Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

XXXXXXXXXX.

1(6)

Tsiviilasi nr 2-11-854

2(6)

Tsiviilasi nr 2-11-854

Andmed tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud MJ’e võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha (kokku 8 064,98 eurot) alljärgnevalt:

hagisid

esitatud ja pankrotihaldur ei

kavatse hagisid

Kohtukulud ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Haldur kinnitab, et kohtukulud puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Halduri hinnangul oli MJ’e maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine, oma majanduslike võimaluste ülehindamine ning kohustuste võtmine, mille täitmist võlgnik ei suutnud tagada. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2008. aasta lõpus, kui võlgnik töö kaotas. Võlgnik sõlmis eelnevate kohustuste täitmiseks uusi laenulepinguid, omamata püsivat sissetulekut.

3(6)

Tsiviilasi nr 2-11-854 Pankrotihalduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Martin Krupp palub kinnitada halduri tasu kokku summas 1 480 eurot (18,5 töötundi x 80 eurot), millele lisanduvad riiklikud maksud. Martin Krupp palub määrata halduri tasu maksmiseks menetlusabi. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseadus (edaspidi PankrS) § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb, et võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve või võlgnik ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule teavet. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 23 lg 2 kohaselt arvestatakse tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

4(6)

Tsiviilasi nr 2-11-854 PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus MJ’e pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Halduri kinnitusel puuduvad MJ’e pankrotimenetluses vahendid, müümata varad ja nõudeõigused. Martin Krupp palub kinnitada halduri tasu kokku summas 1 480 eurot (18,5 töötundi x 80 eurot), millele lisanduvad riiklikud maksud. Martin Krupp palub määrata halduri tasu maksmiseks menetlusabi. Pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku ja ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et Martin Krupp’i taotlus tuleb rahuldada ja määrata pankrotihaldurile Martin Krupp’ile tasuks 1 480 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. MJ’e pankrotimenetluses vahendid haldurile tasu maksmiseks puuduvad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Tutvunud Martin Krupp’i aruandega ning võttes arvesse, et MJ’e pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 alusel ning kuna võlgnikul igasugune vara puudub, leiab kohus, et pankrotihaldurile Martin Krupp’ile tuleb anda riigipoolset menetlusabi, millega määrata haldurile tasu väljamaksmine vastavalt TsMS 183 lg-le 2 summas 397 eurot. MJ esitas 03.02.2011 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Pankrotihaldur on korraldanud võlgnikule usaldusisiku valimiseks 19.03.2012 võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade on avaldatud Ametlikes Teadaannestes 06.03.2012. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Kuivõrd 19.03.2012 toimunud üldkoosolekule ükski võlausaldaja ei ilmunud, tegi võlgnik ettepaneku nimetada usaldusisikuks V P , isikukood XXX, kes aga kirjalikku nõusolekut selleks andnud ei ole ja nagu on selgunud, on hiljem loobunud ka varasemalt suuliselt antud nõusolekust.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-11-854

Pankrotihalduri arvates võiks panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale, kes on sellega nõus. Kohus leiab, et kuna seaduse kohaselt PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, võlausaldajad ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud ning kuna kohtule ei ole teada, et käesolevas menetluses esineksid PankrS § 171 lg 2 toodud asjaolud, tuleb MJ’e kohustustest vabastamise menetlus algatada. Pankrotihaldur on kohtule kinnitanud, et võlgnik on pankrotimenetluses teinud halduriga koostööd, pankrotimenetluse ajal käinud tööl, ei ole takistanud pankrotimenetlust ega pärast pankroti väljakuulutamist kahjustanud võlausaldajate huve. Võttes arvesse võlgniku majanduslikku seisu, võlgniku enda tahte ja ka seda, et võlgniku sissetulek ei võimaldaks kolmandast isikust usaldusisikule tasu maksmist, võib halduri arvates olla võimalik, et võlgnik saab usaldusisiku kohustuste täitmisega ise hakkama. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et MJ’e usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb MJ’el juhinduda PankrS §-ides169-177 toodud sätetest, selleks tuleb võlgnikul nende sätetega põhjalikult tutvuda. Kohus selgitab MJ’ele, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. MJ’el tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kuna MJ’e kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jäetakse usaldusisik määramata ning MJ täidab usaldusisiku kohustusi ise, selgitab kohus, et PankrS §-ist 172 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Fred Fisker Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.