Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-12-13186
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
29.11.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Liili Lauri AS SEB Pank hagi KKvastu võla ja viivise nõudes 72 995,79 eurot 30.10.2012 Hageja: AS SEB Pank (rk 10004252, asukoht Tornimäe 2 Tallinn 15010); esindaja: Maire S ;xxx Kostja: KK(ik XXX, elukoht: XXX), esindaja
Kohtuistungil viibisid hageja esindaja Maire Saare ja kostja esindaja KK.
Kohtuotsuse resolutsioon. Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt KK hageja AS SEB Pank kasuks põhivõlgnevus 72 995.79 eurot, intressivõlgnevus 6429.90 eurot ja viivis 4239.65 eurot, kokku 83 665.34 eurot. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hageja esitas 30.03.2012.a. Harju Maakohtule hagi (tlk 2-6) KK vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja KK ja MM13.11.2007.a. laenulepingu nr XXX ja lisakokkuleppe nr 1, mille kohaselt hageja väljastas laenusaajatele laenu summas 171 986.25 eesti krooni. Laenusaajad kohustusid tagastama laenu põhiosa lõpptähtajaga 15.11.2045 igakuiste maksetega ja tasuma intresse (6 kuu EURIBOR + 0.600% aastas perioodil alates 15.12.2007.a. kuni laenu tagastamiseni). Laenulepingu punkti 3.3 kohaselt oli laenu kasutamise sihtotstarbeks kinnistu asukohaga Kuuskmetsa tee 11, Ääsmäe küla, Saue vald, Harjumaa, ostmine. Nimetatud kinnistu koormati hageja kasuks seatud I järjekoha hüpoteegiga summas 3 499 000 EEK, mis oli seatud laenulepingu kohase täitmise tagamiseks. Laenulepingu punkti 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda laenusaajatelt viivise tasumist, määras 9% aastas, kui laenusaajad ei täida tähtaegselt laenulepingust tulenevat mistahes maksekohustust. Kui muutub seadusjärgne viivisemäär, on pangal õigus nõuda laenusaajatelt seadusjärgse viivisemäära tasumist. Viivist arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtudes viivitatud päevade arvust ja viivise määrast. Antud juhul on hageja arvestanud ning nõuab kostjalt viiviste tasumist seadusest tulenevas viivisemääras. Seadusjärgseks viivisemääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7% aastas). Laenusaajad ei täitnud tähtaegselt laenulepingust tulenevaid maksekohustusi. Hageja saatis 23.02.2009 laenusaajatele välja lepingu erakorralise ülesütlemise teated, milles määras laenusaajatele laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks tähtaja hiljemalt 30.03.2009 ning teatas, et juhul, kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, ütleb hageja laenulepingu erakorraliselt üles alates 31.03.2009. Laenusaajad ei tasunud võlgnevust. Laenusaaja MM ́i pankrot kuulutati välja 03.07.2009, pankrotimenetluse käigus müüdi MM ́ile kuuluv 1⁄2 suurune mõtteline osa tagatiseks olnud kinnistust asukohaga XXX (kinnistu müüdi tervikuna, sh kostjale kuuluv 1⁄2 suurune mõtteline osa). Harju Maakohtu 17.11.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-6941 lõpetati laenusaaja MM ́i pankrotimenetlus ja algatati MM kohustustest vabastamise menetlus. Hageja teavitas kostjat võlgnevusest, saates 17.11.2011 nõude võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgnevus tulenevalt laenulepingust nr XXX, mis on hagiavalduse esitamise seisuga (30.03.2012) kokku 83 665.34 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 72 995.79 eurot, intressivõlgnevus on 6429.90 eurot ja viivisevõlgnevus on 4239.65 eurot. Hageja palub kostjalt nimetatud summad välja mõista ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja märgib kostja vastuse osas, et hageja tõendab nõude suurust hagiavaldusele lisatud laenulepinguga ning laenumaksete aruandega, milles on fikseeritud kõik intressimaksed, laenu tagasimaksed ja viiviste tasumised. Hageja on esitanud taotluse KredeExile käenduse väljamaksmiseks. Käenduskohustuse täitmiseks laekus 27.09.2011 Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuselt KredEx 8234.50 eurot. Hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda
kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võib pank nõuda laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist nii laenusaajatelt ühiselt kui ka ühelt laenusaajalt eraldi. Kuivõrd MM pankrotimenetlus lõpetati Harju Maakohtu 17.11.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-6941 ja algatati kohustustest vabastamise menetlus, ei saa PankrS § 174 tulenevalt pöörata sissenõuet MM varale. Hageja leiab, et käesoleval ajal ei ole võimalik vähendada nõude suurust hüpoteetiliselt tulevikus pankrotiasjas laekuda võivate maksete arvelt. Kostja vastuväited. Kostja vaidleb hagile vastu (tlk 48-51). Kostja leiab, et hagi on ebaselge ja tõendamata. Hageja on hagiavalduses märkinud nõude suuruseks 83 665,34 eurot, millest 72 995,79 eurot on põhivõlgnevus, 6429,90 eurot intressid ja 4239,65 eurot viivised. Kostja leiab, et hageja ei ole selgitanud, kuidas on võlgnevus kujunenud ning arusaamatuks jääb, millest tulenevalt on hageja nõude suuruseks 83 665,34 eurot. MM ́i pankrotimenetluses tunnustati AS SEB Pank nõue summas 2 022 451,35 krooni ehk 129 958,20 eurot. MM ́ile kuulunud 1⁄2 mõttelist osa kinnistust müüdi hinnaga 875 000 krooni ehk 55 922,69 eurot ning AS-ile SEB pank tehti pankrotimenetluses väljamakse summas 547 976 krooni ehk 35 022,05 eurot. Kostja leiab, et kuna MM ́i pankrotimenetluses tehti hagejale ainult 547 976 krooni suurune väljamakse ning kuna hageja ei vaidlustanud pankrotihalduri väljamakset ega lõpparuannet, on hageja ise loobunud väljamaksest summas 12 512,24 eurot ning nõuab selle summa hüvitamist praegusel hetkel kostjalt. Asjaolu, et hageja ise loobus suurema summa nõudmisest põhilaenusaajalt ning oli nõus jätma 12 512,24 euro suuruse summa MM ́i pankrotimenetlusse menetluskulude katteks, ei tohiks halvendada kostja olukorda ega anda hagejale õigust nõuda nimetatud summat kostjalt. Kostjale teadaolevalt oli kinnistu võõrandamise hinnaks kokku 1 750 000 krooni, seega võõrandati kostjale kuuluv 1⁄2 suurune mõtteline osa samuti hinnaga 875 000 krooni ehk 55 922,69 eurot. Vastavalt 10.08.2010.a. hüpoteegi kustutamise kokkuleppele, kinnistu müügilepingule, kinnistamisavaldused ning asjaõiguslepingu punktile 4.6. sai AS SEB Pank kostjale kuuluva kinnistu mõttelise osa müügist 852 994,65 krooni ehk 54516,29 eurot endale võlgnevuse katteks. Seega arvestades asjaolu, et hageja nõue tunnustati MM pankrotimenetluses summas 2 022 451,35 krooni ehk 129 258,20 eurot ning hageja oleks pidanud saama MM pankrotimenetlusest vähemalt 743 750 krooni ehk 47 534,29 eurot ja kostjale kuuluva kinnistu mõttelise osa müügist 852 994,65 krooni ehk 54 516,29 eurot, ei saaks hageja nõude suurus tänasel päeval, võttes arves kinnistu müügist saadud rahasummasid, olla rohkem kui 425 706,70 krooni ehk 27 207,62 eurot. Lähtudes laenulepingu punktist 9.1 oli laenulepingu tagatiseks ka KredExi käendus summas 150 000 krooni ehk 9586,75 eurot. Kostjale ei ole käesoleval hetkel teada, kas hageja on pöördunud käenduse realiseerimiseks ka KredExi poole. Seega juhul kui hageja on pöördunud käenduse realiseerimiseks KredExi poole, on võimalik, et hageja nõue on tegelikkuses rahuldatud veelgi suuremas ulatuses. Harju Maakohtu 17.11.2010.a. kohtumääruses on märgitud, et AS-il SEB Pank on jäänud MM pankrotimenetluses saamata 1 474 475,35 krooni ehk 94 236,15 eurot, samas ei vasta nimetatud number tõele, kuivõrd tegelikkuses sai AS SEB Pank ka kostjale kuuluva kinnistu mõttelise osa müügist raha, mille võrra oleks hageja nõue pidanud ka MM ́i vastu vähenema. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kostja märgib hageja vastuse osas, et hageja on küll märkinud, et hageja on arvestanud nõudest maha kostjale kuuluva kinnistu mõttelise osa müügist 54434,53 eurot, kuid nimetatud summa ei lähe kokku kinnistu müügilepingus tooduga. Ühtlasi arvestades, et KredEX oli andnud käenduse summas 9586,75 eurot, jääb arusaamatuks, miks hageja on nõudnud ja saanud KredExilt käenduskohustuse täitmisena väiksema summa ehk 8234,50 eurot. