Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

osas jättis Üürikomisjon VJO avalduse rahuldamata. Üürikomisjon rahuldas IS avalduse (vastunõude) VJO vastu osaliselt ja mõistis välja VJO ́lt IS kasuks kokku 395,35 eurot, sh tasumata üüri 383,47 eurot ning viivise 11,88 eurot. Ülejäänud osas jättis Üürikomisjon IS avalduse rahuldamata (tl 17-29). Hageja nõue ja selle põhjendused IS esitas 01.12.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse VJO vastu Üürikomisjoni otsusega nr. 111/136/11 rahuldamata nõude osas summas 439,55 eurot. 29.01.2012 esitas hageja kohtule täiendavad seisukohad. 11. juuni 2010 sõlmisid osapooled tähtajalise eluruumi üürilepingu, lepingu algus oli 19.06.2010 ja kehtivusega 1 aasta. Lepingu objektiks oli 4-toaline korter Tallinnas, aadressiga XXX. Lepingujärgselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt korteri ja selles asuva vara kasutamise eest 383,47 eurot kuus, lisaks kõik kõrvalkulud; Korteriühistu arve, tasu tarbitud vee-, elektri-, andmeside-, telefoni-, kaabeltelevisiooni-, kütte-, valveteenuste jne eest. Kostja tasus korteri eest deposiitmakse, tagatisraha 766,94 eurot hagejale. Kostjat sai eraldi teavitatud KÜ kommunaalarvetes sisalduva maja hooldus- ja remondifondi tasude osas (sai näidatud eelnevaid KÜ kommunaalide arveid), kostja oli tingimustega nõus (nõustus kaasaarvatult tasuma maja hooldus ja remondikulud) ja kinnitas seda oma allkirjaga üürilepingul. 4. juuli 2011 sai hageja kostjalt e-maili sisuga, et „korter on tühi, peaaegu pestud, hommeülehomme teen lõpuni, ühesõnaga vaba“, see väide aga ei vastanud tõele. Kostja tegeles väljakolimise ja oma isiklike asjade hoiustamisega antud korteris kuni 15. august 2011, kui hageja sai kätte võtmed ja kostja võttis kaasa oma viimased isiklikud asjad. Perioodil juuli-august 2011 käis kostja juuresolekul/nõusolekul korteris CKE Kinnisvara maakler Raul V, ka tema tunnistab seda, et korter ei olnud tühi ja kostja asjad olid seal veel kuni 15. august 2011. Vaidlus käib selle üle, et kostja ei tunnista eluruumi edasist kasutamist ja tähtajalise lepingu muutumist tähtajatuks, samas kinnitab ta eluruumi kasutamist ka peale tähtajalise lepingu lõppemist 19.06.2011 oma saadetud e-kirjas hagejale 04.07.2011 ning Üürikomisjoni istungil. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 3.3 alusel on üürileandjal õigus teha tasaarveldusi deposiidi arvelt, kui üürnikul on võlgnevusi üürileandja ees. Kostjal tekkis hageja ees üürivõlgnevus 19. mai 2011 juunikuu eest 383,47 eurot, 19. juuni 2011 juulikuu eest 383,47 eurot ja 19. juuli augustikuu eest 332,34 eurot (kuni 15. august) kokku 1 099,28 eurot. Lisaks KÜ XXX kommunaalide võlgnevus seisuga 15. august 2011 468,54 eurot ja tarbitud elektrienergia eest 22,14 eurot. Kostja võlgnevus kokku hageja ees on 1 589,96 eurot – 766,94 eurot (deposiit) = 823,02 eurot. Üürikomisjoni otsusega nr. 11-1/136/11 mõisteti hageja kasuks välja 383,47 eurot ja viivised 11,88 eurot (03.10.2011 seisuga). Seega on hageja lõplik nõue 439,55 eurot. Asjaolud, millega hageja ei nõustu Üürikomisjoni otsuse nr. 11-1/136/11 tegemisel: kostja väide korterist välja kolimisest 19.06.2011 ei vasta tõele, sest jätkas tegelikkuses korteri kasutamist kuni 15.08.2011, kinnitab ka ise 04.07.2011 e-mailis korteri edasist kasutamist, seega leiab hageja, et antud nõue on põhjendatud. Väide, et kostja soovis korterit ja võtmeid hagejale korduvalt üle anda, kuid puudus hageja postiaadress ning välditi kokkusaamist, ei vasta tõele, hageja telefoni väljavõttest selgub, et hageja on juuli-august 2011 kostjaga ise ühendust võtnud ja soovinud olukorda lahendada, seda kokku 8 korda. Kostjal hoopis puudus aeg ja huvi korterit üle anda, sest kolimine oli veel pooleli. Korteriühistu hooldus- ja remondifond kuulub kõrvalkulude alla, kui selles on poolte vahel nii kokku lepitud. Lisaks hõlmab hoolduskulu trepikodade koristust, lume

