Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
4. veebruar 2011.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-2003
Tsiviilasi
A. N. K. L. 144 000 krooni ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
144 000 krooni (9203,28 eurot)
Menetlusosalised ja nende
Hageja A. N. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx x-xxx xxxxx xxxxxxxx Hageja esindajad: vandeadvokaadid P. V. P. V. , A. V. V. S. , xxxxxx xx xxxxx E-post: xxxxxx: x. x. x xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx -post: Kostja esindaja: vandeadvokaat M. N. , A. N. . xxxxx xxx xxxxxxxx E-post:
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
20. jaanuar 2011
Jätta A. N. K. L. 144 000 krooni (9203,28 euro) ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata.
Kohtukulude jaotus
TsMS § 162 lg 1 alusel
Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord ja
otsuse jõustumine
TsMS §-de 632 lg 1, 647 lg 1 ja 456 lg 1 ja 2 p 1 alusel
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 4.veebruarist 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja töövõtjana tegema remont- ja üldehitustöid kostjale ehk tellijale kuuluvas xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx, V. külas asuvas K. talus (kinnistu registriosa number xxxxxx). Hageja töötas kostjale kuuluvas K. talus alates aprillist 2008.a kuni 15.11.2008.a teostades vastavalt kokkuleppele alljärgnevad tööd:
2 (11)
valmis tegema üldehitustöid hinnaga 120 kr/h, samuti OÜ I. E. .12.2009.a hinnapakkumisest üldehitustöödele, mille kohaselt on nimetatud äriühing valmis tegema üldehitustööd Põlvamaal hinnaga 120 kr/h. Seega tuleb hageja poolt teostatud ehitustööde eest lugeda tavaliseks tasuks 120 kr/h. Võttes aluseks, et hageja tegi tööd 1200 tunni ulatuses, võlgneb kostja hagejale VÕS § 637 lg 1 alusel 144 000 krooni. Vastavalt VÕS § 637 lg 3 muutub töötasu sissenõutavaks töö valmimisest. Seega oli hagejal õigus viidatud töötasu saada juba 16.11.2008.a, sest kõik kokkulepitud remonttööd olid hageja poolt tehtud ja kostja poolt vastu võetud 15.11.2008.a. Kuna kostja ei ole hagejale tehtud töö eest tasunud, on hagejal õigus arvestada temale tasumisele kuuluvalt summalt viivist alates 16.11.2008.a, s.o. ajast mil hageja tasunõue muutus sissenõutavaks. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise seisuga summas 14 878,08 krooni, võttes aluseks perioodil 16.11.200809.12.2008, so. 24 päeva osas viivisemäära 0,030% päevas, perioodil 10.12.200830.06.2009, s.o 203 päeva osas viivisemäära 0,026% päevas ja perioodil 01.07.200913.01.2010, s.o 197 päeva osas viivisemäära 0,022% päevas. Nõuet esitades toetub hageja alternatiivselt ka käsundita asjaajamise regulatsioonile VÕS § 1018 lg 1 ja 2 järgi – juhul, kui kohus, leiab, et poolte vahel ei ole töövõtulepingut sõlmitud. Tehes töid kostjale kuuluval kinnistul, ajas hageja võõrast asja. Hageja on teinud kostja heaks remont- ja üldehitustöid. Olukorras, kus töövõtulepingu olemasolu ei leia tuvastamist, on hagejal puudunud õiguslik alus asjaajamiseks kostja kinnistul. Kostja on kaudse tahteavaldusega – aktsepteerides hageja töötamist oma kinnistul ja vastu võttes teostatud töö – väljendanud oma nõusolekut käsundita asjaajamiseks. Töö tegemine (asjaajamine) oli kostja objektiivsetes huvides. