Eesti Vabariik (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) hagi A. J. Teenuste Osaühingu vastu raha väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.09.2011.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
46 336,26 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. J. Teenuste OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Vabariik (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) (registrikood: 70005967, asukoht: Tartu) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): A. J. Teenuste Osaühing (registrikood: 10520120, asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja advokaat Tõnis Juurmann
Kohtuistungi toimumise aeg
09.11.2012.a
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Anne Lepik ja kostja esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 12.09.2011.a otsuse resolutsioon jätta muutmata arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi.
3.Jätta menetluskulu kostja, A.J. Teenuste OÜ kanda.
4.Jätta kostja poolt esitatud 09.11.2012.a kohtuistungi protokolli parandamise taotlus rahuldamata.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-48415 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.25.09.2009.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista väljamakstud investeeringutoetus summas 725 005 krooni (46 336,26 eurot). Hagiavalduse kohaselt maksti kostjale „Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse“ raames taotluse viitenumber 03374200627 alusel toetust elektrivõrguga liitumiseks 20 000 krooni (1 278,23 eurot), eratee ehituseks 670 505 krooni (42 853,08 eurot), ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks 2 000 krooni (127,82 eurot) ja ettevalmistavateks töödeks 34 500 krooni (2 204,95 eurot). Viimane osa toetusest maksti välja 04.11.2004. Investeeringu eesmärgiks oli spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamine ja teistele küla sotsiaalmajandusliku tegevusega seotud isikutele vajaliku infrastruktuuri rajamine. 01.12.2003 kinnituskirjaga nr 1184 võttis taotleja endale kohustuse kasutada investeeringut täpselt äriprojektis näidatud otstarbel vähemalt viis aastat investeeringu teostamisele järgnevast aastast arvates. 28.05.2008 selgus järelkontrolli käigus, et investeeringuobjekte, millele toetust saadi, ei kasutata sihipäraselt ja toetuse saaja majandustegevus ei vasta äriprojektile. Rajamata on kavandatud spordirajatised, mille tehnosüsteemide ja teenindava rajatise tarbeks toetust taotleti. Seega ei ole saadud tulu rajatiste väljarentimisest, mis oli äriprojektis märgitud kavandatavate teenuste osutamise viisiks. Hageja ei nõua toetust tagasi põhjusel, et toetusraha ei ole sihipäraselt kasutatud, vaid seetõttu, et investeeringuobjektid ei olnud järelevalveperioodil (algus 04.11.2004, kestvus 5 aastat) sihipärases kasutuses. Hageja järelevalveametnikud ei pidanudki kontrollaktis mingeid puudusi toetusraha sihipärase kasutamise üle tuvastama, kuna toetusraha oli kasutatud sel otstarbel, milleks teda oli taotletud, investeeringuobjektid olid toetusraha eest rajatud. Sama ei saa aga öelda investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohta järelevalveperioodil. Toetuse tagasinõudmise alus ei ole mitte põhiinvesteeringu mittevalmimine, vaid asjaolu, et investeerimisobjektid, millele toetus määrati ei ole terve järelevalveperioodi jooksul olnud sihipärases kasutuses, n.ö põhiinvesteeringut teenindavate objektidena. 26.03.2009 tegi hageja kostjale ettekirjutuse toetussumma 725 005 krooni tagasimaksmiseks. Kostja ei ole toetust tagasi maksnud ega ettekirjutust vaidlustanud. Hageja viitas ratifitseerimise seaduse § 9 lg-le 4, mille kohaselt nõuab amet toetuse saajalt sama paragrahvi teises lõikes toodud juhtudel õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on PRIA-l õigus pöörduda kohtusse.
