Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-6988
Tsiviilasi
A OÜ hagi TEOÜ vastu võla nõudes
Hagihind
464 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing A(registrikood XXX, asukoht XXX, XXX); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige AA; Hageja lepinguline esindaja: Tomek T . Kostja: TEOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja: JJJ(XXX,XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt TEOÜ-lt hageja OÜ A kasuks välja 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja 43 senti, millest 50 euro suuruse võlgnevuse võttis kostja õigeks, millest 414 eurot on ülejäänud põhivõlgnevus ning millest 16,43 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks (24.05.2012.a) sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt TEOÜ-lt hageja OÜ A kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuse summalt 464 eurot VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras alates 25.05.2012.a (hagiavalduse esitamisele järgnenud päev) kuni põhinõude 464 eurot täieliku tasumiseni.
4.Mõista kostjalt TEOÜ-lt hageja OÜ A kasuks välja menetluskulud: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 54,32 eurot ehk kokku summas 102 (ükssada kaks) eurot ja 25 senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja TEOÜ kanda. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtu lepingu kraanatööde (betoonrakiste demonteerimine ja tõstmine) tegemiseks aadressil XXX, Tallinn. Hageja teostas kokku lepitud töö ja kostja võttis selle vastu. Poolte kokkuleppe järgi oli töövõtu tasuks 40 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks.
2.Teostatud tööde eest esitas hageja kostjale korduvalt arveid. 07.09.2011.a esitas hageja kostjale arve nr 12 summas 1 788 eurot, mille kostja tasus koheselt. 03.10.2011.a esitas hageja kostjale arv nr 13 summas 240, mille kostja samuti koheselt tasus. 13.10.2011.a esitas hageja kostjale arve nr 14 summas 96, mille kostja tasus. 24.10.2011.a esitas hageja kostjale arve nr 15 summas 72, mille kostja tasus ning arve nr 16 summas 168 eurot, mille kostja samuti tasus.
3.05.12.2011.a esitas hageja kostjale arve nr 17 summas 624, millest kostja tasus ainult 160 eurot. Arve eest jäi tasumata 464 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt soovis. Arve nr 17 oli kostjale esitatud tööde eest objektil 01.12.2011.a ja 02.12.2011.a. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 635 lõikele 1 ja § 637 lõikele 3, samuti VÕS § 108 lõikele 1. Hageja soovis lisaks põhinõudele kostjalt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras alates 13.12.2011.a kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Hageja märkis, et hagiavalduse esitamise ajaks 24.05.2012.a oli kostja viivitanud arve tasumisega 161 ning sissenõutavaks muutunud viivise summa oli selleks ajaks 16,43 eurot.
4.Kohtule 29.10.2012.a esitatud menetlusdokumendis märkis hageja, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping oli suuline. Hageja teostas tööd objektil kestavalt ja kostja tasus kõik varasemad arved. Kestev töö tegemine ja tehtud tööde eest arvete tasumine tõendab poolte vahel kokkuleppe saavutamist ja lepingu sõlmimist. Tasu suuruseks leppisid pooled kokku 40 eurot tunni kohta, millele lisandus käibemaks. Kõik hageja poolt kostjale esitatud arved põhinevad tasul 40 eurot tunnis pluss käibemaks. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, tasudes korduvalt hageja esitatud arveid, esitamata tasu suuruse kohta vastuväiteid. Töö üleandmise-vastuvõtmise akte eraldi poolte vahel ei allkirjastatud. Hageja luges tööd vastuvõetuks sellega, et kostja tasus tööde eest esitatud arveid ega esitanud kordagi pretensioone. 01.12.2011.a ja 02.12.2011.a tegi hageja objektil järgmisi kraanatöid: betoonrakiste eemaldamine, keeramine ja pakkidesse panemine suuruste järgi. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et poolte vahel lepingut sõlmitud ei olnud.