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib VÕS § 1023 lg 2 alusel nõuda soodustatud isikult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Hageja on erialalt tisler, mistõttu kuuluvad tema poolt tehtud tööd tema kutsetegevuse valdkonda. Mõistlik tasu tehtud töö eest on hageja hinnangul 144 000 krooni. Seega taotleb hageja kostjalt 144 000 krooni ja hagi esitamise ajaks kogunenud viiviste – 14 878,08 krooni väljamõistmist, samuti TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt (tl.18-23) ei ole hageja ja kostja vahel olnud sõlmitud suulist töövõtulepingut, mille kohaselt A.N. oleks kohustunud tegema remont- ja üldehitustöid K.L. kuuluvas K. talus, samuti ei ole K.L. remonttöid teostada mingil muul alusel. K. talu ait-kuivati (rendilepingus nimetatud V. mõisa viljaait-kuivati) oli 13. veebruari 2008.a. sõlmitud rendilepinguga antud rendile OÜ-le V. Külastuskeskus. Rendileping on sõlmitud perioodiks 13.02.2008.a. kuni 13.02.2014.a., OÜ-d V. Külastuskeskus on rendilepingu sõlmisel esindanud juhatuse liige P. T. . Nimetatud isik on olnud OÜ V. Külastuskeskuse sisuliseks ja faktiliseks juhiks, kes langetas külastuskeskuse juhtimisega seotud otsuseid ainuisikuliselt. Rendilepingu sõlmimisega samal kuupäeval on P. T. allkirjastanud vara üleandmise-vastuvõtmise akti, millega kinnitab, et on oma valdusesse saanud K. talu aitkuivati (V. mõisa viljaait-kuivati). A.N. teostas hagiavalduse kohaselt K. talu ait-kuivatis töid ajavahemikul aprill 2008.a. kuni 15. november 2008.a., seega ajal, kui ait-kuivati oli P.T. juhtimise all, seal toimuvat
3 (11)
korraldas ning kontrollis P.T. ainuisikuliselt. Eesmärk oli kujundada sellest edukalt toimiv rahvusvahelise tähtsusega külastuskeskus, kuid vaatamata lubatule ei ole P.T. sellega toime tulnud. Seega kui keegi ongi sõlminud A.N. suulise töövõtulepingu remont- ja üldehitustööde teostamiseks K. talus, mille alusel A.N. töid teostas, siis juhul, kui tööde tellija on jätnud lubatud tasu maksmata, peab nõude esitama nimetatud isiku vastu. Juhul, kui tööd tõepoolest A. N. on tellitud, siis sai seda tellida või vähemalt tellimust suunata ainult P. T. . V. mõisa ait-kuivati rekonstrueerimiseks on sõlmitud 03.03.2008 ehituse töövõtuleping nr. 02/08 AS T. E. V. O. ja OÜ V. Külastuskeskus vahel. Lepingu objekt on sama, mida on nimetatud K. talu ait-kuivatiks. Tööde teostamise ajaks on töövõtulepingus määratletud 3. märts 2008.a. kuni 1. august 2008.a., seega kattub tööde teostamise periood suures osas perioodiga, mille kestel A. N. väidetavalt K. talu ait-kuivati juures töid teostas. Töövõtulepingu lisaks nr 1 olevast hinnapakkumisest ning tööde teostamise järgselt koostatud tööde üleandmise vastuvõtmise aktidest on võimalik järeldada, milliseid töid töövõtulepingu järgselt tegema kohustuti ja tehti. Aktides käsitletud tööd kattuvad A.N. poolt väidetavalt teostatud töödega. Seetõttu on kostja seisukohal, et neid töid, mida teostas AS T. E. V. O. , ei saanud samaaegselt K. L. ega ka passiivsel heakskiidul teostada A. N. . AS T. E. V. O. ja OÜ V. Külastuskeskus vahel sõlmitud tööde üleandmise vastuvõtmise aktid on allkirjastanud P. T. , seega võib järeldada, et P.T. on juhtinud ja koordineerinud K. talu ait-kuivati juures tehtavaid töid, K.L. olnud K. talu ait-kuivati rendile andja, teostades üksikuid töid või tegevusi P.T. suunamisel ja juhendamisel.