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-48415 Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kõik investeeringuobjektiks olevad tööd, mille osas maksti kostjale PRIA poolt toetust, teostas kostja 2004. aastaks. Ettevalmistavate töödega samal ajal jätkas kostja Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse edasiarendamiseks toetajate otsimist ning toetuste taotlemist. Kostja tehtud tööde üle teostas kontrolli hageja. Kontrollakti nr 01/192 kohaselt kontrollis hageja elektrivõrguga liitumist 02.08.2004 ja kontrolli tulemusel puudusi ei tuvastatud. Kontrollakti nr 01/193 kohaselt kontrollis hageja juurdepääsuteed 31.08.2004 ning kontrolli tulemusena puudusi ei tuvastatud. Lisaks teostas hageja järelkontrolli juurdepääsutee ning elektrivõrguga liitumise osas 29.09.2006, ning nimetatud kontrolli tulemusel koostatud kontrollakti nr SA 0207 kohaselt juurdepääsutee ning elektrivõrguga liitumise osas samuti puudusi ei tuvastatud. Seega ei tuvastanud hageja ühegi varasema (järel)kontrolli käigus puudusi, mis oleksid seotud investeeringuobjekti rajamise või kasutamisega. Hageja 26.03.2009 koostatud ettekirjutust ei ole kostjale enne hagi esitamist teatavaks tehtud, mistõttu ei ole täidetud toetuse tagasinõudmise formaalsed eeldused. Hagejale toetuse tagasimaksmiseks puudub alus, sest täidetud ei ole toetuse tagasinõudmise seaduses sätestatud sisulised eeldused. Taotlusest nähtuvalt oli tegemist spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamiseks (tulevase maa- ja jäähokikeskuse teenindamiseks) vajalike infrastruktuuride rajamiseks taotletava toetusega. Kostjale määrati toetust infrastruktuuride rajamiseks ja pelgalt ettevalmistavateks töödeks (projekteerimine ning taotluse ja äriprojekti koostamine), elektrivõrguga liitumiseks ning juurdepääsutee ehitamiseks. Kostja on nimetatud tööd investeeringutoetust kasutades ka teinud. Hageja ei ole kostjale määranud toetust Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse spordirajatiste rajamiseks ega spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamiseks. Seega ei saa ka maa- ja jäähokikeskuse mittevalmimine olla toetuse tagasinõudmise aluseks. Toetuse saaja majandustegevus vastab äriprojektile ja sellest selgub, et kostja osutatavaks teenuseks on konsultatsioonid raamatupidamise ja audiitorteenuste valdkonnas. Äriprojektis on märgitud, et kavandatavateks uuteks toodeteks ja teenusteks on spordirajatiste rent asukohaga Harju Maakond, Saku vald, Kurtna küla. Kostja 2004 - 2008 majandusaasta aruannetest selgub, et kostja tegevusaladeks on raamatupidamis- ning audiitorteenused ning Saku valda Kurtna külla ostetud kinnistu väljaehitamine. Eelnimetatud tegevus hõlmab pidevat toetajate otsimist, Kurtna Maa-ja Jäähokikeskuse ehitamisega seonduvate toimingutega tegelemist, koostööd Eest Maahokiliiduga jpm. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 12.09.2011.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 46 336,26 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbivaatamata, kuivõrd kohus on vaidlusaluse küsimuse 20.10.2010 seisukohaga lahendanud, leides, et hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole alust, kuna kostjale on akt kätte toimetatud 30.11.2009 koos hagimaterjalidega. Seega oli kostja sellest teadlik. Kostja ei ole kohtule teadaolevalt akti vaidlustanud. Kohus jättis vastuväite rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja investeeringuobjektid toetuse abil rajas või mitte. Hageja on esitanud tõendina kontrollakti ja raporti lisakontrolli tulemuste kohta, millest nähtub, et teatud tööd on teostamata ning osad tööd on tehtud puudustega. Järelkontrolli käigus 28.05.2008 selgus, et investeeringuobjekte, millele toetust saadi, ei kasutata sihipäraselt ning