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § -le 396 lg 1 kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud) võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja, kostja KK ja MM sõlmisid 13.11.2007 laenulepingu nr XXX (tlk 8-13) ja lisakokkuleppe nr 1 (tlk 14), mille kohaselt hageja väljastas laenusaajatele laenu summas 171 986.25 krooni, tagastamise lõpptähtajaga 15.11.2045. Laenuleping on hageja ülesütlemise teate (tlk 16,17) alusel ennetähtaegselt lõpetatud. Asjas esitatud tõendite kohaselt on üks laenusaajatest, MM, pankrotis. Pankrotimenetluses ei ole võlgnevuse osas kogu nõuet täidetud. Harju Maakohtu 17.11.2010 määrusest nähtub, pankrotimenetlus on lõpetatud lõpparuande kinnitamisega (tlk 20-23), AS SEB Pank tunnustatud nõue on 2 022 451.35 krooni, millest rahuldamata nõude osa on 1 474 475.35 krooni. Hageja on selgitanud nõude kujunemist pärast M. Martsiku pankrotimenetluse lõppemist, kinnistu müügist laekus 54 434.54 eurot ja 18.10.2010 sai hageja M. Martsiku pankrotimenetluses väljamakstud jaotise alusel 34 969.59 eurot. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited asja menetlemisel tõendamist leidnud ja seega tuginedes VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja vaidlustab käesoleva nõude suurust, põhjendusel, et hageja pidanuks MM pankrotimenetlusest saama oma nõude katteks vähemalt 743 750 krooni ehk 47 534.29 eurot, kuid sai vähem 195 774 krooni ehk 12 51.24 eurot. Hageja on pankrotimenetluses nõustunud pankrotihaldurile seaduses suuremas määras tehtud väljamaksega. PankrS § 153 lg 2 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent
mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. PankrS § 153 lg 2 on imperatiivseks normiks, seda on märkinud Riigikohus 20.02.2012 kohtumääruse 3-2-1-167-11 ps 12. Kostja ei nõustu, et pankrotihaldur on menetluskuludeks kinni pidanud rohkem kui 15%, leides, et ülemäärane väljamakse tuleks hagetavast summast maha arvestada. Harju Maakohtu 17.11.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-6941, kinnitati MM pankrotimenetluse lõpparuanne, muuhulgas kajastab määruse punkt 3 hageja tunnustatud nõude suurust ja rahuldamata nõude osa. Nimetatu põhjal on ka hageja oma nõude suuruse kujundanud, ehk esitanud solidaarvõlgniku vastu tasumata võlanõude, arvestades pankrotimenetluses tehtud väljamakseid. Kohtu hinnangul isegi, kui lähtuda kostja vastuväitest, et haldur sai tasu ja kulutuste hüvitamiseks PankrS § - s 153 teisest lõikes sätestatust suurema summa, ei anna see alust vähendada hagetavat summat. Jõustunud kohtumäärusega on pankrotimenetlus lõppenud ja jaotiste alusel väljamaksed tehtud, seega on hageja põhjendatult lähtunud laenujäägist, mis tuleb hüvitada VÕS § 396 lg 1 alusel. Pankrotimenetlust lõpetava kohtumääruse kohaselt on alustatud MM ́i kohustustest vabastamise menetlust. Hagetava summa suurust ei saa mõjutada ka asjaolu, et käesoleval hetkel ei ole teada, kas ja kui suured laekumised on viimase pooleteise aasta jooksul usaldusisikule teostatud ning milliseid väljamakseid on usaldusisik võlausaldajatele teinud. VÕS § 69 reguleerib solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid, kuid võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt eraldi või mõnelt neist. Kostjal on võimalus kohustustest vabastamise menetluse ajal solidaarvõlgnikuna teha järelepärimisi laekunud summade kohta. Kostja vastuväide on ka selles, et lähtudes laenulepingu punktist 9.1 oli laenulepingu tagatiseks ka KredExi käendus summas 150 000 krooni ehk 9586,75 eurot. Kostjale ei ole käesoleval hetkel teada, kas hageja on pöördunud käenduse realiseerimiseks ka KredExi poole. Kohus leiab, et esitatud vastuväide ei ole põhjendatud, hageja on laenusumma kujunemisel selgitanud nii hagis kui hilisemalt (tlk 73), et käenduskohustuse täitmiseks laekus 27.09.2011 Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuselt KredEx 8234.50 eurot. Kohus loeb tõendatuks hageja nõude põhisummas 72 995.79 eurot ja intressid 6429.90 eurot. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Viivise nõue. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud
lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivise nõude 4239.65 eurot, mis tuleb lugeda põhjendatuks. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.