siis A.N. ühtegi kirjalikku dokumenti sõlmitud ei ole. Ka see asjaolu viitab, et A. N. ei ole K. talu ait-kuivati juures töid teostanud. Hageja arvamus seoses kostja vastusega Kirjalikus arvamuses kostja vastuse kohta (tl.59-60) kinnitab hageja jätkuvalt, et töövõtuleping kostjale kuuluvas K. talus (täpsemalt selle ait-kuivatis) remont- ja üldehitustööde teostamiseks on sõlmitud hageja ning kostja vahel. Kostja ja OÜ V. Külastuskeskus vahel sõlmitud rendilepingu kohaselt puudus rentnikul (OÜ V. Külastuskeskus) õigus teha rendilepingu objektil remont- ja üldehitustöid, kohustus renditud hoonetes ja rajatistes omal kulul kapitaalremondi tegemiseks lasus rendilepingu punkti 6.1.2 alusel kostjal kui rendileandjal. Seetõttu sai töövõtuleping kostjale kuuluvas K. talus remontja üldehitustööde teostamiseks olla vaid kostja ning hageja vahel. K.L. andnud temale kuuluva vara rendile OÜ-le V. Külastuskeskus, mille juhatuse liige ning osanik ta ise on. Sellest tulenevalt ei ole kostjal võimalik väita, et tal puudus igasugune ülevaade oma rentniku tegevusest või võimalus rentniku tegevust kontrollida ja suunata. Ka väide, et hageja poolt teostatud tööd on kokkulangevad AS T. E. V. O. ja V. Külastuskeskus vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud töödega, on ebaõige. AS T. E. V. O. poolt teostatud tööde vastuvõtuaktide ning hageja poolt tehtud tööde loetelu (hagiavalduse punkt I) võrdlemine näitab, et hageja tegi K. talus AS T. E. V. O. aktides näidatuist erinevaid töid. Hageja tegi suure osa töödest ajal, kui AS T. E. V. O. oli oma tegevuse K. talus juba lõpetanud. Viimane AS T. E. V. O. tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud 2008.a maikuu seisuga, hageja tegi aga K. talus töid kuni 15.11.2008.a. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude puhul ei oma võimaliku rendisuhte olemasolu kostja ning OÜ V. Külastuskeskus vahel asjas sisulist tähendust, kuna VÕS § 1018 lg 1 mõttes tuleb soodustatuks lugeda ikkagi kostjat, kui kinnistu omanikku. Rentniku lugemine soodustatud isikuks ei ole põhjendatud, kuna rendilepingu lõppemisel kaotab rentnik kõik õigused rendilepingu esemele, s.h. rendilepingu ajal sellele tehtud remondi- ja ehitustöö tulemitele. Samas on kostja ning OÜ V. Külastuskeskus huvid kokkulangevad, kuna kostja on viidatud äriühingu juhatuse liige ning osanik. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi ei ole võimalik rahuldada, sest hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt 144 000 krooni ja viiviste tasumist. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja A. N. on 2008.a. tegutsenud xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx, V. külas K. L. , nimetusega K. . Kinnistusraamatu elektroonilise registriosa väljatrükiga (tl.8 pöördel – 9) on tõendatud, et kinnistu K. , registriosa nr. xxxxxx , asukoht V. küla, Kanepi vald, omanik on K. L. . 26.08.2009 on A.N. oma esindajate vahendusel pöördunud K. L. , nõudes K. talus ajavahemikul aprillist 2008 kuni 15.11.2008 teostatud kokkulepitud remonttööde eest tasu maksmist (tl.10-11). K.L. vastusest nõudekirjale (E-kirja väljatrükk tl.12) nähtub, et kostja ei ole hagejaga töövõtulepingut sõlminud ning seetõttu ei ole ka tasu maksmise kohustust. Kirjas viitab kostja 13.02. 2008 sõlmitud rendilepingule, mille alusel nõudekirjas mainitud K. talu aitkuivati on antud rendile OÜ-le V. külastuskeskus, mida esindab P. T. .