Maksekäsu kiirmenetluses tunnistas kostja hageja nõuet summas 50 eurot. Ülejäänud osas on hageja nõue tõendamata, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Kostja ei ole arvel nr 17 toodud ulatuses teenuseid saanud.
6.Kohtule 05.11.2012.a vastuses märkis kostja, et tunnistab hageja nõuet summas 50 eurot, mis on jäänud tasumata reaalselt tehtud töö eest. Muus osas vaidleb kostja hageja nõudele vastu, sest arvel on hageja näidanud tegelikust suuremat teostatud tundide arvu. Kohtuotsuse põhjendused
7.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja teostas kostjale kraanatöid objektil XXX, Tallinn. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel puudus kirjalik töövõtuleping ja hageja esitas kostjale tehtud tööde eest arved nr 12, 13, 14, 15 ja 16, millised on kostja täielikult tasunud.
9.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 05.12.2011.a esitatud arve nr 17 tasumist täies ulatuses põhjendusel, et hageja tegi kostjale arvel märgitud 13 tunni ulatuses kraanatöid 01.12.2011.a ja 02.12.2011.a.
10.VÕS § 631 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 näeb ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
11.Eeltoodud sätetest nähtub, et poolte vaheline töövõtuleping ei pea olema kirjalik leping, vaid leping võib olla sõlmitud suuliselt. Kui tasus suuruses eraldi kokkulepe puudub, kuulub maksmisele konkreetse töövõtja tavaline tasu. Käesolevas asjas kogutud tõenditest ehk hageja poolt kostjale ja teisele tellijatele esitatud arvetest (toimiku lk 22-27 ja lk 86-89) nähtub, et hageja kui töövõtja tavaliseks tasuks kraanatööde eest oli 40 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kostja nõustumine lepingu sõlmimise ja hageja kui töövõtja tavalise hinnaga nähtub kohtu hinnangul asjaolust, et kostja on kõik varasemad hageja poolt sama töö eest esitatud arved tasunud (konto väljavõte, toimiku lk 29). Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping kraanatööde tegemiseks XXX asuval objektil hinnaga 40 eurot tunnis pluss käibemaks.
12.VÕS § 637 lg 3 järgi saab hageja töövõtjana nõuda kostjalt tasu pärast tasunõude sissenõutavaks muutumist. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
13.Hageja poolt kostjale esitatud arvetest (toimiku lk 22-27) nähtub, et tööde vastuvõtmine ja nende eest tasumine toimus ositi, sest hageja esitas pärast teatud päevadel tööde tegemist kostjale arve. Eraldi tööde üleandmise-vastuvõtmise akte pooled ei allkirjastanud. Seega leiab kohus, et hageja tehtud tööd tuli kostja poolt lugeda vastuvõetuks pärast vastava töö kohta arve kättesaamist. Kostja ei ole oma vastuväidetes viidanud sellele, et ta ei oleks arvet nr 17 kätte saanud. Arve nr 17 kättesaamist tõendab asjaolu, et kostja on selle arve eest 29.12.2011.a tasunud 100 eurot ja 04.01.2012.a 60 eurot (toimiku lk 29). Seega loeb kohus tõendatuks, et tööd
olid kostja poolt vastu võetud.
14.Tööde tegelikku teostamist tõendavad kohtu hinnangul ka asjas üle kuulatud tunnistaja ütlused. Tunnistaja AA ütlustest (toimiku lk 108, pöördel) nähtub, et ta oli XXX elamu objektil tellijaks ning kostja oli peatöövõtjaks. Tunnistaja kinnitas, et hageja viidatud tööde tegemise kuupäevad peavad paika, sest rakiseid võeti nendel päevadel maha ja ilma kraanata seda teha ei saa. Tunnistaja käis objektil iga päev ning kraana oli seal kohal. Tunnistaja pidas tõenäoliseks, et hageja võis viidatud päevadel teha kraanatöid 13 tunni ulatuses.
