Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

Tsiviilasi nr 2-10-65783

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 27.12.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on korteriühistu Kreenholmi 37 liige. Kostja omandis on ühetoaline korter nr 28, Kreenholmi prospekt 37. Vastavalt KÜ Kreenholmi 37 põhikirja punktidele 4.2e ja 4.2h ja erastatud eluruumi teenindamise Lepingu punktidele 4.9 ja 5.2 on kostja kohustatud iga kuu, hiljemalt 30.kuupäevaks, tasuma majahalduse ja kommunaalkulud KÜ arvele. Mitteõigeaegse tasumise korral majahalduse ja kommunaalkulude eest võetakse viivist 0,07% iga ülelastud päeva eest võlgnevuse summast. Alates 2004.aastast ei kanna kostja nõutud viisil üle elamu haldustasu. Viru Maakohtu 20.03.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-19111 on kostjalt hageja kasuks sisse nõutud võlgnevus maja haldustasu ja viivis makse viivituse eest üldsummas 5 418,85 krooni. Kuid pärast kohtu otsust ei täida kostja oma kohustust majahalduse tasu osas ja 01. detsembri 2010 seisuga on tal maksete võlgnevus summas 13 526,91 krooni ja viivis maksetega viivitamise eest 6 950,55 krooni. Korduvatele suulistele telefoni teel edastatavatele ja kirjalikele nõudmistele maksevõlgnevuste likvideerimisest kostja ei reageeri. Hageja palub nõuda välja S K korteriühistu kasuks kohtukulud riigilõivu tasumise osas 3 000 krooni ja õigusabi kulud summas 2 000 krooni. Hagi hind arvestatakse lähtuvalt põhinõudest 13 526,91 krooni ja makstud riigilõiv 3 000 krooni. Kohtule 11.10.2012 esitatud avalduses (I. köide, tl 167) täpsustas hageja võlgnevuse ja viiviste arvestust perioodil alates 01.09.2005.a kuni 01.12.2010.a. Ei ole võimalik esitada kohtule igakuiseid arveid maja hooldustasude järgi ettenäidatud perioodi eest. mida saadeti korteriomaniku S. K aadressile. Vastavalt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusele, arved pandi korteriomanike postkastidesse kuni iga kuu 05. päevani. S K ilmus perioodiliselt oma korteris ning võttis ise arved ära. tema ka ise seda ei eita. Maja hooldustasude ja viiviste arvutamisi teostati vastavalt korteriühistu Põhikirjale, maja hoolduslepingule, sise-eeskirja reeglitele ja korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusele. S K poolt korteriühistu arvele laekuvad summad läksid põhivõla tasumisele. Täpsustatud arvelduse kohaselt, S. K võlgnevus maja hooldustasude järgi ja viivised maksete viivituste eest perioodil alates 01.09.2005.a kuni 01.12.2010.a on 13 722,29 krooni (877,38 eurot), millest 10 002, 86 krooni (639,86 eurot) on maja hoolduskulud ja 3 719,43 krooni (273,81 eurot) on viivised maksete viivituste eest.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 27.12.2010. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

2(5)

Tsiviilasi nr 2-10-65783

Vastavalt TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude järgi (hagi esitamisel kehtinud regulatsioon). Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hageja nõudeks on põhivõla väljamõistmine summas 13 526,91 krooni, seega antud asja hind on 864,53 € (13 526,91 krooni).

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagimaterjalid koos vastuse nõudega olid kostjale isiklikult kättetoimetatud Vene Föderatsiooni pädeva kohtu poolt 07.03.2012 (I. köide, tl 55, 60-78). Vene Föderatsiooni pädeva kohtu poolt 07.03.2012 ärakuulatud kostja (I. köide, tl 53-54) seletas, et ta ei tunnista hagi. Kostja kannab raha hageja arvelduskontole regulaarselt aasta jooksul. Kostjal oli võlgnevus, kuid ta kustutab selle. Vastuhagi kostja esitada ei soovi. Kostja soovis isiklikult võtta kohtuistungist osa. Hageja ei saatnud kostjale midagi. Kostja harva käib seal, kuid kui käis, siis talle ei rääkinud midagi. Hiljem kohtule saadetud avalduses (I. köide, tl 106) selgitas kostja, et ta ei tunnista hagi, kuna kostja arvelduskontolt Krediidipangas kohtutäitur võttis summat hageja kasuks. Kostja vormistas Krediidipangas korralduse raha ülekandmiseks KÜ-le. Kostja korduvalt pöördus KÜ esimehe poole, et saada selgitused, mille eest makse nõutakse, aga mitte ainult võlasummad. Hagiavaldusele on lisatud ainult summad, mis ei ole kostja korteriga kuidagi seotud. Kostja palus kohustada hagejat esitama selgitusi, millede teenuste eest arvestatakse tasu kostjale. Samuti palus kostja nõuda Krediidipangast väljavõtte kostja korraldustest ja ülekannetest KÜ-le.