5 (11)
Kohus on kohtuistungil (protokoll tl.108-110) ära kuulanud tunnistajad P. T. , J. K. , T. ja S. K. . Tunnistaja P. T. ütluste kohaselt tegi K. L. 2008.a. alguses temale ettepaneku hakata koos tegutsema K.L. kinnistul V. külastuskeskuse arendamisel. Kuna külastuskeskus pidi pakkuma ka majutust, tekkis mõte kaasata toitlustamise korraldamiseks A. N. , kes tegutses nimetatud valdkonnas. P.T. ja K.L. 2008.a. märsti lõpus või aprilli alguses A.N. vastava ettepaneku ja suuliselt lepiti kokku, et A.N. hakkab külastuskeskuse valmides tegelema seal toitlustamisega. Selleks pidi A.N. saama rendile köögiruumi ning kuigi mingites hindades kokku ei lepitud, tuli A.N. aprillis appi ehitama- ta abistas ja tegi teatud töid, kuna raha esimese ehitusetapi lõpuleviimiseks nappis. Rahaliste vahendite saamiseks oli võetud laenu ning möeldi ka taotleda lisarahastust PRIA-st. A.N. oli juttu, et kuna ta tegi ilma tasuta tööd, siis selle eest oleks ta saanud rentida hiljem ruume K.L. käest. A. N. teostas töid kuni lahkhelide tekkimiseni K.L. , periood, mille kestel A.N. töid tegi, kestis seitse kuud. Lahkhelid P.T. , K.L. ja A.N. vahel tekkisid 2008 .a. sügisel arvamuste lahknemise tõttu selles, kuidas edasi minna objekti majandamisega. Esialgne plaan oli külastuskeskus toetuste abil valmis ehitada, kuid loodetud toetusi ei saadud, samas olid olemas kohustused - oli vaja hakata laene tagasi maksma ja võlgasid tasuma. Võlad oli teenustepakkujate ja töö tegijate tasu näol. Kokkuleppele ei saadud ka A. N. suuruse osas sellesse objekti, mistõttu A.N. lahkus. P.T. kinnitab, et A.N. sõlmisid kokkuleppe ehitustöödel abistamiseks tema koos K. L. ning konkreetselt ei olnud kokku lepitud milliseid töid A. N. teostab. Üldjoontes oli kokku lepitud, et ta ehitab valmis köögi, kus hakkab ise opereerima. Ruumide valmimisel oleks täpsustatud, kui suur kellegi panus oli, siis pidi kokku lepitama ka rendi suurus köögi kasutamise eest. Kõlas ka mõte, et ta saab köögi kasutusele tasuta – mitte kauemaks kui viieks aastaks, sest osaühingul oli rendileping K.L. viieks aastaks. Kuid selles ei olnud veel kokku lepitud, kas rendileandjaks on K. L. või osaühing V. külastuskeskus ning ka hiljem ei ole A.N. kirjalikku rendilepingut sõlmitud, kuna ei olnud valmis ehitatud kööki, mida välja rentida. A.N. oli tunnistaja ütluste kohaselt teadlik, et objekt oli antud rendile OÜ-le V. külastuskeskus, seda öeldi talle esimesel kohtumisel. Tunnistaja väitel ei teostanud AS T. E. V. O. ja A. N. sellel objektil samu töid- AS T. E. V. O. oli juba objektilt lahkunud, kui A.N. alustas tööd. P.T. võttis OÜ T. E. V. O. poolt tehtud tööd vastu pärast tööde lõpetamist. Teatud tööde tegemise vajadus tekkis hiljem – näiteks selgus, et põrand oli pehkinud („mäda“). Ta on kirjeldanud A.N. osavõtul tehtud töid – betoonpõranda ehitamine, mis sisaldas eelnevaid lammutustöid, kaevetöid, uue kruusa toomist, betooni valamist, soojustamist. Seda tööd tegi A.N. koos P.T. ja viimase abikaasaga. A.N. valas tulevase köögi põranda, värvis ühel korral üle seinad, milline vajadus tekkis pärast AS T. E. V. O. objektilt lahkumist, kui varem värvitud seinad said puupõranda lammutamise ja betoonpõranda valamise käigus kahjustada, tegi ka krohviparandused. Oli vaja ümber teha treppe –lammutada ja ehitada. Töö tegemise käigus otsustati tunnistaja ütluste kohaselt teise korruse asemele ehitada rõdud ning A. N. tegi ettepaneku, kuidas teostada rõdu konstruktsiooni ja samas ka ehitas koos tunnistajaga rõdusid. Katuse remondi tegi T. E. V. O. , kuid vihmaveerenn oli valesti paigaldatud ja A.N. paigaldas selle uuesti, vastavalt muinsuskaitse nõuetele. Lisaks sellele tegi ta pisitöid, mille järele vajadus tekkisvanade laudade taastamiseks Põlvasse viimine, äratoomine, koristustööd. A.N. tegeles ka soojustuse paigaldamisega, katusele laastude paigaldamisega. Tunnistaja ei viibinud