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-48415 toetuse saaja majandustegevus ei vasta äriprojektile. Kavandatud spordirajatised, millele tehnosüsteemide ja teenindava rajatise tarbeks toetust taotleti, on rajamata. Investeeringu eesmärk oli spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamine ning teistele küla sotsiaalmajandusliku tegevusega seotud isikutele vajaliku infrastruktuuri rajamine. Toetust määrati mitte lihtsalt eratee ehitamiseks ja elektrivõrguga liitumiseks, vaid spordiväljakute jaoks, mis rajatakse toetuse saaja poolt tulevikus. Kui investeeringud, millele toetust taotleti oleks kasutuses spordiväljakute teenindamiseks, oleks tegemist investeeringuobjektide sihipärase kasutamisega. Kui spordiväljakuid ei ole rajatud, ei ole võimalik ka toetust saanud investeeringuobjektide sigipärane kasutamine. Maakohus leidis, et investeeringuobjekte ei ole järelevalveperioodil (algus 04.11.2004, kestvus 5 aastat) sihipäraselt kasutama asutud. Hageja oli andnud kostjale toetusi, et kostja rajaks kokkulepitud rajatised, mis võimaldaksid kasutada kostja kavandatud spordikeskust. Järelevalvet toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle ja toetuse saaja seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostatakse arvates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni toetusraha täielikust väljamaksmisest. Arvestades järelevalveperioodi kestvust, ei olnud selle aja jooksul investeeringuobjekti sihipäraselt kasutatud, spordiväljakuid ei olnud toetuse saaja rajanud. Seetõttu polnud võimalik rikkumist kõrvaldada ning ebamõistlik olnuks teha ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks s.o infrastruktuuriobjektide sihipärasesse kasutusse võtmiseks, kuivõrd järelevalveperiood oli lõppemas ja lubatud sportimisrajatisi ei olnud rajatud. Asjaolu, et hageja ei määranud toetust Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse spordirajatiste rajamiseks ega spordi- ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamiseks, ei takista nende teenindamiseks mõeldud rajatiste eest toetuse tagasinõudmist, kui need rajatised ei ole sihipärases kasutuses vastavalt äriprojektile. Äriprojektis on kavandatavate uute toodete ja teenuste lühikirjeldusena toodud spordirajatiste rent ning kavandatavate toodete turustamise ja teenuste osutamise viisina valmivate spordirajatiste rentimine spordiühingutele ja harrastussportlastele vastavalt väljakute broneeringule ja kasutuslepingutele ning ajutist maahokiväljakut ehk siis maatüki rentimist ei saa pidada äriprojekti realiseerumiseks. Sellisele maatükile juurdepääsutee rajamiseks ei oleks olnud mõistlik ega otstarbekas maksta toetust kõrgendatud määras. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbivaatamata või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt käesolevas asjas puudub hagi läbivaatamata jätmiseks alus, ei ole kooskõlas TsMS § 423 lg-ga 1. Hagi esitamise eelduseks on ettekirjutuse esitamine ja selle mittetäitmine. Hageja 26.03.2009 koostatud ettekirjutust ei ole kostjale enne hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamist teatavaks tehtud, kuna hageja edastas ettekirjutuse valel aadressil. Hagi põhjendatust tuleb hinnata hagi esitamise seisuga. Kohtueelset menetlust ei saa sisustada pärast kohtumenetluse alustamist toimunud asjaoludega. Hagi esitamise aja seisuga ei olnud hageja kostjale ettekirjutust kätte toimetanud. Seetõttu ei ole täidetud hagi esitamise eeldused, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Vabariigi Valitsuse 10.07.2001 määruse nr 234 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-48415 kord” ning ratifitseerimise seaduses sätestatud toetuse tagasinõudmise alused ei ole täidetud. Maakohus on ebaõigesti hinnanud asjaolusid ja esitatud tõendeid ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kostjale määrati toetus ettevalmistavateks töödeks, mitte spordirajatiste rajamiseks ega spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamiseks. Ettevalmistavad tööd on kostja nõuetekohaselt täitnud ja investeeringuobjektid on olnud järelevalveperioodil sihipärases kasutuses. Kostja väiteid tõendavad kostja esitatud tõendid. Juhul, kui maakohus oleks esitatud tõendeid hinnanud nõuetekohaselt, oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et investeeringuobjekte kasutati järelevalveperioodil spordi ja vabaaja veetmisega ning küla sotsiaalmajandusliku tegevusega seonduvalt ehk vastavalt sihtotstarbele. Maakohtu poolt asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine on toonud kaasa materiaalõiguse väära kohaldamise ning ebaõige kohtuotsuse tegemise. Toetuse maksmise eelduseks ja tingimuseks ei olnud Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse esialgselt kavandatud kujul lõplik valmimine järelevalveperioodi jooksul. Sellist kohustust ei tulene seadusest ega toetuse määramise ja maksmise aluseks olevatest dokumentidest. Taotluse ja äriprojekti kohaselt tuli investeeringuobjekte kasutada järelevalveperioodil spordi ja vabaaja veetmisega ning küla sotsiaalmajandusliku tegevusega seonduvalt. Nimetatud kohustuse on kostja järelevalveperioodil igati täitnud ja kohustuse täitmist ka tõendanud. Maakohtu vastupidine seisukoht on ekslik ja põhineb ebaõigel materiaalõiguse kohaldamisel ning tõendite hindamisel. Kurtna Maa- ja Jäähokikeskuse rajamine on veninud toetuse saaja tahtest sõltumatute asjaolude tõttu. Hageja peaks loobuma toetuse tagasinõudmisest kostjalt. Kostjal puudus igasugune kohustus rajada järelevalveperioodi jooksul Kurtna Maa-ja Jäähokikeskus. Maakohus on tõendeid vääralt hinnanud. Kohus on puudulikult hinnanud hageja kontrollakte ja nendes märgitud seisukohti ning jätnud tähelepanuta, et hageja tegevus ja seisukohad on vastuolulised ja rikuvad hea haldustava põhimõtet. Samuti asjaolu, et kontrollaktides sisalduvad tulemused on kontrollimatud ega anna alust toetuse tagasinõudmiseks. Hageja järelkontrolli protokollid ei oma tõenduslikku väärtust. Kohus on jõudnud ebaõigele seisukohale, et investeeringuobjektide mittesihipärane kasutamine on tõendatud hageja järelkontrolli protokollidega, s.h 28.05.2008 kontrolliaktiga. Kostja ei ole jätnud regulaarselt elamu majandamise ja hooldamise kulude arveid tasumata. Tegemist on maakohtu arusaamatu ja asjakohatu seisukohaga, mis ei oma puutumust käesoleva tsiviilasjaga. Kohtu nimetatud seisukoht osutab vaid asjaolule, et kohus ei ole kohtuotsust teinud seaduses sätestatud nõudeid ja hoolsust silmas pidades. Selline kohtuotsus ei ole seaduslik. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
6.08.02.2012 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. 08.03.20120 esitas kostja ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes maa- ja ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi läbivaatmaata või rahuldamata, või tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda.
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-48415
10.10.2012 otsusega tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2012 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama Riigikohtu poolt ette kirjutatud asjaolud. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades käesolevas otsuses esitatud põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Riigikohus tegi ettekirjutuse, mille kohaselt tuleb ringkonnakohtul asja uue läbivaatamise käigus viidata konkreetsele materiaalõiguslikule nõude alusnormile, mille alusel võiks hagi rahuldamisele kuuluda. Täpsemaid juhiseid nõude alusnormi osas ringkonnakohtule antud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et selliseks õiguslikuks aluseks saab olla „Euroopa Ühenduse Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse“ § 9 lg 4 lause 1 koosmõjus lausega 2. Viidatud lõike lause 1 näeb ette, et Eesti Vabariik nõuab toetuse saajalt lõikes 2 sätestatud juhtudel toetuse tagasi, kui toetus on saadud ilma õigusliku aluseta. Sama lõike lause 2 näeb ette, et Eesti Vabariigil on õigus pöörduda selleks kohtusse, kui raha tagastamise ettekirjutus jäetakse täitmata. Kohtusse pöördumise õigus seostatakse konkreetselt eelmises lauses sätestatud raha tagastamise nõudeõigusega. Seega nägi seadusandja ette, et § 9 lg 4 lauses 1 sätestatud eelduste esinemise korral on Eesti Vabariigil õigus nõuda tasutud toetuste tagastamist. See, et vastava sätte puhul on tegemist reaalselt nõudeõigust loova normiga ja mitte pelgalt pedagoogilist sisu omava viitenormiga, viitab lause 2, mille kohaselt anti Eesti Vabariigile õigus pöörduda lauses 1 sätestatud õiguse teostamiseks kohtusse. Kuigi lauses 1 viidatakse sellele, et saadud toetusraha tagasinõudmist võib teostada eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt, ei kuulu VÕS-i rikastumisõiguse sätted siiski kohaldamisele. Esiteks nähakse ülalviidatud seaduse § 9 lg 4 lauses 1 ette kõik nõude esitamise eeldused ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et ammendav regulatsioon eriseaduses välistab üldseaduse kohaldamise. Teiseks esineb eriseaduse ja üldise rikastumisõiguse regulatsiooni vahel vastuolu. Eriseaduse kohaselt tuleb tagastada riigile kogu toetusena saadud rahasumma, kusjuures raha tagastamist välistavate asjaoludena on ette nähtud üksnes vääramatu jõud ja muud seesugused asjaolud. Seevastu rikastumisõiguse eesmärk on panna ilma õigusliku aluseta hüve saanud isikule kohustus tagastada üksnes see, mille võrra ta on rikastunud. Seejuures näeb üldine rikastumisõigus ette ka rikastumise äralangemisele tuginemise võimalused jms, mis eriseadusest tuleneva selge ja ühese nõudega, et tagastada tuleb kogu saadud toetus (välja arvatud vääramatu jõu vm seesuguste asjaolude esinemine), on välistatud. Eespool toodust tulenevalt on rikastumisõiguse kohaldumine olemuslikult välistatud ja kõik hagetava nõude rahuldamise eeldused tulenevad eriseadusest.
9.Eespool toodust tulenevalt saab käesolev hagi kuuluda rahuldamisele eespool viidatud seaduse § 9 lg 4 lause 1 koosmõjus lausega 2 alusel ning vastava hagi rahuldamiseks tuleb hagejal kohtu ette tuua ja tõendada järgmised asjaolud. Hageja peab tõendama, et toetusraha ei ole kasutatud sihipäraselt ning määratud tähtpäevaks ei ole rikkumist kõrvaldatud või rikkumist ei saa kõrvaldada, et kostja sai toetusena rahasumma, mille tagastamist taotletakse ning toetuse tagastamise ettekirjutust ei ole tähtaegselt täidetud, st raha ei ole tagastatud.
10.Kostjal on õigus tõendada, et esinesid § 9 lg 4 lauses 3 sätestatud asjaolud, st et toetusraha kasutamine oli võimatu vääramatu jõu tõttu või toetuse saaja tahtest sõltumatu muu
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-48415 asjaolu tõttu. Vääramatu jõu vm toetuse tagasinõudmist välistavate asjaolude osas on Riigikohus käesolevas asjas ringkonnakohtule antud juhiste raames märkinud, et vastavate asjaolude tõendamise koormus lasub kostjal ning et Eesti Vabariik peab tegema otsustuse vääramatu jõu esinemise kohta üksnes juhul, kui kostja suudab tõendada vääramatu jõu vm toetuse tagasinõudmist välistavate asjaolude esinemise. Riigikohus märkis seega, et vastava otsustuse peab Eesti Vabariik tegema mitte siis, kui kostja väidab, et need asjaolud esinesid vaid üksnes siis, kui kostja need asjaolud ka tõendab.
11.Ringkonnakohtu istungil kinnitasid pooled kohtule, et nad ei vaidle selle üle, et hageja nõuab kostjalt tagasi üksnes neid summasid, mida kostja hagejalt toetusena reaalselt sai.
