2-12-16161
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
30. november 2012.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-16161
Tsiviilasi
VM hagi KA vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning pool menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VM(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja: Marina Simhes-Kazakova (OÜ Simhes Consult, Ristiku 4-12, 10612 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: KA(isikukood XXX elukoht: XXX); Kostja esindaja: A O (XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
26.november 2012.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Marina Simhes-Kazakova, Kostja KA, Kostja esindaja AO.
Kinnitada VM (hageja) ja KA (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1
Kostja tasub hagejale kompromissina 2 000 (kaks tuhat) eurot hiljemalt 01.01.2012.a hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-16161.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
2-12-16161
Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, so summas 239,67 (kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja 67 senti) eurot ning kanda nimetatud summa hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Hageja tasus 22.04.2012.a hagiavalduselt riigilõivu summas 479,33 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv VM ́i hagiavalduselt“.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Hageja VM esitas 24.04.2012.a Harju Maakohtule hagiavalduse XXXKorteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.29.06.2012.a esitas hageja kohtule taotluse kostja asendamiseks. Hageja palub uueks kostjaks määrata KA. 09.08.2012.a kohtumäärusega määras kohus asendada varasem kostja XXX Korteriühistu teise kostjaga KA . 09.08.2012.a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale vastuse esitamiseks. 26.11.2012.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistest kompromissi tingimustes: Kostja tasub hagejale kompromissina 2000 eurot hiljemalt 01.01.2013.a hageja kontole AS-s Swedbank nr XXXXXXXXXXXXX. Hageja palub tagastada poole tema poolt tasutud riigilõivust hageja kontole AS-s Swedbank nr XXXXXXXXXXXXX. Muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Pooled paluvad menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada ja kompromissi eeltoodud tingimustel kinnitada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Pooled loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise õigusest. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks 30.11.2012.a.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes
2-12-16161 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-12-16161 tasutud riigilõivust, so summas 239,67 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.