6 (11)
igapäevaselt objektil ning seetõttu võis olla veel töid, mida A.N. tegi. Lisaks A.N. oli objektile palgatud veel ehitajaid ning abitöölisi. Tunnistaja P.T. ei ole oma töö eest V. külastuskeskuse objektil tasu saanud, kuid tema eesmärk oligi panustada. Seetõttu ei pidanud ta oma töö üle ka arvestust. Tunnistaja J. K. on käinud V. külastuskeskuse objektil 2008.a. juunist kuni septembrini kokku 5-6 korral seoses sellega, et tegemist oli muinsuskaitsealuse objektiga. Ta nägi objektil töötamas ka A. N. . Sel perioodil olid tööd objektil seotud restaureerimisega siseobjektil – seinte korrastamisega, treppide ehitusega rõdule, kuivati osa põrandate lammutusega, mõningate uute avade tegemisega seintesse ja kuivati osale katuse tegemisega . 2008.a. septembri alguseks olid tööd sisuliselt lõppenud. A. N. tegi neid töid ja küsis nõu , lisaks temale tegutses objektil veel teisi töömehi, isegi õpilasmalev tegutses seal abitöödel – nad viisid rämpsu välja. Töödejuhatajat kui sellist objektil ei olnud, tunnistaja suhtles K. L. ja A. N. , kui viimane küsis nõu. Tunnistajad T. ja S. K. on töötanud V. objektil 2008.a. suvel K. L. kimmlaastukatuse paigaldamisel. A. N. õpetas ja näitas, kuidas kimmkatust lüüa. Selleks kulus umbes nädal aega , seejärel hakati kööki tegema. Tööd juhatas A. N. . Köögi osas võeti üles põrand, veeti liiva, tasandati ja siis tuli betooni valamine. Mõlemad tunnistajad töötasid sellel objektil kuni augusti lõpuni ja said töö eest tasu K. L. . Hageja taotlusel on kohus korraldanud K. talus, V. külastuskeskusele renditud V. mõisa viljaait-kuivati hoones vaatluse, et veenduda, kas hagiavalduses kirjeldatud remonttööd on faktiliselt tehtud. Vaatluse käigus (protokoll koos fotodega tl.114-119) veendus kohus, et hoone katus oli kaetud kimmidega, mille paigaldamisest hageja on osa võtnud kuivatipoolses otsas (mustaks värvitud kimmid). Räästaalustesse on paigaldatud penoplasti. Välisuste ümbruses on näha krohviparandused (hageja selgituste kohaselt tema poolt tehtud). Hoones sees on hageja selgitanud, et koos P.T. on ta nelja päeva jooksul paigaldanud ka katuse alla soojustuseks penoplasti, mis ei ole vaatluse käigus nähtav. Hoone põrandad on valatud betoonist, hageja selgitab, et tema tegi ettevalmistustööd betoonpõranda valamiseks, sealjuures vana põranda eemaldamine selliselt, et materjal oleks taaskasutatav, liivaga täitmine, penoplasti ja põrandaküttetorude paigaldamine. Hoones on eemaldatud vahelagi, mille materjali kasutas A.N. ruumi külgedel paiknevate rõdude tegemisel, rõdud ehitas A.N. üksi, kasutades abi vaid palkide tõstmisel ja paigaldamisel. Köögiks planeeritud ruumi on hoone keskmisest osast rajatud uus ukseava, mille ülemise osa sillus on valatud ja küljed on laotud tellistest hageja poolt. Köögiruumis on hageja paigaldanud kanalisatsiooni- ja veetorustiku, arvestades köögiseadmete paigaldamise plaani. Ruumis on tellistest laotud müür, mis oli planeeritud sanitaarruumi eraldamiseks personali jaoks ning eraldatud ruum katelde jaoks – katlad ja küttetorustikud on paigaldatud A.N. juhiste järgi. Teises hoone otsas asuvad tualetid ja eesruum, kuhu on hageja poolt paigaldatud ripplaed, peitsitud ja paigaldatud uksed. Hageja poolt tehtud tööde ajamahu tõendamiseks on esitatud ARC Projekt OÜ poolt 06.01.2011 koostatud V. mõisa ait-kuivati restaureerimise-ümberehituse I korruse saali ja II korruse rõdu restaureerimis-ehitustööde osalise tööjõukulu arvestus (tl.122), mille koostamisel on kasutatud A. R. C. P. V. mõisa ait-kuivati restaureerimise ja külastuskeskuseks osalise ümberehituse põhiprojekti ning ehitustööde hinnetekogumikke.
