2-11-854/4 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-11-854 Võlgniku arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank saldo oli 21.01.2011 seisuga 0,06 eurot; arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is saldo oli 25.01.2011 seisuga 6,71 eurot. Kontod on arestitud. Maanteeameti teatise kohaselt on 27.01.2011 seisuga võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Ford Escort, reg märk XXX , ehitusaasta 1981, sõidukile on seatud 02.09.2009 käsutamise keeld. Ajutise halduri aruande kohaselt koosneb võlgniku vara isiklikest tarbeesemetest, millel müügiväärtus puudub. Võlgniku varaks oleva sõiduauto Ford Escor, turuväärtus ei ole ajutisele haldurile teada. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 260 eurot (tööleping on sõlmitud 6 kuuks ja lõpeb aprillis 2011), toitjakaotuspension 120 eurot ja lastetoetus 38 eurot kuus. Võlgniku püsivad sissetulekud on kokku 158 eurot kuus, mis on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära ning sellele sissenõuet ei saa pöörata. Võlgniku kohustused Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi (enamasti nn tarbimis- ja väikelaenu- ning järelmaksukohustused) kogusummas 15 242,81 eurot. Täitemenetluse registri väljavõtte kohaselt toimuvad ja on toimunud võlgniku suhtes mitmed täitemenetlused. Võlgnikul on ajutise halduri aruande andmetel võlgu vähemalt 15 000 eurot. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, samuti puuduvad vara tagasivõitmise võimalused. Aruande koostamise ajal võlgnikul puudub piisav sissetulek ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Võlgniku selgituse kohaselt tekkis maksejõuetus jaanuaris 2009, kui võlgnik jäi töötuks detsembris 2008. Võlgnik on olnud töötu 1 aasta ja 11 kuud ning tööle asus novembris 2010. Võlgnik on endale aastatega võtnud palju laenukohustusi (13 erinevat kiirlaenu jm laenud), muuhulgas võtnud laenu, et tasuda juba olemasolevate laenude makseid. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur töö kaotust ja laenude võtmist. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja 03.02.2011 esitanud kohustustest vabastamise avalduse, leiab ajutine haldur, et MJ’e pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri töö ja kulutuste aruandes on näidatud järgmiste tööülesannete täitmine: võlgniku ja võlausaldajatega vestlemine, teabenõude ja päringute koostamine ja

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud

Tsiviilasi nr 2-11-854 katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et MJ’e majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, tema sissetulekule ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet ning see kulub jooksvateks kulutusteks, muu vara puudub. Kohustusi on MJ’el vähemalt 15 000 euro eest. Eeltoodu põhjal esineb MJ’e pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna võlgnik esitas 03.02.2011 kohustustest vabastamise avalduse ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb MJ’e pankrot välja kuulutada. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik, vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Arvestades, et tulenevalt PankrS §-ist 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning kuna võlgnikul igasugune vara puudub, leiab kohus, et ajutise halduri tasu 960 eurot ja kulud 61,06 eurot tuleb võlgnikult välja mõista ning ajutise halduri tasust tuleb summa 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) hüvitada riigi vahenditest. 397 eurot tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda Martin K ’i arveldusarvele. Martin K on andnud nõusoleku enda nimetamiseks MJ’e pankrotihalduriks. Martin K tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Kohus määrab MJ’e võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 21. märtsil 2011.a, algusega kell 14.00, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85, Tallinn). PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgnikku MJ’e ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja, 21. märtsil 2011.a, kell 13.50 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus, tutvunud Martin K ’i poolt esitatud menetlusabi avaldusega, leiab, et kuna MJ’e pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 sätestatud korras, tuleb tuginedes PankrS §-ile 65 lg 11, MJ’e pankrotimenetluse läbiviimiseks anda pankrotihaldur Martin K ’ile riigipoolset menetlusabi. Menetlusabi suuruse otsustab kohus vastava taotluse ja pankrotihalduri töö aruande esitamisel.