Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-47747

pankadesse

selgus,

et

Helina

Pruul

omab

alljärgnevaid

Swedbank AS-s arvelduskontot nr *, mille saldo seisuga 26.11.2012.a. oli 0,00 eurot;

• Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis arvelduskontot nr *, mille saldo seisuga 22.11.2012.a. oli 0,00 eurot; • AS–is SEB Pank arvelduskontot nr *, mille saldo seisuga 27.11.2011.a. oli 0,00 eurot. Konto on arestitud kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt.

2-12-47747

Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et Helina Pruul on märgitud vastutavaks kasutajaks Swedbank Liising AS-le kuuluvale sõidukile * (reg.märk *, ehitusaasta *). Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud Helina Pruul’i omanduses olevat vallasvara. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Helina Pruul saanud 2012.a. maksustatavat tulu OÜ-lt *. Oktoobris 2012.a. oli neto sissetulek * eurot. Lääne Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna teate kohaselt on Rahvastikuregistris märgitud Helina Pruul’i perekonnaseisuks „*“, seega *. Seega tulenevalt eeltoodust ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat Helina Pruul’ile kuuluvat vara ei ole. Kohustused Võlgnevused krediidiasutustele on järgmised:

AS-le SEB Pank kokku summas 2476,99 eurot alljärgnevatel alustel:

• Väikelaen, laenuleping nr *, lepingu tähtaeg saabus 09.09.2010.a., tagastamata laenu summa on 638,22 eurot. Laenusummale lisandub võlgnevus summas 736,78 eurot, mis koosneb põhiosaintressist 170,34 eurot, teenustasudest 47,93 eurot ja põhiosa viivisest 518,51 eurot. Kogunõue seisuga 26.11.2012 oli 1375 eurot; • Kaardilaenude krediidileping, laenuleping nr *, lepingu tähtaeg saabus 09.09.2010.a., tagastamata leanu summa on 324,03 eurot. Laenusummale lisandub võlgnevus summas 227,75 eurot, mis koosneb põhiosa intressist 25,71 eurot, teenustasudest 47,93 eurot ja põhiosa viivisest 154,11 eurot. Kogunõue seisuga 26.11.2012.a. oli 551,78 eurot; • Riiklik õppelaen, laenuleping nr *, lepingu tähtaeg on 07.09.2013.a., tagastamata laenu summa 451,79 eurot. Laenule lisandub intress 1,25 eurot. Kogunõue seisuga 26.11.2012.a. oli 453,04 eurot (laenu käendavad H. K. ik * ja J. K. ik *); •

Võlgnevus väljavõtete/teatiste eest 97,17 eurot.

Võlgnevused teistele teadaolevatele võlausaldajatele, kes on vastanud ajutise pankrotihalduri järelepärimisele: • Krediidkassa AS–ile võlgnevus kokku 6659,89 eurot, mis tuleneb 21.10.2008.a. sõlmitud laenulepingust viitenumbriga * summas 3257,49 eurot ja 17.10.2008.a. sõlmitud käenduslepingust laenulepingule viitenumbriga * summas 3402,40 eurot. •

Kohtutäitur Igor Prigoda’le võlgnevus 325 eurot, mis tuleneb tasumata kohtutäituri tasust.

Lisaks sellele on Helina Pruul’i oma pankrotiavalduses välja toonud järelrgised võlgnevused: •

Kohtutäitur Rannar Liitmaa – täitekulud 551,32 eurot;

• Haridus- ja Teadusministeerium- riikliku õppelaenu jääk umbes 1900 eurot. Sama õppelaen on kajastatud summas 453,04 eurot ka AS SEB Pank nõudes, mistõttu kajastab ajutine pankrotihaldur oma aruandes võlgnevust Haridus- ja Teadusministeeriumile summas 1446,96 eurot.; •

Swedbank Liising AS- sõiduauto liising - jääkmaksumus umbes 1278 eurot.

Ajutine haldur pöördus ülaltoodud võlausaldajate poole järelepärimistega, kuid ükski neist pole järelepärimisele vastanud, seega kajastab ajutine pankrotihaldur oma aruandes võlgnevusi võlgniku poolt pankrotiavalduses esitatud summadega.

