Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-12-44534

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2012. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-44534

Tsiviilasi

Txxxx Kxxxxx avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Avalduse läbi vaatamata jätmine ja tagastamine

Menetlusosalised

Avaldaja: Txxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht Viru vangla, Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi, elukoht rahvastikuregistri järgi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx);

RESOLUTSIOON:

Jätta Txxxx Kxxxxx avaldus tema enda pankroti välja kuulutamiseks läbi vaatamata. Txxxx Kxxxxx menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse tegemisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Txxxx Kxxxxx esitas 02.11.2012.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Ühes pankrotiavaldusega esitas avaldaja taotluse, et „/---/ soovin vabanedes puhtalt lehelt alustada /---/“. Avalduse esitaja märgib, et ta kannab reaalset vanglakaristust, tal puudub igasugune vara. Tema vangla vabakasutuskonto jääk on 0,30 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

1(2)

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja, kontrollides avalduse vastavust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja pankrotiseaduse (PankrS) sätetele, leidis alljärgnevat. PankrS § 9 lg 1 võimaldab võlgnikul esitada enda pankrotiavaldus. Vastavalt TsMS § 475 lg 1 p 122 vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi hagita menetluses, § 477 lg 1 kohaselt vaadatakse hagita asi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud hagita asjade läbivaatamise erisusi. Vastavalt PankrS § 14 lõike 1 punktile 3 keeldub kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest, kui selleks esinevad muud TsMS-s sätestatud alused. TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Esitatud avaldusest nähtub, et võlgnikul puudub vara mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia ning üldjuhul oleks alus menetlus vastavalt PankrS § 29 lõikele 1 lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Kuna võlgnik on esitanud avalduse võlgadest vabastamiseks, peaks kohus vastavalt PankrS § 171 lõikele 11 pankroti välja kuulutama, et viia läbi võlgadest vabastamise menetlus. Seetõttu hindab kohus, kas esitatud avaldusega saavutatav eesmärk oleks saavutatav. Kuna Txxxx Kxxxxx on esitanud avalduse, et ta soovib vabanedes alustada „puhtalt lehelt“, käsitleb kohus sellist taotlust kui avalduse esitaja taotlust algatada vastavalt PankrS 11.peatüki järgi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine. Võlgniku kohustustest vabastamine antud regulatsiooni järgi ei tähenda aga, et võlgniku kohustused automaatselt ja igal juhul kustutatakse. Nii sätestab eeskätt PankrS § 173 võlgniku kohustused võlgadest vabastamise menetluse kestel, muuhulgas on lõike 1 järgi võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, või seda vähemalt otsida. PankrS § 175 lõigete 1 ja 11 järgi on minimaalne võlgadest vabastamise menetluse kestus 3 aastat, eeldusel, et võlausaldajate nõuetest on selle aja jooksul rahuldatud arvestatav osa, üldine menetluse minimaalne kestus on aga 5 aastat. Tartu Maakohtu 02.05.2011 jõustunud kohtuotsusest kriminaalasjas 1-10-9638 nähtub, et Txxxx Kxxxxx kannab alates 13.01.2011.a. 4 aasta 7 kuu ja 24 päeva pikkust vanglakaristust. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldajal ei ole võimalik vangistuses viibitava aja jooksul täita võlgniku kohustusi, mis seonduvad füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlusega ning vastavalt PankrS § 14 lg 1 p 3 ja TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tuleb jätta avaldus läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 425 lõikele 1 selgitab kohus, et käesolev määrus ei välista võlgniku poolt uue pankrotiavalduse esitamist, eeskätt peale vabanemist, et oleks võlgnikul oleks võimalik täita võlgadest läbi viimiseks sätestatud võlgniku kohustusi. Avalduse esitaja ei ole avalduse esitamisel riigilõivu tasunud, kuid kuna avaldus jäetakse läbi vaatamata, siis ei ole alust riigilõivu tasumiseks kohustamiseks. Vastavalt TsMS §168 lõikele 1 jäävad avaldaja menetluskulud tema enda kanda.