepinguga nr XXX on tõendatud, et hageja ja liisinguvõtja XMOÜ (pankrotis) sõlmisid 04.05.2007 liisingulepingu, mille kohaselt kohustus hageja andma vara, mahtuniversaal Chrysler Grand Voyager, 2.8, ehitusaasta 2007, lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse. Lepingu üldtingimuste ja maksegraafikuga on tõendatud, et punkti 1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Müügilepinguga nr XXX-OM ja liisingulepingu nr XXX lisaga nr 1 on tõendatud, et liisinguvõtja poolt valitud vara ostis hageja 04.05.2007 ning andis selle samal päeval üle liisinguvõtjale. Lepingu punkti 11.1 kohaselt kohustus ostja hiljemalt järgmisel päeval pärast eseme enda valdusesse saamist sõlmima eseme vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning lepingu üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult ostja. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.3.1 kohustus ostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 järgi kohustus ostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 04.05.2007 sõlmitud kindlustuslepinguga on tõendatud, et AS Hansa Varakindlustus ja liisinguvõtja sõlmisid kindlustusleppe nr XXX, mille punkti 2 viienda valiku kohaselt kohustus liisinguvõtja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hageja arveldusarvele iga kalendrikuu 15. kuupäevaks. Lepingu teenuste lisaga on tõendatud, et lepingu ja kindlustusleppega samal päeval sõlmisid hageja ja liisinguvõtja teenuste lisa, mille kohaselt võimaldas hageja liisinguvõtjale lisateenuse näol Statoil kütuse krediitkaardi kasutamist. Punkti 3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale teenuste eest vastavalt hageja esitatavatele arvetele. Kohtule esitatud arvetega on tõendatud, et liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed, kaskokindlustusmaksed ja krediitkaardi teenused kokku 3030.96 EUR-i ulatuses. Liisinguvõtja jättis tasumata liikluskindlustusmaksed kokku 105.26 EUR-i eest. Viivisarvega on tõendatud, et hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist lepingu punkti 5.1 alusel 0.25% päevas, kokku 337.62 EUR. VÕS § 455 lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et, kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Järelikult on hagejal liisinguvõtja vastu nõue VÕS § 455 lg 2 ja lepingu üldtingimuste punkti 6.3.2. järgi hageja poolt tasutud liikluskindlustusmakse ulatuses. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.3 kohaselt on hagejal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda juhul kui liisinguvõtja on jätnud osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Lepingu üldtingimuste punktist 7.5 tulenevalt kohustus liisinguvõtja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. AAS-i üleandmise-vastuvõtu aktiga on tõendatud vara valduse taastamine 18.05.2009. AAS arvetest nähtuvalt osutas ta hagejale sõiduki keemilise puhastuse, poleerimise, reklaamkleebiste eemaldamise ja müügiteenuse eest arved nr 1790099 ja 1700510 kokku summas 602.56 EUR (käibemaksuta), mis on hageja poolt maksekorraldustega nr 26164 ja 25836 tasutud.

Auto 24.ee müügikuulutusest nähtuvalt suunas hageja liisingulepingu esemeks olnud sõiduki müüki 18.05.2009 hinnaga 15 274,88 EUR-i. Vara alghinnaga müüki suunamisest teatas hageja liisinguvõtjale ja kostjale 02.06.2009 teatistega. AAS-i vara võõrandamise aktiga on tõendatud vara võõrandamine 29.06.2009 10 832,48 EUR (käibemaksuta). Kuna sõiduk realiseeriti vähem kui pooleteise kuu jooksul, siis asub kohus seisukohale, et sõiduki müügihind vastas sõiduki väärtusele hagejale üleandmise ajal. Kostja on küll esitanud vastuväite, et sõiduk müüdi alla turuväärtuse, kuid ei ole ühegi tõendiga sõiduki kõrgemat väärtust tõendanud. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Nõude arvestusest nähtuvalt oli hageja nõue liisinguvõtja vastu 24 007.29 EUR, mis koosneb vara jääkmaksumusest 19 930.89 EUR (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 3 030.96 EUR, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku 602.56 EUR (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevusest 105.26 EUR ja viivismaksete võlgnevusest 337.62 EUR. Kuna vara realiseerimisest saadud 10 832.48 EUR (käibemaksuta) ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu, siis on kostjal on kohustus hagejale hüvitada 13 174.81 EUR. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käenduslepinguga on tõendatud, et 04.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 04.05.2007 sõlmitud liisingulepingust nr XXX ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käenduslepingu punktis 1 lepiti kostja vastutuse piirmääraks 36 665.72 EUR-i. Käenduslepingu p 4 järgi on liisingulepingu ülesütlemisel kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad. Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. Järelikult vastutab kostja liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest, kuid mitte rohkem kui vastutuse piirmäära ulatuses summas 36 665.72 EUR-i. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Vastavalt liisingulepingu punktile 5.1 on viivisemäär 0.25% päevas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 13 174.81 EUR-i ning viivis protsendina põhinõudelt (12 837.19 EUR) alates hagi esitamisest 06.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu

punktis 5.1. sätestatud määras 0.25% päevas ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud kostja. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.