nr 2-25-17646 Aktiva Finance Group OÜ hagi N.Y vastu tarbijakrediidilepingust nr CNT0000014664 tuleneva põhivõlgnevuse 262,71 euro, intressi 47,75 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viiviste 63,96 euro ning jooksva viivise alates 21.10.2025 kuni põhinõude (262,71 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks hagimenetlus 456,70 eurot Kadi Karting Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479)
Hageja lepinguline esindaja
Ahto Järvela
Kostja
N.Y (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). 1
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi N.Y vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista Coop Finants AS ja kostja vahel 04.08.2012 sõlmitud Säästukaart Pluss krediidilepingust nr CNT0000014664 (dtl 12-13) tuleneva võlgnevuse. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediidilimiit 200 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 19,9% aastas ning krediidi kulukuse määr 27,24%.
3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Esialgne võlausaldaja saatis 28.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 14). Kuna kostja kohustusi ei täitnud, öeldi leping üles 30.07.2024, millega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks (dtl 15).
4.Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata krediit 737,71 eurot. Pärast nõude loovutamist tasus kostja 475 eurot, mistõttu jäi tasumata põhivõlg 262,71 eurot. Lisaks on tasumata intress 47,75 eurot.
5.Esialgne võlausaldaja loovutas 30.07.2024 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos kõrvalnõuetega. Kostjat on nõude loovutamisest teavitatud ning loovutamine kehtib tema suhtes. Kostja viivituse tõttu on tekkinud viivisenõue 63,96 eurot ajavahemikul 31.07.2024 kuni 20.10.2025. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 262,71 eurolt alates 21.10.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid 30 eurot.
6.Krediidivõimelisuse hindamisel analüüsis krediidiandja enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust ning tugines kostja esitatud andmetele. Kostja märkis oma sissetulekuks 600 eurot kuus ja kohustusteks 35 eurot kuus. Hageja hinnangul oli kostja krediidivõimeline ning krediidiandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Kohus palus 22.10.2025 kohtumäärusega täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid, mh täpsustada, kuidas esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust ja esitada vajadusel nõude ümberarvestus (dtl 79-80).
8.Hageja selgitab 04.11.2025 täiendavalt, et tegemist oli krediitkaardilepinguga, mille puhul ei koostatud kostjale maksegraafikut (dtl 83-84). Lepingu üldtingimuste kohaselt oli kostja kohustatud tasuma eelneval kuul kasutatud krediidisumma järgneval kuul. Kostja ei täitnud seda kohustust ning jättis tasumata kolm järjestikust maksetähtpäeva 15.04.2024, 15.05.2024 ja 15.06.2024, mistõttu öeldi leping üles 30.07.2024. Intressi arvestati vastavalt lepingu tingimustele alates krediidilimiidi kasutamisele järgneva kuu 6. kuupäevast kuni krediidi täieliku tagasimaksmiseni. Intressiarvestuse täpsem kujunemine, sh arvestatud perioodid ja summad, nähtub hagi lisas esitatud arvestusest. Kuna tegemist oli krediitkaardiga, sai kostja kasutada krediidilimiiti korduvalt kuni 200 euro ulatuses. Kostja ei tagastanud kasutatud krediiti mitme kuu vältel, mille tulemusel kujunes lepingu ülesütlemise hetkeks põhivõlaks 737,71 eurot. Samas nähtub esitatud andmetest, et kostja on lepingu kestel kasutanud krediiti kokku 5375,48 euro 2
ulatuses ning teinud tagasimakseid summas 6326,83 eurot. Sellest tulenevalt on hageja märkinud, et lepingu võib lugeda kehtivalt lõppenuks.
9.Kostjale on hagimaterjalid 08.01.2026 kätte toimetatud e-postile , kuid kostja tähtaegselt (22.01.2026) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
11.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping nr CNT0000014664 on kvalifitseeritav VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguna. Samuti on tuvastatav, et kostja on lepingu allkirjastanud (dtl 12-13).
13.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ( ) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 pdes 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
14.Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr , p 55). Euroopa Parlamendi ja nõukogu tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.
15.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on tuginenud peamiselt kostja enda esitatud andmetele, millest nähtub kostja hinnanguline sissetulek ja väljaminekud. Samas ei nähtu asjaoludest, et krediidiandja oleks neid andmeid kontrollinud või kogunud täiendavat teavet kostja maksevõime kohta, sh teinud päringuid maksekäitumise või krediidiajaloo kontrollimiseks (nt Creditinfo Eesti andmebaasi või krediidiregistrisse). Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks analüüsinud 3
kostja tegelikku rahalist olukorda, näiteks pangakonto väljavõtte või muu asjakohase teabe alusel. Eeltoodust tulenevalt jääb ebaselgeks, millistele andmetele tuginedes järeldas krediidiandja, et kostja on võimeline krediidilepingust tulenevaid kohustusi täitma, mistõttu ei saa lugeda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt tõendatuks. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud asjaolusid, ei ole kohtul võimalik järeldada, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
16.Kohus selgitas puuduste kõrvaldamise määruses, et esmapilgul võib tegemist olla vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Sellest tulenevalt andis kohus hagejale tähtaja esitada vajadusel nõude ümberarvestus, arvestades seadusjärgset intressimäära ning muude kulude välistamist. Samuti palus kohus hinnata, kas ümberarvestuse korral esines kostjal viivitus vähemalt kolme järjestikuse maksega, mis annaks aluse lepingu ülesütlemiseks.
17.Hageja selgitas kohtu määruse täitmiseks, et hagi lisas toodud andmete kohaselt on kostja kasutanud krediidilimiiti kokku 5375,48 euro ulatuses ning teinud tagasimakseid summas 6326,83 eurot. Hageja märkis, et eeltoodust tulenevalt saab lepingu lugeda kehtivalt lõppenuks.
18.Kuivõrd kostja täitnud oma kohustuse täielikult, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
19.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.