12.Toetusraha mittesihipärase kasutamise tuvastamiseks tuleb esmalt tuvastada eesmärk, milleks toetus määrati. 09.11.2012.a kohtuistungil kinnitasid menetlusosalised kohtule, et toetuse määramise eesmärk on piisavalt selgelt välja toodud äriprojekti tabeli lahtris 11 (t I kd lk 67). Vastavas lahtris on märgitud: „Investeeringu eesmärgiks on spordi ja vaba aja veetmisega seotud tegevuse alustamiseks ning teistele küla sotsiaal-majandusliku tegevusega seotud isikutele vajaliku infrastruktuuri rajamine. Investeeringu järgselt saavutatakse olukord, kus lähitulevikus rajatav Kurtna maa- ja jäähokikeskus on ühendatud elektrivõrku, võimaldatud liitumine vee- ja kanalisatsiooniga, välja ehitatud puurkaev ja juurdepääsutee, mis muutub üldkasutatavaks. Kavandatavad infrastruktuuri objektid on tegevuse käivitamiseks kriitilised faktorid, nende olemasolu võimaldab rajada nii turistidele kui ka kohalikele elanikele tervisekeskuse, mis pakub laialdaselt sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi, säilitades seejuures pikaajalise majandusliku jätkusuutlikkuse.“
13.Viidatud eesmärgipüstitusest järeldab kohus, et hageja määras kostjale toetuse selleks, et kostja saaks rajada Kurtnasse maa- ja jäähokikeskuse, mis peab kujutama endast muuhulgas tervisekeskust, mis pakub laialdaselt sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi. Pooled ei vaidle selle üle, et kirjeldusele vastavat hoonet rajatud ei ole ning et tänaseni ei ole tegevust alustanud ka ettevõte, mis pakuks spordi-, vaba aja- ja tervisekeskuse teenuseid. Kostja tõi küll esile selle, et kommunikatsioonide juurde rajati ajutine maahoki väljak, mida kasutati ka maahoki mängimiseks, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellise ajutise väljaku rajamisega lugeda projekti eesmärki täidetuks. Kui toetus eraldatakse selleks, et kostja saaks rajada spordi- vaba aja- ja tervisekeskuse ning kui toetuse saaja võtab endale kohustuse kasutada investeeringut viie aasta jooksul täpselt äriprojektis näidatud otstarbel, siis see tähendab, et kostja peab rajama tervise- vaba aja veetmise ja spordikeskuse hoone ning käivitama selles hoones vastavate tegevustega tegeleva ettevõtte ning hoidma vastavat ettevõtet tegevuses kuni viieaastase perioodi lõppemiseni. See, kui kostja kasutas raha sihipäraselt, st rajas tee, elektrivõrgu, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, ei tähenda, et ta oleks täitnud kohustuse kasutada investeeringut viie aasta jooksul vastavalt eesmärgile. Raha tagastamise nõuet ei välista ka see, et rajatud teed võivad kasutada ka kõik kohalikud elanikud vm isikud, kes sellele teele juhtuvad või spetsiaalselt sinna lähevad ning et kommunikatsioonidest võivad kasu saada ka kõik ülejäänud isikud, kelle kinnisasi peaks seal läheduses asuma ja kes seetõttu kommunikatsioonidega liituda soovivad. Investeeringu eesmärki tuleb mõista selliselt, et kostja pidi rajama spetsiifilised hooned ja käivitama hoonetes spetsiifilise tegevuse ning hoolitsema selle eest, et see tegevus toimuks vähemalt viieaastase perioodi lõpuni. See, kui teedest ja kommunikatsioonidest veel keegi kasu saab, ei tähenda, et investeeringu eesmärk oleks täidetud, kui spordi-, tervise ja vaba aja veetmise keskust, mille rajamiseks ja käivitamiseks toetust taotleti, ei ehitata või ei käivitata. Pooled ei vaidle selle üle, et vastavat hoonet ega ettevõtet ei ole tänaseni rajatud ning vastavat tegevust ei ole tänaseni käivitatud. Pooled ei ole viidanud sellele, et täna selle rajamisega aktiivselt
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-48415 tegeletaks ning et hoone valmimine ja ettevõtte käivitumine hoomatavas tulevikus oleks reaalne. Seetõttu ei teki küsimust sellest, kas kostja oleks saanud toetusraha tagasinõudmise aluseks olevad puudused kõrvaldada või mitte ja mis ajaks oleks tulnud hoone täpselt rajada. Kohus märgib, et viie aasta jooksul oleks tulnud hoone igal juhul rajada ning ettevõtte tegevus käivitada.