rookimist, libeduse tõrjet, pirnide vahetust, prügi koristust jne, mis on asja kasutamisega seotud kulud. Juulis 2011 ei tehtud korteris remonti, kuna hagejal puudus korterile ligipääs võtmete puudumise tõttu. Seina värviti seal 13.-14. august 2011. Kirjavahetus KÜ XXX raamatupidajaga ajavahemikul 03.08-15.08.2011 ei tähenda korteri mittekasutamist. Hageja ei ole nõus väitega, et hageja oleks pidanud hiljemalt 2 kuu jooksul alates 19.06.2011 esitama kostjale omapoolsed nõuded seoses tagatisraha kinnipidamisega, sest kostja kasutas korterit edasi ka peale 19.06.2011, hageja esitas oma nõude 05.09.2011. Lisaks ei olnud hageja enne 15.08.2011 KÜ kommunaalteenuste arve saamist kostjalt teadlik üldse KÜ võlgnevuse olemasolust, kuna kostja kinnitas korduvalt, et kõik on makstud ja võlgnevusi pole, mis aga ei vastanud tõele. Kostja vastuväited ja nende põhjendused 17.02.2012 esitas kostja oma seisukoha. Käesolevaga leiab kostja, et hageja ei aktsepteeri tähtajalise üürilepingu lõppemist tähtaja möödumisel ning nõuab oma hagis kostjalt üüri maksmist perioodi eest, mil poolte vahel sõlmitud üürileping oli juba lõppenud. Sellest tulenevalt ei võta kostja hagi õigeks ega tunnista hagis esitatud nõuet ning esitab järgneva vastuväite. Kostja ja hageja sõlmisid 11.06.2010 tähtajalise eluruumi üürilepingu, mille tähtaeg saabus 19.06.2011. Kostja saatis hagejale lepingu kehtivuse ajal kaks teadet (07.05.2011 ja 09.05.2011), milles avaldus kostja tahe leping lõpetada tähtaja möödumisel. Antud teadetest ilmnes selgesti ka kostja tahe eluruum vabastada tähtaja möödumisel. Kostja käesolevale vastusele on lisatud kostja ja hageja vaheline e-maili vahetus (tl 95-104), millest nähtub, et hageja poolt Üürikomisjonile ja kohtule esitatud dokumentides viidatud kostjapoolset erakorralisest üürilepingu lõpetamisest ja kostja kohesest väljakolimisest ei ole kunagi juttu olnud. Selgesti nähtub, et alates 07.05.2011 soovib kostja lepingut lõpetada kas poolte kokkuleppel või siis tähtaja möödumisel. Kostja tahet leping tähtaja möödumisel lõpetada on tuvastanud ka Üürikomisjon oma 10.11.2011 otsuses nr. 111/136/11. Kostja pidi hagejat oma soovist üürilepingut tähtaja möödumisel mitte jätkata teavitama kahe nädala jooksul lepingu tähtaja möödumisest. Teavitamise tähtaeg täitus kostja jaoks 03.07.2011, mis oli puhkepäev ning tuginedes TsÜS § 136 lg 8 saabus tähtaeg puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval, milleks oli esmaspäev 04.07.2011. Kostja esitas 04.07.2011 hagejale teate, milles kinnitas jätkuvalt ka oma varasemalt väljendatud seisukohta, et ei soovi lepingut jätkata ning tuginedes eelnevale esitas kostja kõnealuse teate seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seega jääb kostja seisukohale, et üürileping lõppes tähtaja saabumisel 19.06.2011 ja edasine üürimaksete nõudmine hageja poolt on põhjendamatu. Kuna hageja on leidnud, et üürileping lõpeb võtmete üle andmisega kostjalt hagejale ning