15.Kohus selgitas kostjale 11.10.2012.a pöördumises (toimiku lk 76), et kui hageja tõendab lepingu sõlmimist kostjaga, tuleb kostjal põhistada ja tõendada, millisel alusel ta keeldub tööde eest tasumast või millisel alusel ta keeldus tööde vastuvõtmisest. Kohus selgitas, et kostjal tuleb selgitada, miks ta tasus kõik varasemad hageja analoogilised arved. Kohus selgitas, et kostjal tuleb oma väiteid tõendada. Vastuseks kohtu selgitustele leidis kostja üksnes seda, et reaalselt tehti töid 50 euro osas, millise summa osas võttis kostja hageja nõude õigeks. Täiendavaid põhistusi või tõendeid kostja kohtule ei esitanud.
16.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu kuulub täies ulatuses rahuldamata, sest kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele põhistanud ega tõendanud, millisel põhjusel on tal õigus keelduda hageja nõude rahuldamisest täies ulatuses. Kuivõrd kostja sai hageja arve kätte ja tasus selle osaliselt, võttis kostja kirjeldatud teoga kohtu hinnangul hageja teostatud tööd vastu. Kostja ei ole viidanud ega tõendanud, et ta oleks enne kohtuvaidluse algust kordagi teatanud hagejale, et talle esitatud arve nr 17 kajastab tehtud töötundide arvu tegelikkusega võrreldes suuremana.
17.VÕS § 644 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus leiab, et kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning ta oleks pidanud arvel nr 17 kajastatud tundide ebaõigsusest hagejale teatama mõistliku aja jooksul pärast arve saamist. Kostja ei ole seda teinud. Kostja ei ole ka kohtumenetluse raames selgelt välja toonud, milles seisnes tööde mittevastavus ning millest tulenevalt on kostja õigustatud tasuma võlgnevusest vaid 50 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole tööde mittevastavusele viidanud õigeaegselt ega ole mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud, mistõttu on kostja kohtumenetluse toimumise ajaks minetanud õiguse väidetavatele puudustele viidata.
18.Eeltoodu alusel tuleb kostja õigeksvõtu alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja 50 eurot. Kostja vastuväidete põhjendamatuse tõttu tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada ka ülejäänud ulatuses ning kogumina tuleb kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja mõista 464 eurot.
19.Hageja palus kostjalt täiendavalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määra alusel alates nõude sissenõutavaks muutumisest 13.12.2011.a kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Arve nr 17 järgi (toimiku lk 26) oli selle tasumise tähtaeg 12.12.2011.a.
20.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
21.Hageja esitatud viivise arvestuse kohaselt on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks
muutunud viivise summaks 16,43 eurot, sest hageja on 464 euro suuruse summa tasumisega viivitanud alates 13.12.2011.a kuni 24.05.2012.a ehk kokku 161 päeva. Viivise arvestamisel lähtus hageja viivisemäärast 0,022% päevas. Kostja hageja viivise arvestusele ega viivise nõudele eraldi vastuväiteid ei esitanud. Kuivõrd hageja tasunõue kostja vastu muutus sissenõutavaks alates 13.12.2011.a, tuleb kostjalt hageja kasuks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutava viivisena välja mõista 16,43 eurot.
22.TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palus kostjalt välja nõuda viivise kindla summana kuni hagiavalduse esitamiseni ning edasi seaduses sätestatud määra alusel kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohus leiab, et antud hageja nõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras alates 25.05.2012.a (hagiavalduse esitamisele järgnenud päev) kuni põhinõude 464 eurot täieliku tasumiseni.
23.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesolevat asja lahendab kohus lihtmenetluse korras. VÕS § 405 lg 1 p 3 näeb ette, et lihtmenetluse lahendis võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas lahendis. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista ainult tasutud riigilõivu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu summas 47,93 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja täiendavalt riigilõivu summas 41,54 eurot ja 12,78 eurot. Seega tasus hageja riigilõivu kokku summas 102,25 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.