14.Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et ei saa nõustuda kostjaga, et investeeringu eesmärgina võiks käsitleda seda, kui hoone rajamise ja käivitamise eelduseks olevad kommunikatsioonid said valmis, sest investeeringu eesmärk oli midagi muud (vt eelmist lõiku). Toetuse tagasinõudmist ei mõjuta see, mis eesmärgil ajutist väljakut kasutati või see, et kohalikel elanikel oli võimalik teed kasutada, sest investeeringu eesmärki tuleb mõista selliselt, et kui hoonet pole rajatud ja ettevõtet käivitatud ja seda tegevuses hoitud, pole eesmärk täidetud.
15.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et esinesid § 9 lg 4 lauses 3 sätestatud toetuse tagasinõudmisest loobumist võimaldavad asjaolud. Selliseks asjaoluks ei saa olla see, et kostja esitas kolm projektitaotlust hoone ehitamiseks, mis kõik jäeti rahuldamata. 09.11.2012.a kohtuistungil küsis ringkonnakohus kostjalt, kas ta soovis ehitada hoone üksnes toetuste eest. Kostja tehinguline esindaja ei osanud viidata mitte ühelegi muule varale või varalisele panusele, mida kostja plaanis nö omavahenditest kasutada. Sellele, et kostja oleks soovinud hoone rajamisel kasutada ka muid kui toetusvahendeid, ei viita ka toimikumaterjalides mitte miski. Kuigi kostja tehinguline esindaja viitas sellele, et kostja soovis ise projekti panustada oma nö tööpanust, mis oleks seisnenud projekti juhtimises ja erinevate toetuste taotlemises, leiab ringkonnakohus, et sellest ei piisa. Spordi-, vaba aja ja tervisekeskuse rajamise ja selle tööshoidmiseks kohustuse võtnud kostjaga sarnane mõistlik isik ei saa mõistlikult eeldada, et ta rajab kogu hoone ja käivitab ettevõtte üksnes toetuste eest. Kostjal oleks pidanud algusest peale olema mingi adekvaatne ja reaalne nägemus, milliste reaalselt olemasolevate või piisavalt suure tõenäosusega hangitavate vahendite arvelt on võimalik hoone rajada ja ettevõte käivitada ning käigus hoida. Kostja ei ole usutavaks muutnud, et toetuste saamine oli sedavõrd tõenäoline, et toetuste andmisest keeldumist saaks pidada vääramatuks jõuks, st selliseks erakorraliseks asjaoluks, mille esinemist ei saanud ette näha, mida ei saanud mõjutada ning mille esinemisega ei saanud arvestada. Veelgi enam, käesoleva tsiviilasja toimikumaterjalidest ei nähtu, millise hoone täpselt soovis kostja ehitada ning kui suur oleks olnud sellise hoone ehitusmaksumus. Samuti ei nähtu, millise ettevõtte täpselt soovis kostja käivitada ning millised oleksid olnud ettevõtte käivitamisega seotud kulud. Sellise üldise lähenemise puhul ei saa toetuste andmisest keeldumist väga ootamatuks pidada. Reeglina peaks äriprojekti vedaja rajama projekti kas olemasolevatele varalistele vahenditele või sellistele, mille saamine on isiku mõjusfääris. Kui see nii on, siis saab toetuste mittesaamine projekti eesmärgi saavutamist üksnes edasi lükata.
16.Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, millest nähtunuks, millal täpselt soovis kostja hoone rajada ja ettevõtte käivitada, millise hoone rajamist ta täpselt kavandas ning kui palju oleks sellise hoone rajamine ja ettevõtte käivitamine sellel ajahetkel maksma läinud, ei saa ringkonnakohus hinnata, kas ehitushindade suurenemine oleks saanud kujutada endast toetuste tagasinõudmisest loobumist võimaldavat asjaolu. Ringkonnakohus märgib ka seda, et kostja ei ole välja toonud ka seda, kui palju on vahepeal ehitushinnad tõusnud ja kui palju täpselt maksaks hoone rajamine ja ettevõtte käivitamine mingil hilisemal ajahetkel. Kohaste väidete puudumisel ei saa kohus toetuse tagastamisest loobumise asjaolusid
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-48415 tuvastada. Hagimenetluses valib menetlusosaline ise, millised asjaolud ta hagile vastuväidete esitamiseks kohtu ette toob ning milliste tõenditega oma väiteid tõendab.
17.Ringkonnakohus märgib, et ei esine ka muid toetuse tagasinõudmisest loobumise aluseks olevaid asjaolusid § 9 lg 4 tähenduses. Ei esine muud kostja tahtest sõltumatut asjaolu, mille tõttu oli investeeringu eesmärgipärane kasutamine ehk hoone rajamine, ettevõtte käivitamine ja ettevõtte käigushoidmine võimatu. Kostjaga sarnane mõistlik isik ei oleks saanud võtta nimetatud kohustusi olukorras, kus tal kohustuste täitmiseks vajalikke vahendeid ei olnud ja ainuke allikas, mida kostja kasutada soovis, olid toetusrahad. Kogu tegevuse ebaadekvaatsetele finantseerimisallikatele rajamisel ei saa järeldada, et esines toetuse tagasinõudmisest loobumise alus, kui raha saamine allikatest, kust raha saamisega ei saa arvestada, ei õnnestu.
18.Kuivõrd toetuse tagasinõudmisest loobumist võimaldavaid asjaolusid ei esine, ei saanud kostja neid ka kohtueelselt tõendada. Seetõttu ei pidanud hageja Riigikohtu juhistest tulenevalt ka kohtueelselt tegema eraldiseisvat otsustust. Sellest hoolimata on hageja vastava otsustuse teinud. Hageja kirjeldas kostja poolt esitatud vastavasisulisi väiteid oma ettekirjutuses, milles hageja leidis, et kõiki asjaolusid arvesse võttes tuleb kostjal toetusraha tagastada. Kuivõrd toetuse tagasinõudmisest loobumist võimaldavaid asjaolusid ei esinenud, oli hageja vastavasisuline hinnang ning toetuse tagasinõudmine põhjendatud ja kaalutlusotsustusena seaduslik. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjalt toetuse tagasinõudmisel rikutaks võrdse kohtlemise põhimõtet.
19.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus keeldus õiguspäraselt hagi läbi vaatamata jätmisest. See tuleneb otsesõnu käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsusest. Järelkontrolli dokumentidele teistsuguse hinnangu andmine ei oleks saanud tingida teistsuguse kohtuotsuse tegemist, sest toetuse tagasinõudmine sõltub sellest, et hoonet ei ole rajatud, ettevõtet ei ole käivitatud ja seda ei ole töös hoitud. Ja vastavate asjaolude üle pooled ei vaidle. Kuigi maakohus märkis, et kostja on jätnud elamu majandamise kulude arved tasumata, ei saa see asjaolu olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Tegemist oli ilmselge veaga, mille esinemine ei takista asja sisu mõistmist. Hageja tegevus ei ole olnud vastuoluline ning hageja ei ole rikkunud hea halduse põhimõtteid. Protokolli parandamise taotlus
20.Kostja esitas 09.11.2012.a kohtuistungi protokolli parandamise taotluse. Ringkonnakohus, tutvunud taotlusega, leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungi protokoll kajastab adekvaatselt ja tegelikkusele vastavalt kohtuistungil toimunut. Selles, et protokollis kirjalikult kajastatu vastab tegelikkusele, sai kostja esindaja veenduda kohtuistungil ka ise, sest kirjalikus protokollis ülestähendatu pandi istungisekretäri poolt kirja täpselt eesistuja ütluste järgi. Oluline on rõhutada ka seda, et kindlasti ei saa protokoll sisaldada seda, mille rõhutamise vajadus ilmneb kostja esindaja jaoks peale istungit. Menetluskulude jaotus
21.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-09-48415 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Tiit Kollom
Kaupo Paal
Ande Tänav
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.