Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.12.2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-12-45710
Tsiviilasi
SNEL Grupp OÜ hagi J A` vastu võlgnevuse, kokku 300 euro nõudes.
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: SNEL Grupp OÜ (reg.-kood 12213861), asukoht: Teguri 37b, Tartu 50107, seaduslik esindaja Eva Rahuorg; e-post: [email protected] Kostja: J A (ik xxxx), elukoht: xxxx; e-post: xxxx
Kirjalik menetlus Hagi hind
300,00 eurot
Teha asjas tagaseljaotsus ja rahuldada hagi täielikult. Välja mõista J A`ilt (ik xxxx) SNEL Grupp OÜ (reg.-kood 12213861) kasuks võlgnevuse katteks kokku 300,00 eurot (kolmsada eurot), (sellest: 150,00 eurot moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma, 43,99 eurot - laenu intress, 86,01 eurot - sissenõutavaks muutunud viivis, 20,00 eurot - võla sissenõudmisega seotud kulud).
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ja mõista kostjalt J A`ilt hageja SNEL Grupp OÜ kasuks välja menetluskulude katteks summas 60,00 eurot. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Väljamõistetud summad kuuluvad tasumisele SNEL Grupp OÜ arveldusarvele 221054205724, selgituses märkida: võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I Asjaolud ja hageja nõue 08.11.2012 laekus Viru Maakohtule SNEL Grupp OÜ hagi J A`i vastu võlgnevuse, kokku summas 300 eurot nõudes.
Hagiavalduses toodud asjaolud 27.02.2012 sõlmisid hageja SNEL Grupp OÜ ja kostja J A laenulepingu, mille alusel sai kostja 150 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama hiljemalt 27.04.2012. Laenu saamiseks täitis kostja SNEL Grupp OÜ internetikeskkonnas www.bestcredit.ee laenutaotluse ankeedi ning kinnitas Üldtingimustega nõustumist. Hageja rahuldas kostja laenutaotluse 27.02.2012 ja laenusumma kanti kostjale maksekorraldusega ning kostjale oli saadetud e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos selle lisaks oleva laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga. Seega oli laenuleping sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu VÕS § 410 lg 1 tähenduses ning järgides VÕS § 403-1 ja 404 sätestatud nõudeid. Laenu esimese osamakse tagastamise kuupäevaks 28.03.2012 jättis kostja laenu tasumata. Kostja ei ole reageerinud ka korduvatele meeldetuletustele. Laenulepingu kohaselt on tagastamisele kuuluv summa 193,99 eurot (150 eurot laenu põhisumma ja 43,99 eurot - intress). Hageja esitas kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluse korras ja tasus ka avalduselt riigilõivu summas 45 eurot. Kohus jättis 22.10.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2) võlgnikule materjalide kättetoimetamise võimatuse tõttu. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja endale võetud kohustust hageja ees täitnud. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja 94 sätestatule on hageja hagiavalduses esitanud ka viivisnõude. Viivise määraks on lepingu üldtingimuste kohaselt kokkulepitud intressimäär 0,63% tagastamisele kuulunud põhivõlast päevas. Hagiavalduse esitamisel on viivise suuruseks 186,83 eurot. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes vähendab hageja viivist mõistliku suuruseni ning palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 86,01 eurot. Vastavalt laenulepingu p 7.2 on kokku lepitud laenu intressis 43,99 eurot. Kostja on jätnud laenulepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata 10 eurot võlateatise eest (saadetud 30.04.2012) ja 10 eurot hagihoiatuse eest (20.07.2012). Seega taotleb hageja kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist summas 20 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 300 eurot. Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel VÕS § 402; 403-2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 113 ja § 94 lg 1 ning § 115 lg 1 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hageja hagiavaldusele lisanud ärakirja laenutaotlusest, laenulepingu üldtingimused, laenusumma ülekande maksekorralduse, laenu tagastamise graafiku, viivise ja intressi arvestuse, samuti menetluskulude nimekirja.
II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale isiklikult kätte antud 14.11.2012. Seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 04.12.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seaduses sätestatud tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Kostja hagile vastust esitanud ei ole, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 ja 82 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingutingimustele või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Hagiavalduses esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole kostja täitnud kohaselt laenulepingu tingimusi ega tasunud laenumakseid ettenähtud ulatuses ja tähtajaks. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS § 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt kohtu määratud tähtajaks hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. summas 300,00 eurot, millest 150,00 eurot moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma, 43,99 eurot - intress, 86,01 eurot - sissenõutavaks muutunud viivis ja 20,00 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja poolt asjas kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega ka välja mõista. Hageja on lisanud hagiavaldusele ka avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulusid tõendavad dokumendid, milleks on vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 60,00 eurot (maksekorraldus nr 163, 08.11.2012. Kohus juhindus otsuse tegemisel TsMS § 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 20. veebruaril 2013. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.