oma hagis toob välja, et saab võtmed kostjalt alles 15.08.2011, siis soovib kostja antud asjaolu kohta anda järgneva selgituse. Võtmete üle andmise kohta on hageja andnud erinevaid ütlusi ning kirjavahetusest kostjaga võib välja lugeda, et hageja on siiski vähemalt ühe komplekti võtmed juba enne 15.08.2011 kätte saanud (juulis 2011 andis kostja hageja poolt volitatud maaklerile kostja käsutuses olnud võtmete komplekti, et maakler saaks võimalikele uutele üürnikele käia korterit näitamas). Kostja tahe on alates 07.05.2011 olnud lõpetada leping tähtaja möödumisel. Kostja e-kirjast 04.07.2011 nähtub, et eluruum on tühi ja vaba, seega ei saa lugeda tõendatuks hageja väidet, et kostjal oleks puudunud aeg ja huvi eluruumi üle anda, sest kolimine oli veel pooleli. Samuti ei saa kostja tõsiselt suhtuda hageja poolt hagis toodud väitesse, mis puudutab remondi tegemist, kuna antud väide läheb eelneva võtmete kätte saamise väitega vastuollu (juhul kui hageja jääb väite juurde, et sai ligipääsu eluruumi alles 15.08.2011, kui sai kostjalt kätte eluruumi võtmed, siis ei olnud tal ka võimalik ei juulis ega ka tema poolt hagis esitatud kuupäevadel, millistena ta on märkinud 13.-14.08.2011, remonti teha või siis ei vasta tõele tema väide eluruumile ligipääsu saamise kohta).

Kostja ja hageja suhted nii üürilepingu kehtivuse ajal, kui ka mõnda aega peale lepingu lõppemist olid sõbralikud. Kostja oli ka igati vastutulelik ja abivalmis, mis nähtub ka kirjavahetusest maikuus 2011. Kostja hinnangul muutusid nendevahelised suhted teravaks augustis 2011, kui hageja hakkas telefonitsi tagantjärgi nõudma eluruumi remondikulude osalist korvamist, mis oli kostja hinnangul põhjendamatu, kuna eluruumi üürilepingut sõlmides anti üürniku käsutusse remontimata korter. Korteri seisukorra kohta tegi korterit vahendanud maakler lepingu alla kirjutamise päeval fotod ning edastas need kostjale e-mailile. Peale probleemide ilmnemist ja tuttavatega konsulteerimist augustis 2011 ei näinud kostja võimalust ilma kolmandate isikuteta antud vaidlust enam lahendada ning saatis hagejale e-kirja, et paluda hageja postiaadressi edasiseks kirjalikuks suhtlemiseks tavaposti teel. Kostja leiab, et hageja käitumine alates augustis 2011 on olnud pahatahtlik ja kostjale teadaolevalt on hageja analoogset käitumist kasutanud ka oma eelmiste üürnikega suhtlemisel. Hageja viitab hagis, et ei nõustu väitega tagatisraha kostjale tagastamisega kahe kuu jooksul peale üürilepingu lõppemist. Lähtudes eelnevast jääb kostja seisukohale, et tal puudus soov ja vajadust kõnealust eluruumi peale üürilepingu tähtaja möödumist edasi kasutada. Tuginedes VÕS § 308 lg 3 oli kostjal õigus eeldada, et hageja peab tagatisraha tagastama kahe kuu möödudes peale lepingu lõppemist, kui selle aja jooksul ei ole üürileandja esitanud nõuet, mis selgitaks tagatisraha mitte maksmist. Üürilepingust tulenevad summad maksis kostja hagejale sularahas, kuid üürileandja ei andnud kostjale sularaha vastuvõtmisel kunagi kviitungit. Kuna ka eelnevad maksed, mis puudutasid üürilepingust tulnud üüritasumise kohustuse täitmist, olid teostatud samuti sularahamaksena ning nende maksete puhul probleeme ei ilmnenud, siis ei osanud kostja neid kahtlustada ka mais 2011, kui tasus üüri perioodi eest 19.05 – 18.06.2011. Hageja ei nõudnud antud summa tasumist kostjalt isegi mitte hageja ja kostja vahel augustis 2011 toimunud kirjavahetuses. Antud nõudega tuli hageja välja