Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku pankrotiavaldus ja selle põhjendused. Võlgnik OÜ Valtoloonia on esitanud avalduse ettevõtte pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt kanti esmakordselt Pärnu Maakohtu registriosakonda 14. aprillil 2010.a. Asutajaks oli tuntud ettevõtete asutaja Vallo Visnapuu OÜ Revonte. 30. aprillil 2010.a. omandas osaühingu Väino Kalme, müües 22. juulil, 2010.a. 50% osalusest Aleksei ja Anna Šeljugi ühisomandisse. 100% osaluse omandas 24. augustil, 2012.a. OÜ Haktoline Konsult eesmärgiga osaühing lõpetada. Juhatusse kuulusid kuni 24. August, 2012.a. Anna Šeljug ja Väino Kalme, alates nimetatud kuupäevast Hillar Talts. Osaühingu põhitegevuseks oli hakkepuidu tootmine. Kasutati rendipinda ning renditud tootmisseadmeid. Hankepartneriteks olid põhiliselt eraisikutest metsaomanikud, ostuklientideks erinevad Eesti ettevõtted. Viimase aasta jooksul sai osaühingule saatuslikuks suurte hakkepuidutootjate, Pärnu piirkonnas eriti Fortumi, tulemine hakkepuidu turule. See samm „lõi“ turgudel hinnad alla, kuna suurtootjad suudavad mahtusid arvestades pakkuda ostjatele madalamat hinda. Lisaks tekitas osaühingule toorainenappuse vesine kevad ja suvi, mistõttu oli oluliselt raskendatud tooraine väljavedu metsadest. Ühe põhjusena saab välja tuua veel kõrge tootmisvahendite rendihinna, mis mahtude langedes ei võimaldanud kasumlikult majandada. Nimetatud põhjused said osaühingule saatuslikuks. Osaühing sattus kahjumisse ning osanikud ei näinud olukorrast väljapääsu. Sellest tulenevalt müüdi osaühing eesmärgiga uuele osanikule osaühing lõpetada.

Tsiviilasi nr 2-12-39463 Käesolevat avaldust esitades on juhatuse liige veenudnud osaühingu püsivas maksejõuetuses. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks loeb juhatus turuolukorra kardinaalset muutust seoses suurtootjate turule tulekuga. Kohus 18.10.2012.a. määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Kohtuistungil OÜ Valtoloonia juhatuse liige palus arvestades ajutise pankrotihalduri seisukohta asjas lõpetatada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruanne. Ülevaade võlgniku tegevusest 14.04.2010.a. kanti Valtoloonia OÜ äriregistrisse nö. riiulifirmana ärinime Selvemar OÜ all. 29.04.2010.a. omandas äriühingu osaluse Väino Kalme (isikukood 34904064915) 03.05.2010.a sai ühingu ärinimeks VL Grupp OÜ ning asukohaks Käbi II 39, Tammiste küla, Sauga vald , Pärnumaa. VL Grupp OÜ juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 03.05.2010- 29.08.2012- Väino Kalme ning ajavahemikul 22.07.201029.08.2012 oli teiseks juhatuse liikmeks Anna Šeljug ( isikukood 47307210331) 21.07.2010.a. võõrandas Väino Kalme 50 % osalusest ning ajavahemikul 21.07.201024.08.2012 olid ühingu omanikeks 50 % ulatuses Väino Kalme ning 50 % ulatuses ühisomanikud Aleksei Šeljug ja Anna Šeljug . 24.08.2012.a. alates on äriühingu uueks omanikuks Haktoline Konsult OÜ 29.08.2012.a. alates on ühingu ärinimeks Valtoloonia OÜ, asukohaks Pikk 26-M3, Pärnus ning uueks juhatuse liikmeks Hillar Talts. Ettevõtte põhitegevusalaks oli küttepuude tootmine. Juhatuse liikme sõnade kohaselt korraldas ja juhtis ettevõtte igapäevast majandustegevust tegevjuht V.K. (Väino Kalme poeg ) notariaalse volikirja alusel. Kirjalikku töölepingut tegevjuhil ei olnud, kuid maksuameti andmebaaside kohaselt on V.K. saanud 2010.a. oktoobrist kuni 2012.a. veebruarini Valtoloonia OÜ-st töötasu. Tasu on kuude lõikes oluliselt erinenud ja olnud vahemikus x € x € kuus. OÜ Valtoloonia tegeles puiduhakkeks vajaliku tooraine tootmise ja müügiga. Selleks lõigati kraavidelt ja põldudelt võsa, see veeti metsaveotraktoriga teeäärsetele laoplatsidele ning müüdi haket tootvatele või võsa kokkuostvatele ettevõtetele (nt. Latesto OÜ, Tootsi Turvas AS ). Laoplatsilt veeti materjal ära ostjate vahenditega. Võsa mahavõtmiseks oli Muuga Trade OÜ-lt renditud kaks sobiva varustusega ekskavaatorit, metsa väljaveotraktor ning tehnika objektil objektile teisaldamiseks vajalik treilersõiduk. Ettevõtte omandisse oli soetatud töötajate jaoks vajalikud sõiduautod ning haagissuvilad. Lisaks oli tehnika hoidmise jaoks üüritud garaaž Nurme Turvas AS-ilt, üürihinnaga 120 € kuus, millele lisandus tasu elektri ja valveteenuse eest. Tooraine ( ehk siis mahavõetav võsa) osteti enamuses eraisikutelt ja suures osas sularahas. Tasumine müüjatele toimus pärast võsa mahavõtmist ning kogus määrati kuupmeetrites vastavalt laoplatsil olnud võsakuhjade suurusele ( 1-2 €/m3). Lisaks osteti ka palki ( 11 € /tm) Pankrotiavalduse lisaks oleva maksejõuetuse põhjuste selgituste kohaselt sai ettevõttele saatuslikuks suurte hakkepuidu tootjate ( nt. Fortum AS) tulemine hakkepuidu turule. Suurtootjate tõttu odavnesid tooraine kokkuostuhinnad. Lisaks tekkis vihmase kevade ja suve tagajärjel ettevõttel toorainepuudus, kuna ei suudetud teostada metsast puidu väljavedu. Maksejõuetuse põhjusena on juhatuse liige märkinud ka tootmisvahendite kõrgeid rendihindasid. Erinevate mõjurite koostöö tulemusena muutus ettevõtte tegevus kahjumlikuks. Ettevõtte osanikud olukorrast väljapääsu ei leidnud. Samas ei olnud nad ise huvitatud

