Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. kautsjoni,, mis vastab riigilõivule TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 20.10.2011 esitas AS SEB Liising Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ts asi nr 50437) OÜ Ursus Ehitus ja D K (endise nimega U V) vastu võlgnevuse summas 5 787,18 eurot hüvitamiseks. 16.11.2011 esitas D K maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. 05.12.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-50437 lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse D K vastu ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Võlgnik Ursus Ehitus OÜ on äriregistrist kustutatud ning tema suhtes on menetlus lõpetatud. 18.01.2012 esitas AS SEB Liising Harju Maakohtule hagiavalduse D K vastu võlgnevuse, kokku summas 5787,18 eurot nõudes. 20.01.2012 kohtumäärusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmast ning edastas selle kohtualluvuse korras (kostja elukohast tulenevalt) läbivaatamiseks Viru Maakohtule. 20.02.2012 kohtumäärusega võttis Viru Maakohus hagi menetlusse.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 16.04.2007 sõlmiti hageja kui liisinguandja, Ursus Ehitus OÜ ja D K kui liisinguvõtjate vahel liisinguleping nr L07104523 (kasutusrent), mille eesmärgiks oli anda liisinguvõtjate kasutusse liisinguvõtjate poolt väljavalitud ese xxxx, registrimärgiga xxxx. Leping sõlmiti tähtajaga 15.04.2012, mille jooksul kohustusid liisinguvõtjad tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. 16.04.2007 andis D K kui käendaja hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust tulenevate Ursus Ehitus OÜ kohustuste täitmist solidaarselt Ursus Ehitus OÜ-ga maksimumsummas 13 421,45 eurot. 01.03.2009 hageja poolt esitatud arve oli viimane, mille liisinguvõtjad tasusid täielikult. Liisingulepingu üldiste tingimuste punkt 9.1 järgi peab liisinguese olema liisinguvõtja poolt kindlustatud. Liisinguese kindlustati IF P&C Insurance AS-is, mille kohta väljastati kindlustuspoliis nr E4536050309 kindlustusmaksega kokku 59,37 eurot, mille kohta esitas hageja kostjale arve nr A09281340. 17.04.2009 jõustus liisingueseme kaskokindlustuse poliis perioodiks 17.04.2009 kuni 16.04.2010. Kindlustuse eest tasus hageja kindlustusandjale Codan Forsikring AS Eesti filiaal 607,42 eurot. Kaskokindlustuse osamaksed liideti kostja poolt tehtavate igakuiste liisingumaksetele juurde. Peale lepingu lõppu jäi liisinguvõtjal kindlustusmaksetest hüvitamata 409,31 eurot, mille kohta esitas hageja arve nr A09310641.

14.05.2009 saatis hageja liisinguvõtjatele teatise, et hageja loeb liisingulepingu ühepoolselt ülesöelduks ja palub liisingueseme hagejale tagastada, kui liisinguvõtja ei tasu võlgnevusi teatises näidatud tähtaja jooksul, s.o. 26.05.2009. 14.05.2009 esitas hageja liisinguvõtjatele arve lepingu lõpetamise teatiste eest summas 12,21 eurot. 01.09.2009 seisuga ei olnud liisinguvõtjad võlgnevusi hagejale tasunud ja liisinguleping loeti ülesöelduks. Liisingulepingu üldtingimuste p 5.12 kohaselt maksab liisinguvõtja liisinguandjale viimase nõudmisel leppetrahvi mistahes punktis 12.1. toodud kohustuse rikkumisel (sh juhul kui liisinguvõtja ei maksa ükskõik, millist liisingumakset täielikult või osaliselt kahel järjestikusel maksepäeval). Sellest tulenevalt esitas hageja liisinguvõtjale 01.09.2009 leppetrahvi arve nr A09287930 summas 319,56 eurot. 07.09.2009 seisuga ei olnud liisinguvõtjad tagastanud hagejale liisingulepingut, mistõttu tellis hageja OÜ-lt Reeborn liisingueseme tagastusteenuse. 10.09.2009 sai hageja esindaja liisingueseme enda valdusse. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktist on näha, et liisinguesemel tuvastati puudused, mille kõrvaldamiseks telliti liisingueseme remont. Tulenevalt kindlustusandjale Codan Forsikring AS Eesti filiaal sõlmitud kindlustuspoliisist nr 25128239 oli kindlustuse omavastutuse summaks 191,73 eurot. Vara tagastusteenuste ja kaskokindlustuse omavastutuse eest esitas OÜ Reeborn hagejale arve nr A 09-87 ning hageja liisinguvõtjatele 22.09.2009 arve nr A09315273. Peale seda tellis hageja OÜ-lt Autolink auto keemilise sisepesu ja poleerimise ning reklaamkleebiste eemaldamise ning tasus vastavalt arvele nr 909253 200,95 eurot. Nimetatud teenuste kohta esitas hageja liisinguvõtjatele arved nr A09340051 ja nr A09340064. 