Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-11-59137

kolmanda isiku poolt pakutud pakkumisega kohustub kostja tellima nimetatud tööd hagejalt.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa edasi kaevata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud JR OÜ esitas 02.12.2011.a Harju Maakohtule hagi Osaühing I vastu võlgnevuse 22 222,85 eurot ja viivise nõudes. Kohus võttis 22.12.2011.a kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. 30.11.2012.a esitasid pooled kohtule taotluse kompromisslepingu kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja on esitanud taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamisest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

2-11-59137 Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamisest. Hageja on 01.12.2011.a tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 2 236,90 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv hagiavalduse esitamisel Harju Maakohtule“. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega tagastab kohus pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1 118,45 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.