2-12-47747

Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad Helina Pruul’i ajutisele haldurile teadaolevad kohustused kokku vähemalt 15 615,18 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnang kohustuste ja varade seisule: Helina Pruul ́i kohustused on vähemalt 15 615,18 eurot Võlgnikul ei ole vara. Võlgnikul on igakuine sissetulek * eurot. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et Helina Pruul on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. II Ülevaade menetlusest Võlgniku Meriline Kersoni pankrotiavaldus võeti menetlusse 22.11.2012.a. määrusega, millega määrati Helina Pruuli ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks määras kohus kohtuistungi Haapsalu kohtumajas 05.12.2012.a. kell 10.00. Võlgnik Helina Pruul on kohtuistungil 05.12.2012.a. avaldanud, et ta töötab, kuid sissetulekust ei piisa kohustuste eest tasumiseks. Võlgnik ei vaielnud vastu ajutise halduri aruandes märgitud seisukohtadele maksejõuetuse põhjuste ja varalise olukorra kohta ning kinnitas enda maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo on esitanud 04.12.2012.a. ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur järelpärimised riiklikele registritele ja Eestis enim kasutatavatele krediidiasutustele. Ajutine haldur tegi elektroonilised järelpärimised võlgnikule kuuluvate ja kuulunud kinnisasjade kohta ekinnistusraamatule, Äriregistrile ja Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur on informatsiooni saamiseks vestelnud võlgnikuga. Aruande kohaselt ei ole Helina Pruulil vara. Kohustustusi on Helina Pruulil hinnanguliselt 15 615,18 eurot, mis on peamiselt võlgnevused krediidiasutustele. H. Pruulil ei ole selliseid sissetulekuid, mille arvelt katta jooksvaid kohustusi. Ajutine haldur Ly Müürsoo on seisukohal, et Helina Pruul on maksejõuetu, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. III Võlgniku tegevus ja maksejõuetus Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul suutmatus tasuda endale võetud kohustuste eest. Seega on maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt vara on tegemist võlgniku maksejõuetusega, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Halduril ei ole käesoleval ajal andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 384 või 385 tunnustel. Ajutine haldur on arvamusel, et kohustustest vabastamise menetlus on võimalik. IV Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei ole võlgnik teinud tagasivõidetavaid tehinguid. Arvestades eeltoodut ning juhindudes PankrS § 1 lg 1, 2 ; § 9 lg 1; § 13 §22; § 23 lg 1,2,3, 4 ; § 31 lg 1, 3,4,5, 6, 7 , § 33, § 171 lg 11 teeb ajutine haldur ettepaneku:

2-12-47747

Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg. 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnikul ei ole vara ning tema kohustused on vastavalt ajutise pankrotihalduri ettekandele vähemalt 15 615,81 eurot, on tegemist olukorraga, kus võlgnik H. Pruul ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku kinnitusel tuleb igal kuul maksta vähemalt kolmveerand sissetulekutest võlakohustuste katteks, mis on selgelt üle jõu käiv. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et seoses tagastamata laenudega kasvavad pidevalt viivised ning seetõttu võlgniku maksejõuetus süveneb. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kergekäeliselt võetud laenud. Oma sissetulekutest ei suuda võlgnik katta olemasolevaid kohustusi. Kohus on veendunud, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, siis võlgniku maksejõuetus süveneb veelgi. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Helina Pruul saanud 2012.a. maksustatavat tulu OÜ-lt *. Oktoobris 2012.a. on neto sissetulek * eurot. TMS § 132 lg 1 alusel ei saa pöörata sissenõuet Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, s.o. 290 eurot. Sellest tulenevalt saab igakuiselt laekuda pankrotimenetluse kulude ja võlgnevuste katteks 552,93 eurot. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kuna koos pankrotiavaldusega on H. Pruul esitanud kohtule kohustustest vabastamise taotluse ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis PankrS § 171 lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et Helina Pruul pankrot tuleb välja kuulutada. Eeltoodu alusel tuleb võlgnik Helina Pruul pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt PankrS § 78 lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 10. jaanuarile 2013.a. Kohus leiab, et Ly Müürsoo vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Helina Pruuli pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab

2-12-47747

kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 750 eurot ja vajalike kulutuste katteks 250 eurot, kokku 1000 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot. Kohtuistungil jäi ajutine haldur oma taotluse juurde. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri aruandele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt esitatud tasu taotlus on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.