14.09.2009 pani hageja liisingueseme müüki Autolink OÜ müügiplatsil hinnaga 8244,60 eurot. 19.10.2009 teostati liisingueseme hindamine Saksa Auto AS poolt, mille eest tasus hageja arve nr 272816 alusel 52 eurot. Selle kohta on liisinguvõtjale saadetud arve nr A09349595. 11.11.2009 langetati seoses Autolink OÜ poolt raporteeritud müügihuvi puudumisega liisingueseme hinda 7349,84 euroni. 01.12.2009 saatis hageja liisinguvõtjatele teate, et liisingueset ei ole müüa õnnestunud ja sellest tulenevalt pannakse auto 09.12.2009 online-oksjonil müüki. 09.12.2009 müüdi liisinguvara online-oksjonil 5482,35 euro eest. Müügist tekkis hagejale müügikahju summas 2298,86 eurot, mille kohta esitas hageja arve nr A09450555. 18.12.2009 saatis hageja kostjale nõude käendusest tulenevate kohustuste täitmiseks. 18.12.2009 esitas Autolink OÜ hagejale arve nr 912192 liisinguvara parkimisteenuse eest summas 185,98 eurot (kostjale väljastatud arve nr A09414344). 05.09.2011 saatis hageja kostjale nõude käendusest tulenevate kohustuste täitmiseks. 17.01.2012 seisuga ei ole kostja võlgnevust hageja ees kustutanud. Hageja tugineb oma rahalises nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 ja 4 ja § 113 sätestatule ja taotleb kostjalt kolme liisingulepingu alusel kokku seega summas 5787,18 eurot väljamõistmist, samuti menetluskulude hüvitamist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad poolte vahel sõlmitud liisinglepingutest ja käenduslepingust, kostjale väljastatud arvetest, üleandmise-vastuvõtmise aktidest, kindlustuspoliisidest, viivise arvestusest, laenu võlateatistest ja lepingu erakorralise ülesütlemise teatest, hageja esindaja esindusõigust tõendav volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja elukoha aadressil (xxxx), kuid hagimaterjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Seejärel saatis kohus hagimaterjalid kostja registrijärgsele aadressile (xxxx). Ka nimetatud aadressilt on materjalid tagastatud. Kostja on materjalid isiklikult vastu võtnud 01.10.2012 Rakvere Kohtumajas. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 20.10.2012. 19.10.2012 saabus kohtule e-kirjaga edastatud taotlus pikendada vastuse esitamise tähtaega kahe nädala võrra. 23.10.2012 kohtumäärusega rahuldas kohus kostja taotluse ning määras uueks hagile vastamise tähtajaks 05.11.2012. Kohtu sellekohane korraldav määrus on väljastatud 19.10.2012 saabunud taotluses märgitud kostja e-posti aadressile –xxxx. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning hagimaterjalide välismaale kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva materjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati neid TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud, seda ka kostja enda poolt taotletud täiendava tähtaja jooksul. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

Kostja D K rikkus temaga sõlmitud liisinglepingute tingimusi, mistõttu hageja on liisingulepingud erakorraliselt üles öelnud ning hagiavalduses toodud asjaoludel on kostja kohustatud hüvitama VÕS § 367 tulenevalt liisinguesemega seotud kulud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. liisingulepingu järgi esinevas võlgnevuses kogusummas 5787,18 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt moodustab hageja menetluskulu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 411,56 eurot (maksekorraldus nr 22501, 16.01.2012), samuti maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 131,68 eurot (21.10. 2011). Kokku on hageja tasunud riigilõivu vastavalt hagihinnale summas 543,24 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 17. jaanuaril 2013. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.