Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
28. november 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-23196
Tsiviilasi
KÜXXX hagi AS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja KÜXXX(registrikood XXX, XXX); hageja esindaja Jaan Brikker (Jaan Brikkeri Õigusbüroo); kostja AS(isikukood 37107280275, elukoht: Kivila 18111, 13813 Tallinn).
I.
Kinnitada KÜXXX ja AS vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
2-12-23196
II.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-23196, KÜXXX hagi AS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Menetluskulud
Edasikaebamise kord Määruse peale ei või esitada määruskaebust.
Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-12-23196 KÜXXX hagi AS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pooled on Harju Maakohtule esitanud kompromissi ja paluvad selle kinnitada ning tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 430 ja §-s 432.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus 2(3)
2-12-23196 on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled palunud jätta kostja AS kanda hageja menetluskulud suuruses 247.82 eurot (pool tasutud riigilõivust 127.82 eurot ja õigusabikulud 120 eurot). Muud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu summas 255.64 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 127.82 eurot tagastamisele ning kõnealune summa tuleb kanda KÜXXX arveldusarvele nr XXXXXXXXX AS-is Swedbank, selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-1223196”. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on edasikaebamisest.
kohtule
esitatud
kokkuleppes
loobunud
kohtulahendi
peale
Hannes Olev Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.