2-12-26397/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 09.07.2012 esitas OÜ R Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 30.07.2012 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok’i, kes esitas kohtule 28.08.2012 ja 01.11.2012 ajutise halduri aruanded, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 07.11.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot ning teha ettepanek võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.11.2012. Seisuga 09.12.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. 13.11.2012 esitas Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) taotluse OÜ R äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks, kuna võlgniku suhtes on alustatud menetlus maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks, eesmärgiga koostada vastutusotsus. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris), palus maksuhaldur pikendada OÜ R äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni. Enne kuue kuu möödumist lubada esitada OÜ R äriregistrist kustutamise avaldus üksnes MTA eelneval nõusolekul. Oliver Ennok ei ole taotlenud kohtult likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks rahasumma määramist. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed OÜ R (endise ärinimega HEOÜ) on kantud äriregistrisse 12.08.2002. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamine (toiduainete import ning kauba realiseerimine toitlustusasutustele ja kaubanduskettidele). Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgnikul puuduvad töötajad. Varad Võlgniku andmetel on tal varasid kogusummas 9 477,51 eurot järgmiselt: - nõuded äriühingute vastu 4 107,51 eurot - ajutine haldur on tuvastanud, et 16-st võlgnikust pooled on kas äriregistrist kustutatud või saanud kustutamishoiatuse ning ülejäänud nõuete osas ei ole ajutisele haldurile esitatud alusdokumente, samuti võivad ülejäänud nõuded olla kas aegunud või ületaks nende sissenõudmise kulud saadavat tulu, mistõttu on tõenäoliselt põhjendatud enamuse nõuete mahakandmine ja võlgniku nõuete maht võib olla maksimaalselt 995,62 eurot; - vara 5 370 eurot - väärtus on ajutise halduri hinnangul 2 000-3 000 eurot.

2-12-26397 07.11.2012 kohtuistungil võlgniku esindaja suures osas nõustus ajutise halduri aruandega ning selgitas võetud meetmeid, mille eesmärgiks oli esialgu tegevuse lõpetamine läbi likvideerimise. Oliver Ennok on kohtule esitanud OÜ R ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 23 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajaga, varadega tutvumine, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine, kohtuistungil viibimine). Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 86 eurot, s.h sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud. Oliver Ennok palub Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna 1 840 eurot, millele lisandub käibemaks 368 eurot ja kulude hüvitisena 86 eurot. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

2-12-26397 mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pankrotiseaduse § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ’l R vara hinnanguliselt 2 000 euro väärtuses, rahalisi kohustusi on vähemalt 120 000 euro ulatuses. Ajutisele haldurile esitatud andmetest tulenevalt ei ole ajutine haldur tuvastanud pankrotikuriteo tunnustele vastavaid tegusid. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise tuvastamiseks tuleb viia läbi võlgniku raamatupidamise ja äriplaani osas erikontroll ning tulemustest lähtuvalt hinnata juhatuse käitumist, milleks antud menetluses rahalised vahendid aruande koostamise seisuga puuduvad. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu poolt OÜ R pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud.