lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-21180/31

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-21180/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2679
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 265 lg 1, 4Koormised ja kohustused kingisaajaleTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusVÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alusedVÕS § 13Lepingu muutmine ja lõpetamineVÕS § 259Kinkelepingu mõisteVÕS § 270Taganemise piirangudVÕS § 272 lg 1Sätete kohaldamine elu- ja äriruumide üürimisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-21180/15Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja23.03.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-21180

Tsiviilasi

Fiilip Klemetsi hagi Jüri Seepõldi vastu 1 744,03 euro väljamõistmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks.

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1 744,03 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. märtsi 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jüri Seepõldi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Jüri Seepõld (isikukood: 36904102236), esindaja Maksim Fedotov

esindajad

RESOLUTSIOON

Vastustaja (hageja): Fiilip Klemets (isikukood: 32902172278), esindaja Mirja Sarap Jätta apellatsioonkaebus muutmata ja Viru Maakohtu

23.märtsi 2012 otsuse resolutsioon muutmata, kui muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Menetluskulud maakohtus jätta Fiilip Klemetsi ja Jüri Seepõldi endi kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Jüri Seepõldi

kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 30Võlatunnistus

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Fiilip Klemets (hageja) esitas 06. mail 2010 hagi Jüri Seepõldi (kostja) vastu 27 288,18 kr väljamõistmiseks ning J. Seepõldi kohustamiseks tagastada F. Klemetsile lepingu alusel saadud kinkeobjekt korteriomand aadressil XXX. Menetluskulud, s.o riigilõiv summas 6 000 kr, palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt vormistas Jõhvi notar Andrei Lõssenko 26. septembril 2006 korteriomandi kinkelepingu nr 4654 kinkija F. Klemetsi ja kingisaaja J. Seepõldi vahel korteriomandi, aadressil XXX, kinkimiseks. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus kostja hiljemalt ühe aasta jooksul arvates kinkelepingu sõlmimisest tasuma lepingu objektiks oleva korteriomandiga seotud maksude osas olevad ja kinkelepingu p-s 2.2.9 nimetatud võlgnevused kommunaalteenuseid osutavate ettevõtetega kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadeks. Seega oli kinkelepingu eelduseks, et kostja omandab korteriomandi, kui ta maksab ära korteriomandiga seotud võlad. Viru Maakohtu 19. märtsi 2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-1535 mõisteti hagejalt välja AS-i Kohtla-Järve Soojus kasuks võlgnevus summas 19 256,98 kr ning menetluskulud summas 1 164,20 kr. Viru Maakohtu 30. jaanuari 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-64729 mõisteti hagejalt välja AS-i Viru Vesi kasuks võlgnevus summas 6 617 kr ning menetluskulud summas 250 kr. Selleks ajaks kui kohus hagejale nimetatud tsiviilasja materjalid saatis (s.o 18. jaanuaril 2007) oli kinkeleping kostja ja hageja vahel juba sõlmitud. Seega ei varjanud hageja kostja eest korteriga seotud kohtuvaidlusi. Lepingu p-st 6.9 lähtudes pöördus hageja notar A. Lõssenko poole sooviavaldusega kinkelepingust taganeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 alusel. Notar saatis 15. detsembril 2008 kostjale lepingust taganemise avalduse. Pärast avalduse kättesaamist pidasid pooled läbirääkimisi, mille tulemusena nõustus kostja tasuma hagejale kommunaalettevõtete kasuks väljamõistetud summade katteks ning ebameeldivuste hüvitamiseks perioodiliste maksetena 40 000 kr. Korteriomand oleks kokkuleppe kohaselt jäänud kostjale. Kokkulepe vormistati 10. augustil 2009. Kostja kokkulepet ei täitnud, mistõttu tegi hageja kostjale ettepaneku minna notari juurde ja vormistada korteriomand tagasi hageja nimele, millest kostja keeldus. Kostja väited hageja poolt sunni avaldamisega kokkuleppe allkirjastamiseks on alusetud. Kokkuleppe sisus olid pooled enne allkirjastamist kokku leppinud. Hageja saatis tema poolt allkirjastatud kokkuleppe kahes eksemplaris kostjale ja kostja saatis ühe

allkirjastatud eksemplari hagejale tagasi. Kui kostja ei oleks kokkuleppe sisuga nõustunud, siis ei oleks kostja allkirjastatud eksemplari tagasi saatnud. Hageja sai Viru Maakohtu määrused 19. märtsil 2008 ja 30. jaanuaril 2009. Lepingust taganemise avaldus vormistati 15. detsembril 2008, seega vormistati kinkelepingust taganemise avaldus VÕS §-s 270 sätestatud ühe aastase tähtaja piires, kuivõrd tähtaeg taganemise õiguse tekkimisest hakkas kulgema 19. märtsil 2008. Kinkelepingu sõlmimise ajal oli hageja teadlik võlgnevusest summas 1 777, 90 kr. Lepingu p 2.3.2 kohaselt oli ka kostja kontrollinud ja kinnitab, et oli teadlik lepinguobjekti kasutamisega seotud võlgnevustest ning suurus vastab hageja poolt avaldatule. Seega jääb hagejale arusaamatuks, kust ja kuidas kostja võla olemasolu kontrollis. Ühtlasi pidi kostja teadma, et

16.aprillil 2003 sõlmis kostja hageja esindajana kokkuleppe AS-ga Kohtla-Järve Soojus võlgnevuse summas 13 123, 95 kr tasumiseks. Nimetatud kokkulepet kostja ei täitnud. Seega ei varjanud hageja notari eest oma võlgnevusi, vaid kostja, kes oli teadlik, et 2003. aasta võlg on tasumata, andis notarile valeinformatsiooni. Hageja möönab, et hageja oleks võinud AS-st Kohtla-Järve Soojus üle kontrollida, kas võlgnevus on tasutud, kuid heauskselt ta seda ei teinud.
2.J. Seepõld vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei rikkunud kostja kinkelepingut ega pidanud tasuma hageja võlgu. Hageja avaldas kinkelepingu p-s 2.2.9, et tema korteriomandil lasub võlgnevus summas 1 777, 90 kr. Muid võlgnevusi hageja lepingus ega vestluses kostjaga ei avaldanud. Vastupidi, hageja kinnitas, et muid võlgnevusi kingitaval korteriomandil ei lasu. Hageja poolt esitatud kohtumäärustest nähtub, et nimetatud võlgnevused olid kujunenud enne hageja ja kostja vahel kinkelepingu sõlmimist. Seega oli hageja kinkelepingu sõlmimisel suuremast võlgnevusest teadlik, kuid varjas seda kostja eest. Kostja ei pea vastutama asjaolu eest, et hageja oli küll teadlik oma muudest võlgnevustest, kuid ei toonud neid kinkelepingus välja. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe ei olnud seotud nüüd hageja poolt esitatud nõudega. Esiteks ei nähtu kokkulepe tekstist, millega hageja oma nõudeid põhjendab ja teiseks ei klapi omavahel poolte kokkuleppes avaldatud summa ja hagiavalduses nõutud summa. Kostja allkirjastas nimetatud kokkuleppe, sest hageja šantažeeris teda kinkelepingust taganemisega. Pärast hageja esindaja poolt viidatud dokumentidega tutvumist otsustas kostja oma allkirja suuliselt tagasi kutsuda. Kostja hinnangul ei ole hageja kuidagi tõendanud, et poolte kokkulepe oli käesoleva asjaga seotud ning palus seda tõendina mitte arvestada. Kostja hinnangul ei esinenud käesoleval juhul VÕS § 272 lg-s 1 ja §-s 268 sätestatud aluseid, mistõttu on hageja lasknud mööda tähtaja kinkelepingu lõpetamiseks. Alusetu on hageja väide, et kuivõrd kostja oma süüd tunnistas, siis ei ole aegumistähtaeg möödunud. Aegumistähtaeg hakkas kulgema kinkelepingu sõlmimisest, kuivõrd ühe aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist ei esitanud hageja kostja suhtes pretensioone.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohtu 23. märtsi 2012 otsusega rahuldati hagi osaliselt. Maakohus mõistis J. Seepõldilt välja 1 744, 03 eurot F. Klemetsi kasuks ja jättis ülejäänud osas hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus luges VÕS § 259 sätetega tõendatuks, et kinkelepinguga kohustus hageja tasuta kostjale üle andma talle kuuluva eseme (korteriomand, aadressil XXX) ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul

viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 265 lg 1 ja lg 4 sätetega luges maakohus tõendatuks, et kinkelepingus võis kostjale ette näha koormisi või kohustusi. Kui kinke (korteriomand) väärtus kinke lepingutingimustele mittevastavuse tõttu ei oleks katnud koormise täitmiseks vajalikke kulutusi, oleks kostja kui kingisaaja võinud keelduda kinke väärtust ületavas osas koormise täitmisest, kuni kinke väärtust ületavad kulutused talle hüvitatakse. Kui kingisaaja koormise siiski täidab, võib ta nõuda, et kinkija hüvitaks talle koormise täitmisel tehtud kulutused, mis ületavad kinke väärtust. Maakohus luges tõendatuks, et korteriomandi väärtus kinkimise hetkel oli 5 112, 93 eurot. Hiljem välja tulnud võlgade suurus ei ületanud kingi väärtust ning võlad olid suuruses 1 744, 03 eurot, mistõttu tuli see summa kinkelepingu järgse koormisena välja mõista kostjalt hageja kasuks. Isegi pärast hagi rahuldamist jäävad kehtima kinkelepingu põhilised eeldused: ühekülgsus, korteriomandi kostjale tasuta üleandmine hageja poolt, aga samuti rikastas hageja korteriomandi üleandmisega kostjat. Maakohus luges tõendatuks, et kostjal ei olnud õigust keelduda kinkelepinguga temale pandud koormise täitmisest VÕS § 265 lg 4 alusel, kuna koormise kogusuurus ei ületanud kingi väärtust. VÕS § 270 sätetega luges kohus tõendatuks, et hageja ja M. K. võisid kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul, alates ajast, mil nad said teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Maakohus luges tõendatuks, et hageja ja M. K. pidid oma taganemisõigusest teda saama hiljemalt 13. detsembril 2007 (kaja esitamisega tagaseljaotsusele). Kinkelepingust taganemise avaldus tehti hageja ja M. K. poolt alles 15. detsembril 2008, s.o kaks päeva pärast aasta möödumist taganemisõiguse tekkimise teadasaamist. Ühtlasi luges maakohus tõendatuks, et kinkelepingust taganemisega hilinesid hageja ja M. K. tegelikkuses veelgi rohkem, kuna kinkelepingust taganemise avaldus hakkas kehtima alates selle kättesaamisest kostja poolt. Hageja ja M. K. ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, millal sai kostja kätte kinkelepingust taganemise avalduse, mille tõttu ei olnud maakohtul võimalik täpselt tuvastada, kui palju tegelikult lasti mööda kinkelepingust taganemise üheaastast tähtaega. Maakohus luges tõendatuks, et kinkelepingust taganemise avaldus ise oli tehtud pärast ühe aasta möödumist, alates kinkelepingust taganemisõigusest tekkimisest, mistõttu ei olnud hagejal ja M. K. enam õigus taganeda korteriomandi kinkelepingust kostjale.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.J. Seepõld esitas Viru Maakohtu 23. märtsi 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohustati J. Seepõldi tasuma F. Klemetsile 1 744, 03 eurot ning uue otsuse tegemist, millega jäetakse 1 744, 03 eurot J. Seepõldilt F. Klemetsi kasuks välja mõistmata. Apellant taotles kohtukulude vastustaja kanda jätmist. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) oli vastustaja enne kinkelepingu sõlmimist teadlik kõigist hagis esitatud võlgnevustest ning varjas neid kinkelepingu sõlmimisel kostja eest. Nimetatud asjaolu tuvastas ka maakohus; 2) ei tulene maakohtu poolt viidatud VÕS §-dest 265, 259 ja 270, et apellant peaks kandma kinkelepinguga seoses kohustusi, milles pooled kinkelepingu sõlmimise ajal kokku ei leppinud. Pooled leppisid käesoleval juhul kokku, et apellant kohustub aasta jooksul tasuma kinkelepingu p-s 2.2.9 nimetatud vastustaja võlad, s.o 1 777, 90 kr. Mingitest muudest võlgnevustest vastustaja apellandile teada ei andnud. Apellant täitis temale kinkelepinguga pandud kohustuse, kuid pärast kohustuse täitmist hakkas vastustaja apellandilt ülejäänud võlgade tasumist nõudma; 3) oli enne kinkelepingu sõlmimist pooltel võimalik selle sisuga tutvuda. Vastustajal oli võimalik esitada seoses kinkelepingus väljatoodud võlasummaga pretensioone või isegi keelduda kinkelepingu sõlmimisest, mida vastustaja aga ei teinud. Ebaõige on vastustaja väide, et lepingusse kantud võlgnevusi puudutav informatsioon kanti lepingusse apellandi initsiatiivil;

4) vastustaja tegevust ülejäänud võlgade nõudmisel tuleks käsitleda ühepoolse lisatingimuste seadmisena poolte vahel sõlmitud kinkelepingusse, mis on vastuolus VÕS §-ga 29 ja VÕS § 13 lg-ga 1. Maakohus jättis nimetatud seisukoha oma otsuses tähelepanuta. Apellandi hinnangul ei pea tema vastustaja võlgu tasuma, kuivõrd hagis nõutud võlgnevused ei olnud kinkelepingu esemeks; 5) ei vasta tegelikkusele vastustaja väited selle kohta, et kinkeleping sõlmiti apellandi sundimisel.

5.F. Klemets vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kohtukulud palus vastustaja jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei olnud vastustaja suurematest võlgnevustest kinkelepingu sõlmimise ajal teadlik. Võlgnevusest sai vastustaja teada alles siis, kui AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Viru Vesi esitasid tema vastu hagid. Kuivõrd vastustaja elas hagimaterjalide saatmise hetkel XXX ja hiljem oma XXX juures, siis ei saanud ta hagimaterjale ka õigeaegselt kätte; 2) ei teatanud vastustaja notarile mitte mingisuguseid võlgnevuse summasid, vaid nõustus apellandi poolt esitatud summadega. Vastustaja ei käinud võlasummasid tulenevalt oma raskest puudest täpsustamas, vaid usaldas selles osas apellanti. Vastustaja eeldas, et apellant täitis AS-ga Kohtla-Järve Soojus 2003. aastal sõlmitud kokkulepet ning võlg võiski olla nii väike, kui kinkelepingusse sai märgitud. Apellant pidi olema suuremast võlgnevusest teadlik, kuivõrd
16.aprillil 2003 sõlmis apellant AS-ga Kohtla-Järve Soojus kokkuleppe vastustaja esindajana võlgnevuse summas 13 123,95 kr tasumiseks. Seoses apellandi makseraskustega vähendas AS Kohtla-Järve Soojus võlasummat 7 200 kroonini. Apellant ei täitnud nimetatud kokkulepet, mistõttu esitas AS Kohtla-Järve Soojus nõude vastustaja vastu. Samuti esitas apellant kohtule tõendina võla tasumisega seotud maksegraafiku. Seega oli apellant võlgnevustest teadlik ning esitas ise notarile valeinformatsiooni; 3) ei tuvastanud maakohus, nagu väidab apellant, et kinkelepingu sõlmimisel oli vastustaja teadlik oma võlgnevustest AS-i Kohtla-Järve Soojus ja AS-i Viru Vesi ees; 4) soovis apellant saada kinkelepingut soodsamatel tingimustel. Vastustajal puudus huvi varjata võla suurust, kuivõrd vastustajal oli võimalik müüa korter märksa soodsamatel tingimustel. Vastustaja tuli vastu apellandi soovile ning pooled vormistasid kinkelepingu, mille sõlmimise puhul oli vastustaja eesmärgiks vabaneda korteril lasuvatest võlgadest. Vastustaja ei ole kinkelepingu objektiks olnud korteris päevagi elanud. Selles korteris elas kogu aeg apellant, kes kuni kinkelepingu sõlmimiseni üüris nimetatud korterit. Apellandi käitumine on äärmiselt taunimisväärne, kuivõrd kõik võlgnevused tekkisid apellandi poolt tarbitud teenustega seoses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
23.märtsi 2012 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse põhjendusi. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 1 744,03 eurot. Apellatsioonkaebust ei ole esitatud osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude kinkelepingust taganemiseks. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust vaid vaidlustatud osas, s.o osas, milles maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 1 744,03 eurot.
7.Nähtuvalt asja materjalidest nõudis hageja maakohtule esitatud hagiavalduses (tl 1-3) muuhulgas kostjalt 27 288,18 kr, s.o 1 744,03 euro, väljamõistmist. Nõude alusena on hageja tuginenud 26.09.2006 korteriomandi kinkelepingule (tl 5-10) ja 10. augusti 2009 kokkuleppele (tl 22). Hageja väite kohaselt pidi kostja tulenevalt kinkelepingu punktist 3.2 tasuma kommunaalteenuste võlgnevuse ning kuna ta seda ei teinud, siis sõlmisid pooled 10.08.2009 kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale viimase poolt AS-le Kohtla-Järve Soojus ja AS-le Viru Vesi tasutud summade katteks 40 000 krooni. Kostja on hageja väitele vastu vaielnud ning vastuväite kohaselt ta tasus kinkelepingu punktis 3.2 ja punktis 2.2.9 sätestatud võlgnevuse 1 777,90 kr. Kostja põhjenduste kohaselt oli ta sunnitud 10.08.2009 kokkuleppele alla kirjutama, sest hageja terroriseeris teda. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et kuna kinkelepingu punktis 2.2.9 on märgitud maksude võlgnevuse summaks 1 777,90 kr ning lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma lepinguobjektiks oleva korteriomandi kasutamisega seotud maksude osas olevat ja lepingu punktis 2.2.9 nimetatud võlgnevust, siis oli kinkelepingu kohaselt kostja kohustuseks tasuda kommunaalteenuste (maksude) võlgnevus summas 1 777,90 senti.
8.Asjakohane ei ole apellandi väide, et hageja oli enne kinkelepingu sõlmimist teadlik kõigist hagis esitatud võlgnevustest ning varjas neid kinkelepingu sõlmimisel kostja eest. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles hagi jäeti rahuldamata (s.o jäeti rahuldamata hageja nõue kinkelepingust taganemiseks). Seega on 26.09.2006 kinkeleping kehtiv ning asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust see asjaolu, kas kinkelepingusse kantud võlgnevust puudutav informatsioon kanti lepingusse kostja või hageja initsiatiivil.
9.Ebaõige on apellandi väide, et hageja tegevust ülejäänud võlgade nõudmisel tuleks käsitleda ühepoolse lisatingimuste seadmisena poolte vahel sõlmitud kinkelepingusse, mis on vastuolus VÕS §-ga 29 ja VÕS § 13 lg-ga 1. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude aluseks kostjalt kommunaalteenuste võlgnevuse sissenõudmisel on 10.08.2009 kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale viimase poolt AS-le Kohtla-Järve Soojus ja AS-le Viru Vesi tasutud summade katteks 40 000 krooni. Nimetatud kokkuleppe tekstist nähtuvalt „Viru Maakohtu otsustega Fiilip Klemets`ilt välja mõistetud AS-i Kohtla-Järve Soojus ja AS-i Viru Vesi kasuks summade katteks on Jüri Seepõld nõus tagastama 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni M. K. arvelduskontole nr XXX alates 2009. aasta septembri kuust igakuiselt jooksva kalendrikuu 20. kuupäevaks 1000 (üks tuhat) krooni kuni nõudesumma (nelikümmend tuhat krooni) tasumiseni.“ Ringkonnakohtu arvates on 10.08.2009 kokkulepe käsitletav J. S. poolt antud võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes, sest pooltel on selle sõlmimisel olnud tahe siduda end abstraktse kohustusega, s.o poolte eesmärk on olnud luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Viru Maakohtu 19. märtsi 2008 määrusest (tl 12-14) ja 30. jaanuari 2009 määrusest (tl 15-17) nähtuvalt oli AS-i KohtlaJärve Soojus ja AS-i Viru Vesi võlgnik hageja. Samuti ei tulene kostja võlga hageja ees summas 1 744,03 euro 26.09.2006 kinkelepingust. Kokkuleppega ei ole kinnitatud kostja olemasolevat võlga hageja ees, vaid sellega on soovitud luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus. Kuna on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, siis oleks pidanud kostja soovi korral esitama hagi VÕS § 1028 lg 1 jj alusel hagejale võlatunnistusega antud nõudeõiguse tagasisaamiseks, kuid ei piisa kostja paljasõnalisest väitest, et ta allkirjastas kokkuleppe seetõttu, et hageja terroriseeris teda. Kuna 10.08.2009 kokkulepe on kehtiv, kostja ei ole seda täitnud, siis on maakohus õigesti rahuldanud hageja nõude kostjalt 1 744,03 euro väljamõistmiseks. Kuigi võlatunnistus on antud

summas 2 556,47 eurot, võis hageja soovi korral nõuda kostjalt täitmist võlatunnistuses märgitust väiksemas summas.

10.26.09.2006 kinkelepingu punkti 4.1 kohaselt „Kinkija ja kingisaaja avaldavad, et lepinguobjekti otsene valdus, samuti kõik lepinguobjektile juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepinguobjekti päraldiseks olevad dokumendid /.../ on kingilesaajale üle antud enne käesolevale lepingule allakirjutamist novembris kahe tuhande kolmandal aastal (11.2003.a.) ning kingisaaja tõendab oma allkirjaga käesoleval lepingul otsese valduse vastu võtmist. Lepinguobjekti kasutamisega seotud maksude tasumise kohustus läks üle kingisaajale otsese valduse üleandmisel.“ Kinkelepingu punktist 4.1 nähtub, et kostja sai korteriomandi otsese valduse novembris 2003 ning talle läks üle korteriomandi kasutamisega seotud maksude tasumise kohustus. Seega võiks tuleneda hageja nõue kostja vastu teenuste eest tasumiseks iseenesest ka kas tasuta vara kasutuse lepingust või üürilepingust vm lepingust (olenevalt pooltevahelise suhte kvalifikatsioonist), kuid antud juhul ei ole hageja sellele tuginenud.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja