2-12-28415
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
28. november 2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-28415
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi HK ja MK vastu võlgnevuse 8738,37
euro
ja
lisanduva
viivise
solidaarselt
väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
9698 eurot ja 53 senti
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
-
hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn)
esindajad -
hageja lepinguline esindaja: Siret K (xxx) ja Kaidi H (xxx)
Asja läbivaatamise kuupäev
-
kostja I: HK (isikukood xxx; elukoht xxx)
-
kostja II: MK (isikukood xxx; xxx)
26. november 2012, kirjalik menetlus
2-12-28415 põhiosa
täieliku
tasumiseni.
Lisaks
hüvitavad
kostjad
hagejale
menetluskuluna poole hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot.
või
riiklikule
pühale,
tasuvad
kostjad
makse
nädalavahetusele või pühale järgneval esimesel tööpäeval.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
2-12-28415 Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi
arvelduskontole
nr
221023778606
Swedbank
AS-is
või
arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-12-28415, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 20.07.2012 Harju Maakohtule hagi kostjate vastu. 17.08.2012 hagiavalduse täpsustuses palus hageja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 8738,37 eurot ning sellele lisanduva viivise. 11.10.2012 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas nr 2-1228415 menetluse lõpetada kirjalikus menetluses istungit pidamata. Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 225 eurot tagastamist. 19.11.2012 toimunud eelistungil palus kohus pooltel kompromisslepingut täpsustada. Hageja esindaja selgitas, et kompromissi alusel tehtud maksed lähevad esiteks põhiosa, edasi intressi ja viivise ning viimasena menetluskulude katteks. Hageja esindaja märkis, et võlgnevus tekkis 15.12.2009 ning sellest hetkest alates tuleks viivist arvestada 18% aastas, iga põhiosa tasumisega viivitatud päeva eest. Alates 25.09.2012 läheb edasi jooksev arvestus. Pooled teatasid, et ei oma vastuväiteid kompromissi kohtupoolse täpsustamise osas. Kohus teatas, et määrus poolte esitatud kokkuleppe kinnitamise kohta tehakse avalikult teatavaks 28.11.2012 kell 15:00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu.
2-12-28415 TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 20.07.2012 (maksekorraldus nr 33618) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, riigilõivu 450 eurot. Lähtudes hageja taotlusest tagastab kohus käesoleva määrusega poole menetluses tasutud riigilõivust ehk 225 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank, selgitusega: „Leping XXX “. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled on kokku leppinud, et kostjad hüvitavad hagejale käesolevas menetluses pool tasutud riigilõivust summas 225 eurot.
Indrek Parrest
2-12-28415 kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.