7 (11)
Tasu suuruse tõendamiseks on hageja poolt kohtmenetluses esitatud kaks hinnapakkumist üldehitustöödeks (tl.13,14), mille kohaselt ühe tunni üldehitustöö hind on 120 krooni, OÜ Intesto hinnapakkumise kohaselt sisaldab nimetatud hind tööliste brigaadi transpordikulu objektile, projektijuhtimist ning mehhanismide kulu. Kostja on esitanud K. L. OÜ V. külastuskeskuse rendilepingu koos lisadega (tl.24- 32), tõendamaks, et ajavahemikul, kui hageja väidetavalt teostas K. kinnistul asuvas ait-kuivatis ehitustöid, oli nimetatud hoone (lepingus nimetatud V. mõisa viljaait-kuivati) antud K. L. rendile OÜ-le V. külastuskeskus. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki (tl.61) kohaselt on K. L. ja P. T. V. külastuskeskus OÜ asutajad, osanikud ja juhatuse liikmed. Tl.33-36 on ehituse töövõtuleping, mis on sõlmitud AS T. E. V. O. ja V. Külastuskeskus OÜ vahel V. mõisa ait-kuivati rekonstrueerimise I etapi teostamiseks. Tööde teostamise ajana on lepingus määratletud 03.03.2008-01.08.2008, lepingule on lisatud hinnapakkumine, milles on kirjeldatud teostatavad tööd. Nimetatud lepingu sõlmimisel on OÜ-t V. Külastuskeskus esindanud K. L. . AS T. E. V. O. on omakorda sõlminud 28.02.2008 alltöövõtulepingu V. Külastuskeskuses (asukoht K. talu) tööde teostamiseks, töövõtu hinnaga 775 200 krooni, milles tööde üleandmise tähtaeg on määratletud 31.05.2008 (tl.37-39). Tl.40-43 on tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid AS T. E. V. O. poolt V. mõisa aitkuivati objektil töövõtulepingu alusel teostatud rekonstrueerimistööde vastuvõtmise kohta vastavalt seisuga 03.04.2008, 28.04.2008, 13.05.2008 ja 22.05.2008. Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et nende alusel ei ole võimalik tuvastatuks lugeda töövõtulepingu sõlmimist K. L. A. N. 2008.a. K.L. kinnistul (K. talus) remont- ja üldehitustööde tegemiseks ulatuses, mille eest hageja on esitanud tasu nõude. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 sätestatule kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele VÕS § 637 lg 1 kohaselt tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 28 lg 2 sätestab, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Seega VÕS töövõtulepingu regulatsioonist tuleneb, et töövõtuleping on suunatud mingi konkreetse tulemuse saavutamisele ja töövõtjal on õigus saada tasu siis, kui töövõtulepinguga võetud kohustus on täies mahus täidetud. Lisaks sellele ei piisa ehitustööde eest tasu väljamõistmiseks vaid töö tegemise tuvastamisest – vajalik on tuvastada, et tellija võttis töö vastu või keeldus alusetult selle vastuvõtmisest (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr.3-2-1-1-08).
8 (11)
Kuna töövõtuleping on mitmepoolne tehing, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 alusel on selle tegemiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Käesolevas tsiviilasjas saab poolte tahteavalduste sisu üle otsustada hageja poolt esitatud asjaolude, kostja vastuväidete ning tunnistaja P. T. ütluste alusel. Hageja A. N. on 20.01.2011 toimunud kohtuistungil selgitanud, et temal oli kokkulepe köögi ehitamise osas, mille ehitust pidi finantseerima K. L. , kes pidi selleks ressursid leidma. Saali ehitust ja muid töid see kokkulepe ei hõlmanud. K.L. oli kokku lepitud, et ehitame maja valmis ja hakkame koos äri ajama. Hageja pidi köögi rendile võtma, kuid köök jäi valmis ehitamata, kuna K.L. saanud raha (tl.134). Ka kostja on kohtuistungil kinnitanud, et hageja pidi võtma rendile köögi, kuid kuna ta lahkus enne, kui ruumid olid välja ehitatud, siis jäi rendileping sõlmimata. Eeltoodud poolte poolt esitatud asjaolud on tõendatud tunnistaja P. T. ütlustega, kes on kinnitanud, et 2008.a. kevadel