esimest korda alles oma vastuses kostja tungivale nõudele (23.08.2011) tagastada kostjale kuuluv deposiit. Hiljem kinnitas hageja oma esmasest nõudest väiksema summa nõudmist juba Üürikomisjonis. Kuna maksed teostati käest kätte sularahas ning maksmise tõendamise kohustus lasus kostjal, siis kostjalt mõisteti üür perioodi 19.05. – 19.06.2011 eest (summas 383 eurot) Üürikomisjoni poolt uuesti välja. Kostja ei soovi vaidlustada Üürikomisjonis 10.11.2011 tehtud otsust nr. 11-1/136/11, mille resolutiivosas toodud nõudesummasid hageja oma 19.01.2012 esitatud hagiavalduses ei vaidlusta, mistõttu ei pea kostja siinkohal vajalikuks vastuhagi esitamist, kuid palub kohtul teha kõnealuste nõuete osas tasaarvestus lähtudes kõnealuse otsuse resolutiivosast. Eelnevale tuginedes leiab kostja, et IS hagi kostja vastu summas 439,55 eurot tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta täielikult hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastusele 03.04.2012 esitas hageja vastuse kostja seisukohale. Hageja ei ole nõus kostja kompromissettepanekuga ja vaidleb sellele vastu. Vaidlus käib selle üle, et kostja ei tunnista eluruumi edasist kasutamist ja tähtajalise lepingu muutumist tähtajatuks, samas kinnitab ta eluruumi kasutamist ka peale tähtajalise lepingu lõppemist 19.06.2011 oma saadetud e-kirjas hagejale 04.07.2011 ning Üürikomisjoni istungil, et korter on alles paari päeva pärast vaba ja koristatud, mis aga samuti ei vastanud tõele, sest korter oli samas seisukorras august 2011 alguses kui seal käis kinnisvaramaakler Raul V , ning viimased isiklikud asjad võeti sealt kostja poolt kaasa alles 15.08.2011. Seega jätkas kostja reaalselt antud eluruumi kasutamist ka peale tähtajalise üürilepingu lõppemist 19.06.2011. Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, seega on üürnikul kohustus kanda kuni lepingu lõppemiseni kõiki asjaga

seotud kulusid, üür, kommunaalmaksed, elekter, vesi, kanalisatsioon jne. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 3.3 alusel on üürileandjal õigus teha tasaarveldusi deposiidi arvelt, kui üürnikul on võlgnevusi üürileandja ees, seega puudus hagejal kohustus 2 kuu jooksul deposiit tagastada kostjale. Juulis 2011 ei tehtud antud korteris mingit remonti, kuna hageja sai teada võtmete andmisest kostja poolt kinnisvaramaaklerile alles august 2011, seega puudus hagejal varasem korterile ligipääs võtmete puudumise tõttu. Kahte seina värviti seal 13.-14. august 2011, hageja sisenes esmakordselt korterisse 12.08.2011, kui avastas, et korter polegi tühi, samal päeval helistas hageja kostjale ja palus koheselt korter vabastada. Hageja soovib vaidlustada Üürikomisjoni 10.11.2011 otsuse nr. 11-1/136/11 seoses nendepoolse ebatäpse arvutuskäiguga. Komisjon jõudis järeldusele, et leping lõppes nende otsuse järgi 19.06.2011, kuid VJO enda e-mailist 04.07.2011 võib järeldada, et ta kasutas eluruumi veel mitte vähem kui 17 päeva, seega oleks pidanud Tallinna Üürikomisjoni otsus sisaldama üüriarvestust veel ka nende päevade eest. Lisaks palub hageja Tallinna Üürikomisjoni viivisearvestuse muutmist hageja kasuks vastavalt üürilepingu p 3.5 alusel, mis sätestab viiviseks 0,5% iga viivitatud päeva eest. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud üürileping lõpeb reaalselt korteri, korterivõtmete ja muu korteriga kaasaskäiva vara üleandmise-vastuvõtmisega, mis oleks pidanud toimuma hiljemalt 19.06.2011. Kuna kostja ei vabastanud eluruumi tähtaegselt ning hoidis seal oma isiklikke asju (peegel, kapp, maal, kilekotid, pappkastid, pesemisvahendid jne), kuni 15.08.2011, mida tunnistab ka CKE Kinnisvaramaakler Raul V . Seega leiab hageja, et antud nõue on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust palub hageja hagiavaldus rahuldada, menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Kostja seisukoht hageja vastusele 17.05.2012 esitas kostja oma seisukoha kohtule. Kostja jäi oma 17.02.2012 esitatud seisukohtade juurde.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Puudub vaidlus, et hageja IS ja kostja VJO sõlmisid 11.06.2010 eluruumi üürilepingu, mille kohaselt sai VJO enda kasutusse 4-toalise korteri üldpinnaga 75,5m2 asukohaga Tallinnas XXX (Tallinna Üürikomisjoni toimik, edaspidi TÜK, tl 4-5). Üürileping sõlmiti tähtajalisena alates 19.06.2010 kuni 19.06.2011. Üürilepingu p-s 3.1 on kokku lepitud, et üürnik maksab üüri 383,47 eurot kuus ning kõrvalkulud on KÜ arve; tasu tarbitud vee-, elektri-, andmeside-, telefoni-, kaabeltelevisiooni-, kütte-, valveteenuse jne eest. Üüri tasutakse üks kord kuus hiljemalt 19. kuupäevaks üürileandjale sularahas või pangaarvele. Üürilepingu p 3.3 kohaselt kohustus üürileandja tasuma lepingu sõlmimisel tagatisraha kokku 766,94 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus üüri tasumise kohustuse ja kõrvalkulude tasumise kohustuse üle. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, millal lõppes hageja IS ja kostja VJO vahel 11.06.2010 sõlmitud eluruumi üürileping. Hageja on seisukohal, et kostja ei kolinud vaidlusalusest korterist välja 19.06.2011, sest kostja jätkas tegelikkuses korteri kasutamist kuni 15.08.2011, mida kostja kinnitab ka ise 04.07.2011 emailis. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud üürileping lõpeb reaalselt korteri, korterivõtmete ja

muu korteriga kaasaskäiva vara üleandmise-vastuvõtmisega, mis oleks pidanud toimuma hiljemalt 19.06.2011, kostja ei vabastanud eluruumi tähtaegselt ning hoidis seal oma isiklikke asju kuni 15.08.2011, mida tunnistab ka CKE Kinnisvaramaakler Raul V. Hageja IS nõuab kostjalt VJO ́lt 439,55 eurot, lisaks viivised vastavalt üürilepingule. Kostja VJO leiab, et saatis hagejale IS ́le lepingu kehtivuse ajal kaks teadet (07.05.2011 ja 09.05.2011), milles avaldus kostja VJO tahe leping lõpetada tähtaja möödumisel. Antud teadetest ilmnes selgesti ka kostja VJO tahe eluruum vabastada tähtaja möödumisel. Kostja VJO on seisukohal, et võtmete üle andmise kohta on hageja IS andnud erinevaid ütlusi ning kirjavahetusest kostjaga VJO ́ga võib välja lugeda, et hageja IS on siiski vähemalt ühe komplekti võtmed juba enne 15.08.2011 kätte saanud (juulis 2011 andis kostja VJO hageja IS poolt volitatud maaklerile kostja VJO käsutuses olnud võtmete komplekti, et maakler saaks võimalikele uutele üürnikele käia korterit näitamas). Kostja VJO tahe on alates 07.05.2011 olnud lõpetada leping tähtaja möödumisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Antud sättest tuleneb eelkõige, et tähtajaline üürileping kehtib kuni tähtaja lõppemiseni ja tähtajatut üürilepingut saab ükskõik kumb üürilepingu pool igal ajal lõpetada. VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Selle hindamisel, mida lugeda asja kasutamiseks, tuleb lähtuda esmajoones üürniku tahtest. Kohus leiab, et kostjalt VJO ́lt hagejale IS ́le 07.05.2011, 09.05.2011 ja 04.07.2011 (TÜK tl 7-11) esitatud