Tsiviilasi nr 2-12-39463 ettevõtte tegevuse lõpetamise läbiviimisest, mistõttu eesmärgiga osaühing lõpetada.

võõrandati osalus uuele omanikule

Finantsnäitajad Valtoloonia OÜ on äriregistrile esitanud nii 2010 kui 2011.a. majandusaasta aruanded, lisaks on ajutisele haldurile esitatud bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.08.2012.a. ning 2012.a. raamatupidamise algdokumendid. Kokkuvõtvalt on OÜ Valtoloonia majandustulemusi kajastavad näitajad esitatud järgnevas tabelis: (kõik näitajad on esitatud eurodes) 31.12.2010

31.12.2011

31.08.2012

Käibevara

16 271

76 544

13 926

Põhivara

6 021

9 891

Lühiajal.kohust.

20 655

60 954

51 982

Pikaajal.kohust.

Osakapital

2 569

2 569

2 569

Aruandeaasta kasum (-kahjum) Omakapital

-932

23 844

-63 537

1 637

25 481

-38 055

Bilansimaht Käive

22 292 50 201

86 435 225 158

13 926 126 434

Eelnevast nähtub, et 2011majandusaasta lõpetati kasumiga ning varad ületasid kohustusi. Lisaks oli ettevõttel ka põhivara, mis koosnes masinatest ja seadmetest ning lõpetamata projektidest. Kohustused koosnesid võlgadest hankijatele ja töövõtjatele ning maksuvõlgnevustest, samuti lühiajalisest laenukohustusest omanikule ( summas 2 857 €). Seisuga 31.08.2012.a. olid käibevahendid oluliselt vähenenud, põhivara oli täielikult realiseeritud ning tasumata olid võlgnevused hankijatele, töövõtjatele ning maksuametile. Kaheksa kuuga oli ettevõte teeninud üle 60 000 € suuruse kahjumi ning omakapital ei vastanud seaduses märgitud tingimustele. Võlgniku varad ja võlad Võlgniku võlad ja kohustused, samuti varad, on kajastatud ajutisele pankrotihaldurile esitatud materjalide ning ajutise halduri poolt täiendavalt kogutud andmete alusel. Ajutine haldur on esitanud/teostanud päringud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale, registriosakonnale, maanteeametile, täitemenetluse registrile ning Maksu- ja Tolliametile, samuti Eesti Vabariigis tegutsevatele krediidiasutustele ja välismaiste krediidiasutuste filiaalidele, suurematele liisinguettevõtetele ning teadaolevatele võlausaldajatele. Ajutise halduri päringule vastanud isikute nimekiri on esitatud käesoleva aruande punktis nr. 2, kuid lepinguliste suhete/varade/ kohustuste puudumist kinnitavaid teatisi ei ole käesolevale aruandele lisatud, vaid need on vajadusel kättesaadavad ajutise halduri toimikust. Ajutisele haldurile esitatud 2012.a. aasta raamatupidamisdokumendid paistavad esmasel ülevaatusel olevat korrektsed. Võlgniku võlad ja kohustused _ _

kokku:

52 964.67 € 13 163,36 € 31 705,42 €

Tsiviilasi nr 2-12-39463

8 085,65 € 10,24 €

Võlgniku varad kokku: 12 466.14 €

Tsiviilasi nr 2-12-39463 Maanteeameti päringuvastusest nähtub, et 7 kuu jooksul enne ajutise halduri määramist on võlgnik võõrandanud /kustutanud registrist järgmised varad: 15.03.2012.a. müüdi sõiduauto Toyota Land Cruiser, 1991.a. vl 16.03.2012.a. kustutati registrist seoses lammutamisega sõiduauto OPEL Astra , 1993.a. vl 18.07.2012.a. müüdi Solifer Artic 500 (elamu) , 1986 vl 18.07.2012.a. müüdi Mercedes-Benz L508 DG (elamu), 1980 vl 04.09.2012.a. müüdi Sõiduauto AUDI 100, 1991.a. vl Ajutise halduri vastavale päringule on juhatuse liige vastanud, et eelnimetatud sõidukid olid kasutusel metsatöödel ning nende seisukord oli selline, et remontimine oleks olnud ebamõistlik ja seetõttu peeti vajalikuks need võõrandada. Ajutisele haldurile esitatud andmetel on sõidukid müüdud hinnaga 50-3 100 € tükk. Pangakontole laekunud müügihinda on kasutatud ettevõtte võlgnevuste tasumiseks. Arvestades sõidukite vanust ja nende kasutusala tundub juhatuse liikme antud selgitus tõepärane ning sõidukite müügihinnad vastavad turuhindadele. Tagasinõutav vara Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasiaõutavat) vara. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Pankrotiavalduses märgib Valtoloonia OÜ juhatuse liige ühingu maksejõuetuse peamiseks põhjuseks turuolukorra kardinaalset muutust seoses suurtootjate turule tulekuga. Ajutise halduri hinnangul on Valtoloonia OÜ maksejõuetuse peamiseks põhjuseks turuolukorra muutus, kuid lisaks sellele on maksejõuetuse tekkimisele aidanud kaasa renditehnika kasutamine, samuti transpordivahendite suured remondikulud. Maksejõuetuse täpset tekkimise aega on vahebilansside puudumise tõttu raske määrata, kuid tõenäoliselt kujunes maksejõuetus välja 2012.a. suvel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis märgib kohus seda lahendis. Käesoleva aruande koostamise ajal ei ole ajutisel halduril piisavalt andmeid, mille alusel saaks väita, et Valtoloonia OÜ maksejõuetuse põhjuseks on endise või praeguse juhatuse liikme kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, millest tulenevalt asub ajutine haldur seisukohale, et pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Töötajad Majandusaasta aruannete kohaselt on ettevõttes töötanud keskmiselt 5-7 töötajat. Töölepingutest tulenevad võlgnevused on 6 töötaja ees, kokku summas 8 085,65 €, kusjuures kolme töötaja osas on võlgnevus välja mõistetud töövaidluskomisjoni otsusega. Töötajate nõuete osas tuleb ajutisel halduril / või halduril esitada taotlus saamatajäänud tasude hüvitamiseks Eesti Töötukassale. Kokkuvõtteks Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Võlgasid on rohkem varadest, majandustegevus on

Tsiviilasi nr 2-12-39463 lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Käesolevas menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. PankrS § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Valtoloonia OÜ pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku peamise vara moodustab nõue kolmanda isiku vastu. Võlgnikul puuduvad vahendid selleks, et alustada võlgnevuse sissenõudmise protsessi (riigilõiv jms). Ajutisele haldurile kättesaadavate registriandmete alusel on põhjust arvata, et võlgnik V.K.l puudub käesoleval ajal töötasu, samuti igasugune registritesse kantud vara, mille arvelt võiks nõuda võlgnevuse tasumist. Seega on Valtoloonia OÜ varaks ebaselge suurusega nõue kolmanda isiku vastu ning selle nõude rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri ettepanek pankrotimenetluse jätkumise või lõpetamise osas Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 3 alusel ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 lg 2 alusel teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Käesolevas menetluses peab pankrotimenetluse kulude katteks ettenähtud summa deposiiti tasuv isik arvestama ka sellega, et menetluses vahendite puudumise tõttu võib olla vajalik lisaks halduri tasule täiendavate sissemaksete tegemine võlgnevuse sissenõudmisega seotud hagimenetluse kohtukulude kandmiseks. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Pankrotiseaduse §1 lg 1,2,3; §13 lg 1,2,3; §22, §23 lg 1,2,3,4; § 29 lg 2,3,4,8; § 30 lg 1 ja 2 palub ajutine pankrotihaldur:

Tsiviilasi nr 2-12-39463

Tsiviilasi nr 2-12-39463 PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse; lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja; lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks x eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja mõista see välja Eesti Vabariigi vahenditest ning kanda see Andrus Õnniku arveldusarvele SEB Pangas nr xxx. Ajutise pankrotihalduri poolt on esitatud tööaja arvestus, mille kohaselt tasuks oleks x.- €. Võlgnik vastuväiteid tööaja arvestusele ja tasu suurusele ei esitanud. Ajutise halduri tasuks võlgnikul vara puudub. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuivõrd võlgnikul vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas x välja riigi vahenditest.

Maili Tartu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.