Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2012.a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-2003
Tsiviilasi
Aivar Narusson hagi Kalev Lindal vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. juuni 2012.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalev Lindal’i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Kalev Lindal (IK: XXXX)
esindajad
Vastustaja (hageja): Aivar Narusson (IK: XXX), esindajad advokaadid Peeter Viirsalu ja Paul Varul
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest.
ringkonnakohtus kantud menetluskuludest jäi 83,3 % K. Lindali kanda ja 16 % A. Narussoni kanda. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus jõustus 27. veebruaril 2012.
7831,78 eurot (koos käibemaksuga). A. Narusson on kinnitanud, et füüsilise isikuna ei saa ta käibemaksu tekkinud kuludelt maha arvata. Lepinguliste esindajate kulude kostjalt sissenõudmisel peab kohus arvestama TsMS § 175 lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraga. Kuni 12 800-eurose hinnaga hagi puhul oli piirmääraks 4470 eurot. Kohus leidis, et lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine piirmäärast väiksemas ulatuses ei ole põhjendatud, kuna tsiviilasi oli küllaltki keerukas ja mahukas. Asjas toimus kaks kohtuistungit ning kohus teostas paikvaatluse, millest võtsid osa poolte esindajad. Kohtumenetluse ajal pidasid pooled ka kompromissiläbirääkimisi. Kohus jättis tähelepanuta kostja vastuväite hageja lepingulise esindaja kulude suurusele, mis on seotud sellega, et lepingulise esindaja tunnitasu on kohtumenetluse ajal suurenenud. Advokaadibüroo näol on tegemist äriühinguga, millel on õigus määrata oma teenuste hindasid ning kohtul ei ole alust sellel põhjusel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid vähendada. Kehtestatud piirmäära arvestades jäävad hageja esindajakulud ca 43 % ulatuses tema enda kanda. Vandeadvokaat P. Varuli poolt osutatud õigusabikulude osakaal on sellest väiksem, seega oleksid hüvitamisele kuuluvad esindajakulud olnud samasugused ka juhul, kui hagejat oleks esindanud vaid vandeadvokaat P. Viirsalu. Arvestades Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega kindlaksmääratud menetluskulude jaotust, kuulub hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest kostja poolt hüvitamisele 5484,73 eurot (2105,88 + 4470 + 8,43 = 6584,31 x 83,3%).
1) on maakohus õigesti ja põhjendatult tuvastanud, et tegemist oli keerulise ja mahuka vaidlusega; 2) on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11 selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-4310, p 19 ja nr 3-2-1-132-10, p 10). Praegusel juhul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud; 3) ei ole praegusel juhul asjakohane kostja väide, et maakohus pidanuks arvestama ka asjaoluga, et kostja oli kompromissi korras nõus hagejale hüvitama 3 195,58 eurot. Antud väide puudutab menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist (TsMS § 172), mistõttu pidanuks kostja selle väite esitama kohtumenetluse kestel mitte alles menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Kostjal ei ole võimalik menetluskulude kindlaksmääramise menetluses vaidlustada menetluskulude jaotust (TsMS § 178 lg 1).
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.