teadetest nähtub, et kostja VJO ei soovinud eluruumi pärast üürilepingu tähtaja möödumist kasutada ning kostja VJO vabastas eluruumi pärast tähtaja saabumist. Lisaks kinnitab kostja VJO seisukohta tema kirjavahetus korteriühistu XXX raamatupidajaga ajavahemikul 03.08-15.08.2011 (TÜK tl 20-22), kus kostja VJO kinnitab, et juulis 2011 on korter seisnud tühjana ja näidud on samad. Kohus on seisukohal, et kostja VJO on hagejale IS ́le teatanud soovist üürilepingut tähtaja saabumisel lõpetada. Kohtu seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-85-09, mille kohaselt VÕS §-s 310 ei ole ette nähtud tähtajalise üürilepingu lõpetamise teate vorminõuet. Üürilepingu pikenemise välistamiseks piisab teisele poolele lepingu lõpetamise tahteavalduse tegemisest TsÜS § 69 järgi enne üürilepingu tähtaja möödumist. Hageja IS ja kostja VJO sõlmisid tähtajalise üürilepingu tähtajaga kuni 19.06.2011. VÕS § 310 lg 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele

lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Kostja VJO teavitas hagejat IS ́d eluruumist lahkumisest 04.07.2011. Kuigi tähtpäev saabus 03.07.2011, mis oli pühapäev, tegi kostja VJO oma tahteavalduse tähtaegselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Hageja IS leidis, et leping muutus tähtaja möödumisel tähtajatuks. Kostja VJO andis võtmed hagejale IS üle 15.08.2011 ning kostja VJO asjad olid korteris kuni ajani, mil ta võtmed üle andis. Kostja VJO väidete kohaselt anti hageja poolt volitatud maaklerile juulis 2011 kostja käsutuses olnud võtmete komplekt, et maakler saaks võimalikele uutele üürnikele käia korterit näitamas. Hageja IS leidis, et kostja VJO tegeles väljakolimise ja oma isiklike asjade hoiustamisega antud korteris kuni 15. august 2011, kui hageja IS sai kätte võtmed ja kostja VJO võttis kaasa oma viimased isiklikud asjad. Perioodil juuli-august 2011 käis kostja VJO juuresolekul/nõusolekul korteris CKE Kinnisvara maakler Raul V. 10.11.2011 otsuses üürivaidlusasjas nr 11-1/136/11 möönis hageja IS, et kostja VJO võis ühed võtmed maaklerile anda, kuid hageja IS leidis, et sellega ei saa lugeda eluruumi üleantuks (TÜK tl 78, 83-84). Kohus on seisukohal, et hageja IS sai ühe komplekti võtmed kätte enne 15.08.2011, millest tulenevalt ei saa hageja IS väita, et leping poolte vahel lõppes võtmete üleandmisega 15.08.2011. Hageja IS leidis, et kostja VJO kasutas eluruumi pärast 04.07.2011, kuna kostja VJO asjad olid korteris kuni 15.08.2011, mil kostja VJO võtmed üle andis. Kostja VJO möönis, et korterisse jäi peegel. Hageja IS seisukoha järgi jäid korterisse peegel, kapp, maal, kilekotid, pappkastid, pesemisvahendid jne. Kinnisvaramaakleri Raul V ́e kirjaliku kinnituse kohaselt võttis kostja VJO 15.08.2011 korterist kaasa oma asjad. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamata hageja IS väide selle kohta, kas ja millised esemed oli kostja korterisse jätnud 15.08.2011. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda tõendatuks kostja VJO poolt korteri kasutamise jätkamist pärast lepingu tähtaja möödumist. Kostja VJO poolt korterisse peegli jätmist ei saa samuti kohtu arvates lugeda kostja poolt korteri kasutamise jätkamiseks. Kohus leiab, et pooltevaheline üürileping lõppes tähtaja möödumisega alates 19.06.2011 ning üürileping ei muutunud tähtajatuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses IS kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.