KOHTUISTUNG

27.09.2012 kohtistungil (I. köide, tl 154-156) kohus tegi hagejale ettepanek esitada võlgnevuse ja viivise uus arvestus, kuna ta väitis, et nõuab võla alates 01.09.2005, aga selleks ajaks oli juba viivis arvestatud. Võla summa sisaldab ka varem tekkinud ja Viru Maakohtu 20.03.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-0519111 väljamõistetud summad. Kohtule 11.10.2012 esitatud avalduses (I. köide, tl 167) täpsustas hageja võlgnevuse ja viiviste arvestust perioodil alates 01.09.2005.a kuni 01.12.2010.a. 07.11.2012 kohtuistungil (II. köide, tl 6-9) hageja jäi täpsustatud nõue juurde, palus samuti mõista välja riigilõiv ja õigusabikulud. Kostja ei tunnistanud hagi, seletas, et saa aru, mille eest ta peab tasuma. Hageja poole pöördumised ei andnud tulemusi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX, Narva omanik. Elumaja Kreenholmi 37, Narva majandab hageja ehk KÜ Kreenholmi 37 ning kostja on KÜ Kreenholmi 37 liige. Hageja täpsustatud nõudeks kostja vastu on 13 722,29 krooni (877,38 eurot), millest on 10 002, 86 krooni (639,86 eurot) moodustavad maja hoolduskulud perioodil alates 01.09.2005.a kuni 01.12.2010.a ja 3 719,43 krooni (273,81 eurot) on viivised maksete viivituste eest.

3(5)

Tsiviilasi nr 2-10-65783

Kostja väidab, et ei saa aru, mille eest need summad on arvestatud ja et ei saanud arveid KÜ-lt, kus oleksid kulutuste nimi ja suurus kajastatud. Arvestuses esitatud summad ei räägi midagi sisulist. Kostja korralduse alusel Krediidipank kannab KÜ arvelduskontole igakuiselt 50 eurot. Eelmise kohtuotsuse alusel väljamõistetud summad võttis kohtutäitur kostja arveldusarvelt. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja poolt esitatud arvestusest ei ole võimalik analüüsida selle õigsust. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Vastavalt KÜ Kreenholmi 37 Põhikirja punktidele 4.2e ja 4.2h (I. köide, tl 4-10) ja 01.01.2003.a Erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva elumaja mõttelise osa hoolduslepingu p 4.0 ja 5.2 (I. köide, tl 15-16) on kostja kohustatud igakuiselt 30 kuupäevaks tasuma maja hooldustasu ning kommunaalteenuste tasud. Ülalnimetatud maksete maksetähtaja ületamisel on korteriomanik kohustatud tasuma ühistule üldkoosoleku poolt kehtestatud viivist, mis on arvestatud tasumata summas 0,07% iga ületatud kalendripäeva eest. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 151 lg 1 kohaselt, majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 20.03.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-19111 (I. köide, tl 17-19) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 5 418,85 krooni, millest 2 589,75 krooni on maja ülalpidamiskulud, 2 036,30 krooni viivis ülalpidamiskulude võlgnevuse summalt ning 792,80 krooni käterätiku kuivati ja selle vahetamisega seotud tööde maksumus. Summad on arvestatud kuni 01.09.2005. Uues hagis nõuab hageja põhivõla ja viivise väljamõistmist alates 01.09.2005. Hageja poolt esitatud arvestustest (I. köide, tl 169-171) ilmneb, et:  2005.a-l septembrist-detsembrini oli arvestatud 1 065,35 krooni teenuste eest ja 11,99 krooni viivist, makstud ei ole midagi  2006.a-l oli arvestatud 4 239,09 krooni teenuste eest ja 560,96 krooni viivist, tasutud 1 200 krooni  2007.a-l oli arvestatud teenuste eest 4 797,41 krooni ja 419,77 viivist, tasutud on 8 152 krooni  2008.a-l oli arvestatud teenuste eest 4 585,26 krooni ja 330,45 viivist, tasutud on 2 500 krooni  2009.a-l oli arvestatud teenuste eest 6 047,21 krooni ja 756,81 viivist, tasutud on 3 400 krooni  2010.a-l (novembri seisuga) oli arvestatud teenuste eest 5 820,54 krooni ja 1 639,45 viivist, tasutud on 1 300 krooni. Krediidipanga poolt esitatud kostja arvelduskonto väljavõtte kohaselt (I. köide, tl 122-134) 22.04.2010 tehti ülekanne kostja arvelt hageja arvele summas 1 300 krooni selgitusega „oplata za kvartiru, Kreenholmi 37-28, aasta eest“ (I. köide, tl 132). Vastavalt hageja poolt esitatud arvestusele aga pidi kostja tasuma 2010.a-l teenuste eest 5 820,54 krooni ja 1 639,45 viivist. Samas hageja poolt esitatud arvestusest on näha, et 2007.a-l oli arvestatud teenuste eest 4 797,41 krooni ja 419,77 viivist, aga tasutud on 8 152 krooni. Kohus tegi 27.09.2012 kohtistungil (I. köide, tl 154-156) hagejale ettepaneku esitada kohtule kostja võlgnevuse ja viivise detailne arvestus, kust oleks näha, kuidas hageja arvestas võlgnevuse suurust, viiviste arvestuse periood ja arvestuse käiku, mille katteks arvestati kostja poolt tasutud summad, kas põhivõla katteks või viiviste katteks jne. Hageja esitas uue arvestuse, aga see on endiselt ei ole arusaadav, kuna kajastab ainult arvestatud ja tasutud summad, nende arvestamise käik ei ole lahti selgitatud. Arvestusest ei selgu, millistel alustel ning millise metoodika järgi on kostjale põhivõlga ja viivist

4(5)

Tsiviilasi nr 2-10-65783

arvutatud. Seega ei ole kohtul endal võimalik ebapiisavate andmete tõttu kostja põhivõlgnevust ja viivist välja arvutada. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et hageja nõue perioodi eest alates 01.09.2005.a kuni 01.12.2010.a summas 13 722,29 krooni (877,38 eurot) ei ole tõendatud ega põhjendatud, seega jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, seega hageja kahjuks, kelle kanda jätabki kohus menetluskulud kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.