2.Välja mõista kostja I. Š.`ilt hageja Swedbank AS kasuks võlgnevus 4 363 (neli tuhat kolmsada kuuskümmend kolm) eurot 97 senti.
3.Välja mõista kostja I. Š.`ilt hageja Swedbank AS kasuks viivis põhinõudelt (3 042,06 EUR) alates 17.02.2012. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, sealhulgas viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1, alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kannab kostja.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUSE SISU
1.Swedbank AS esitas 17.02.2012. a Viru Maakohtule hagi I. Š.i vastu võlgnevuse 4 363,97 euro ja lisanduva viivise tasumise nõudes.
2.Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 07.05.2007. a sõlmitud laenulepingust nr 07083870-VL summas 100 000 krooni intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.05.2011. a.
3.Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15. kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.11.2009. a. Alates 15.11.2009. a kuni 15.04.2011. a kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 18-ne üksteisele järgneva intressi maksega.
4.Hageja saatis 04.04.2011. a kostjale lepingu ülesütlemise teate ning palus tasuda võlgnevus. Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles 20.04.2011. a.
5.Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis jäeti 23.01.2012. a määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada.
6.Kokku moodustab kostja võlgnevus hageja ees 17.02.2012. a seisuga 4 363,97 EUR, millest 3 042,06 EUR on põhivõlg, 757,40 EUR intress ajavahemiku 15.11.2009 – 20.04.2011. a eest, 564,51 EUR põhiosa viivis ajavahemiku 15.11.2009 – 17.02.2012. a eest.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista 4 363,97 EUR, lisanduv viivis ja menetluskulud.
KOSTJA VASTUS
8.Kirjalikus vastuses hagile tunnistas kostja hagi. Kostja palus hagihinnast maha arvestada viivise ning jaotada menetluskulud pooleks, sest kostjal on väike laps ja ta peab tagasi maksma kodulaenu. Kostja märkis, et võlgnevus tekkis tal hageja ees seetõttu, et tema pangakonto arestiti. Kostja on solidaarvõlgnik, sest käendab sõbra V. K. kohustust BIGBANK AS ees (100 546,96 krooni), mille osas on kostja vastu algatatud 2009. aasta märtsis täitemenetlus. 27.01.2010. a kaotas kostja töökoha. Alates 01.05.2012. a läheb kostja tööle ja võib likvideerida võlgnevuse hageja ees maksegraafiku alusel osade kaupa.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS
9.Hageja märkis, et kostja tunnistab laenulepingu sõlmimist ja tal puuduvad sisulised vastuväited tema vastu esitatud nõudele. Laenulepingu sõlmimisel pidi kostja arvestama asjaoluga, et lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ka siis kui töötasu väheneb, kostja kaotab töökoha või tekivad muud kohustuse täitmist raskendavad asjaolud. Töö kaotamine pole selliseks asjaoluks, mis annaks aluse intresside või viivise vähendamiseks. Sellele, et lepingust tulenevad kohustused tuleb täita, pidi kostja mõtlema ka siis, kui otsustas oma sõbrale käendajaks hakata. Hageja ei pea vastutama kostja ebamõistlike otsuste eest. Kuivõrd hagi esitamine on tingitud kostjast, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid jätta menetluskulud osaliselt hageja kanda. Juhul, kui kostja esitab kohtule kinnituse, et ta loobub apellatsioonkaebuse esitamisest, loobub ka kostja apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning sellisel juhul peab kostja tasuma hageja kantud riigilõivust vaid pool. Pärast õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemist on pooltel võimalik kokku leppida kohtuotsuse täitmises osade kaupa ning sellisel juhul ei esita hageja kuni kokkuleppe kohase täitmiseni nõuet täitmiseks kohtutäiturile.
10.Kohus edastas 22.06.2012. a kostja seisukoha hagejale ning palus kostjal vastata. Kostja vastust ei esitanud.
11.Poolte nõusolekul lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
13.Kostja ei vaidlusta pooltevahelist laenusuhet ja asjaolu, et tal on täitmata laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja ei vaidlusta ka hageja nõude suurust. Kostja taotleb, et kohus vabastaks ta viiviste tasumisest ja jagaks menetluskulud pooleks (50:50).
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et võlgniku poolt kohustuse rikkumisel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 113 lg 1).
15.Vastuseks kostja taotlusele viivise mahaarvestamiseks, märgib kohus, et VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist juhtudel ja sellise aja eest, kui ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu või mil võlgnik õigustatult keeldus oma kohustuse
täitmisest. Käesolevas tsiviilasjas nimetatud asjaolud puuduvad. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg 1 järgi võib kohus vähendada leppetrahvi juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur. Leppetrahvi vähendamisel arvestatakse eelkõige kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus märgib, et töö kaotamine ei ole asjaolu, mis annaks alust viivise vähendamiseks. Samuti ei ole asjaoluks viivise vähendamisel kostja käenduslepingust tulenev kohustus (solidaarvõlg BIGBANK AS ees). Solidaarse kohustuse korral on kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi (VÕS § 65). Kohus selgitab kostjatele, et solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul on tagasinõudeõigus teise võlgniku vastu (VÕS § 69).
16.Lisaks sellele ei ole viivis ebamõistlikult suur. Kostja laenuvõlgnevuse põhiosa suurus on 3 042,06 eurot ning viivis perioodi eest 15.11.2009. a kuni 20.04.2011. a 564,51 eurot. Viivise rakendamine sõltub võlgniku enda tegevusest/tegevusetusest.
17.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summani, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
18.Kohus märgib kostjale, et täitemenetluse kulude ärahoidmiseks on kostjal mõistlik kokkuleppel hagejaga sõlmida maksegraafik kohtuotsusega välja mõistetud võlasumma tasumiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja I. Š..
20.Kohtul puudub alus jagada menetluskulud pooleks. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi, peab hageja menetluskulud kandma kostja.
21.Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendis jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.