leppisid tema (P.T. ), K. L. ja A. N. kolmekesi kokku selles, et A.N. ehitab valmis V. külastuskeskuse köögi, mille saab hiljem külastuskeskuse raames toitlustusteenuse osutamise eesmärgil rendile. P.T. ja K.L. arendama muud poolt. Tunnistaja ütluste kohaselt oli muuhulgas juttu ka sellest, et A.N. poolt tehtavad tööd arvestatakse hiljem rendi katteks, kuid konkreetset kokkulepet selle kohta, kas rendileandjaks saab K. L. või OÜ V. külastuskeskus (kellel juba oli kehtiv rendileping K.L. ), ei olnud. Seega hõlmas kokkulepe vaid köögi valmisehitamist, muude ehitustööde tegemise osas oli kokkulepe pigem konkretiseerimata- tunnistaja sõnul oli kokku lepitud, et A.N. aitab ehitada ja kui ruumid on valmis ning saab hakata kliente teenindama, siis täpsustatakse igaühe panused. Seega tunnistaja P.T. ütluste alusel saab hageja ja kostja vahel töövõtulepingu sõlmimine kõne alla tulla vaid V. külastuskeskuse köögi valmisehitamise osas (töö), mille eest pidi hageja saama selle köögi kasutamise õiguse rendilepingu alusel toitlustusteenuse osutamiseks (tasu). A.N. tööpanus pidi arvestatama rendi katteks – sellest tulenevalt võis tunnistaja ütluste kohaselt kõne alla tulla ka tasuta kasutus. Vaatamata asjaolule, et K.L. K. kinnistul asuv hoone, milles asus ka A.N. poolt rajatav köögikompleks - V. mõisa viljaait-kuivati , oli 13.02.2008, antud rendile OÜ-le V. külastuskeskus, oli rendilepingu p. 6.2.1 kohaselt renditud hoonetes kapitaalremondi tegemise kohustus pandud rendileandjale, s.o. K. L. . Seega võis ka K.L. isikuna sõlmida töövõtulepinguid rendileantud hoones kapitaalsete ehitus- ja remonditööde tegemiseks. Asjaolu, et 03.03.2008 ehituse töövõtuleping V. mõisa ait-kuivati rekonstrueerimise I etapi teostamiseks AS-ga T. E. V. O. (tl.33-39) on sõlmitud OÜ V. Külastuskeskuse poolt, ei välista, et lepinguid võis sõlmida ka K. L. .Kuid samas ei ole käesolevas asjas tõendatud, kes oli A.N. köögi valmisehitamiseks sõlmitud töövõtulepingu puhul tellijaks. Tunnistaja P.T. on kinnitanud muuhulgas seda, et A.N. oli teadlik ait-kuivati rendileandmisest OÜ-le V. külastuskeskus. Tulenevalt TsMS § 436 saab kohus rajada oma otsuse vaid poolte poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele. TsMS § 230 alusel peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid,
9 (11)
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Lisaks asjaolule, et väidetava töövõtulepingu tellija ei ole kohtule esitatud tõendite alusel määratletav, ei ole selge ka töövõtulepingu sisu. Hagiavalduses esitatud hageja poolt tehtud remont- ja üldehitustööde nimekirjas on köögiga seotud töödest nimetatud köögiukse silluse valamine ja ukse põskede ladumine ning köögi sisekujundus. Neist töödest tuvastas kohus vaatluse käigus köögiks planeeritud ruumidesse viiva ukseava valmistamisega seotud tööd (tl.114). Köögi sisekujunduse tegemise kohta tõendeid esitatud ei ole, vaatluse käigus hageja küll selgitas, et ta paigaldas ka köögi torustikud vastavalt köögiseadmete paigaldamise plaanile, kuid nimetatud töid ei ole hagis esile toodud. Ka vaatluse käigus ei olnud võimalik projekteerimistööd ja torustike paigaldamist tuvastada. Köök on valmis ehitamata, pelgalt vaatluse põhjal ei ole võimalik määratleda isegi mitte vaadeldava ruumi sihtotstarvet. Seega, kuigi tunnistajate P.T. , J.K. , T.H. ja S.K. ütluste alusel saab tõendatuks lugeda asjaolu, et hageja tõepoolest töötas vähemalt alates 2008.a. maikuust - tunnistaja P:T. ütluste järgi pärast AS T. E. V. O. poolt tööde lõpetamist, mille kohta on tõendiks tööde üleandmisevastuvõtmise aktid, kuni novembrikuuni K. kinnistul asuvas ait-kuivatis ja tegi seal ehitusja remonditöid, siis asjaolu, et ta tegi konkreetseid, tema poolt nimetatud töid K. L. sõlmitud tööettevõtulepingu raames, ei ole tõendatud. Kokkuvõtlikult - hageja ei ole tõendanud vastavalt VÕS § 635 lg 1, et tal oli kostjaga kokkulepe hagis nimetatud ehitus- ja remonditööde tegemiseks ja nende eest tasu saamiseks. Järgnevalt tuleb vaadelda, kas hageja saab nõuda kostjalt tasu VÕS § 1023 lg 2 alusel, s.o. kas tegemist on käsundita asjaajamisega kostja kasuks. Käsundita asjaajamiseks peetakse teise isiku kasuks millegi tegemist ilma lepingust või seadusest tuleneva aluseta selle isiku soodustamise eesmärgil (VÕS kommenteeritud väljaanne , 51 ptk.komm.1). VÕS § 1018 lg 1 p 1 -3 on sätestatud eeldused käsundita asjaajaja poolt VÕS § 1023 lg 2 alusel tasu nõudmiseks- soodustatu peab kiitma asjaajamise heaks; asjaajamisele asumine peab vastama soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 lg 2 kohaselt ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kohus on seisukohal, et A. N. , tehes ehitus- ja remonditöid K. L. asuvas ait-kuivati hoones, puudus tahe tegutseda K. L. , vaid tema eesmärk oli aidata kaasa hoone valmimisele, et tema ise saaks hakata hoone rentniku -OÜ V. Külastuskeskuse tegevuse raames seal toitlustusteenust osutama. Tema tegevuse eesmärk oli endale hoone köögiosa kasutamise õiguse tagamine. Seetõttu – silmas pidades hoone kiirema kasutusevõtmise eesmärki – tegi ta hoones lisaks köögiosa kujundamisele ka teisi ehitus- ja remonditöid. Tunnistaja P. T. ütluste kohaselt tegi tema mitmeid töid A.N. koos, mis tõendab kohtu arvates pigem osaühingu kui K.L. huvides tegutsemist (kuigi teatud osas võisid need huvid ka kokkulangevad olla). Kohus leiab, et isegi juhul, kui eeldada, et tegemist oli teise isiku asja ajamisega, vaatamata asjaolule, et tehtav tegu- antud juhul ehitamine K.L. kinnistul paiknevas hoones, tuli kasuks ka asjaajajale endale, ning K.L. vaikivalt asjaajamise heaks kiitnud, siis esitatud tasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tõendatud..
10 (11)
Vastavalt VÕS § 1023 lg 3 võib asjaajamise eest soodustatud isikult mõistlikku tasu nõuda vaid oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja. Tasu ei või nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegutses K. L. paiknevas hoones ehitustöid tehes oma majandus- või kutsetegevuse raames. Vaidluse all ei ole olnud asjaolu, et hageja tegutses ettevõtjana toitlustuse valdkonnas, kuid kohtu arvates tuleb VÕS § 1023 lg 2 1.lauset tõlgendada selliselt, et käsundita asjaajamisena käsitletav tegevus peab hõlmama valdkonda, milles toimub käsundita asjaajaja majandustegevus. Lisaks sellele – kui eeldada, et osaliselt toimus A.N. tegevus töövõtulepingu raames (köögi valmisehitamine), siis selles osas oli tasuna kokku lepitud tasaarvestus hilisema köögiruumide rendiga. Hageja poolt nõutud 144 000 krooni ei saa pidada mõistlikuks tasuks, arvestades , et tunnistajate P.T. , J.K. , S.K. ja T.H. ütluste kohaselt töötasid ka teised isikuid A.N. nõudes nimetatud tööde teostamisel. Kuid kuna kohus on uuritud tõendite põhjal jõudnud järeldusele, et A. N. ei ole õiguslikku alust K. L. tasu saada , siis kohus ei anna käesolevas otsuses hinnagut tõenditele, millised on esitatud tasu suuruse tõendamiseks hinnapakkumised ehitustöödele ( tl.13, 14), A. R. C. P. V. mõisa ait-kuivati ehitustööde osaline tööjõukulu arvestus (tl.122). Ehituse töövõtulepingud (tl.33-35 ja 37-39) omavad tähendust seoses A.N. töötamise aja määramisega, mis on samuti seotud tasu suuruse määratlemisega, mistõttu ei ole ka nimetatud tõenditel hagi rahuldamata jätmise korral tähtsust. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohusjätab hagi rahuldamata,tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.