Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.11.2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-12-24312
Tsiviilasja hind
25 266,73 eurot
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn)
esindajad
hagi
OM
vastu
võlgnevuse
Hageja esindaja: Ervin G (XXX) Kostja: OM(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
06.11.2012
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Ervin Green, kostja OM
Esitatud asjaolud AS SEB Pank esitas 20.06.2012 kohtule hagi OM vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja DGOÜ (pankrotis alates 26.11.2009) arvelduslaenulepingu nr XXX. Lepingu kohaselt võimaldas hageja DGOÜ-le arvelduskrediiti summas 700 000 krooni, so 44 738,15 eurot. Avatud limiit võimaldas DGOÜ-l kasutada konto jäägist suuremat summat limiidi ulatuses lepingus määratud tähtaja jooksul. Laenutähtpäeval kohustus DGOÜ tagastama hagejale laenulimiidi kasutatud osa, tagades oma kontol raha olemasolu vähemalt laenu ja muude lepingust tulenevalt pangale võlgnetavate summade ulatuses. 04.02.2008.a sõlmitud arvelduslaenu nr XXXXXXXXXXX lisaga 01 muudeti laenulimiidi graafikut nii, et DGOÜ kohustus alates 03.03.2008.a iga kuu 3. kuupäeval vähendama laenulimiiti 75 000 krooni võrra ning laenutähtpäeval tagastama selleks hetkeks tagastamata laenu ja tasuma arvestatud ning tasumata intressi. 11.07.2008.a sõlmitud arvelduslaenu XXXXXXXXXXX lisaga 02 muudeti laenutähtpäeva ning uueks laenutähtpäevaks oli 03.07.2009.a. 03.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 20070230070, millega lepiti kokku, et kostja vastutab hageja ees solidaarselt DGOÜ-ga kõigi lepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevate DGOÜ võlgnevuste eest. Käenduslepingu kohaselt oli kostja vastutuse suuruseks 700 000 krooni, s.o 44 738,15 eurot. Käenduslepingu p 4.6 järgi on käendusega tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine, sealhulgas intresside, viiviste ja leppetrahvide tasumise kohustus. Laenutähtpäeva saabudes 03.07.2009 ei tasunud DGOÜ ega ka kostja lepingust tulenevaid kohustusi. Selle asemel teatas DGOÜ hagejale, et kavatseb esitada pankrotiavalduse. 26.11.2009 kuulutati välja DGOÜ pankrot ning hageja esitas oma nõuded. Hagejal oli lisaks käendusele sõlmitud tagatisena kommertspant, mis realiseeriti pankrotimenetluse käigus 1666,67 euroga. Summad on siiani hagejale laekumata, pankrotimenetlus ei ole lõppenud. 15.03.2011 saatis hageja kostjale kirjaliku nõude võlgnevuse likvideerimiseks. Nimetatud nõudele kostja ei reageerinud. 01.06.2012 saatis hageja kostjale viimase teatise võlgnevuse tasumiseks. Ka sellele teatisele kostja ei reageerinud. Kostja lepingust tulenev võlgnevus seisuga 20.06.2012 on kokku 26 937,16 eurot, millest 25 266,73 eurot moodustab põhivõla ja 1670,43 eurot moodustab viivise võlgnevuse. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja 26 937,16 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt kirjutas ta käenduslepingule alla, kuna hageja nõudis seda ja väitis, et käenduslepingu sõlmimine on vaid formaalsus, et vastavalt kehtivatele nõuetele krediiti anda. Kostja ei valda eesti keelt ning temale allkirjastamiseks antud dokumentidega ta ei tutvunud. Kostja poolt juhitud ettevõttele anti arvelduskrediiti, mis oli tagatud kommertspandiga. Majanduslangusest tulenenud põhjustel läks DGOÜ pankrotti. Kostjal puudus käenduslepingu sõlmimisel ja puudub ka praegu igasugune vara ja sissetulek nii suure kohustuse käendusega garanteerimiseks. Kostja leiab, et käenduse andmine on vastuolus TsÜS § 86. Samuti leiab kostja, et tegemist on TsÜS § 89 mõttes näiliku tehinguga, sest pooled tahtsid jätta muljet tehingu olemasolust. Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 03.07.2007.a sõlmisid hageja ja OÜ DG arvelduslaenulepingu nr XXXXXXXXXXX, mille kohaselt võimaldas hageja OÜ-le DG arvelduslaenu limiidiga 700 000 krooni (s.o 44 738,15 eurot). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja ja kostja on 03.07.2007.a sõlminud käenduslepingu nr 2007023070. Käenduslepingu nr 2007023070 p-de 4.1, 4.2 ja 4.3 kohaselt on käendusega tagatavaks nõudeks arvelduslaenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev nõue suurusega 700 000 krooni (tlk 18). Kõnealuse käenduslepingu p 5 kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsumma 700 000 krooni (tlk 18). Kostja vastuväidete kohaselt on käendusleping tühine tulenevalt TsÜS §-st 86. Vastavalt TsÜS § 86 lg 1 heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kostja on seisukohal, et tehing on vastuolus heade kommetega, kuna temal füüsilise isikuna ei olnud sääste ega vara selleks, et võtta endale käenduslepingus kokku lepitud kohustus. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud tema maksevõimet kontrollima. 06.11.2012 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et käenduslepingu allkirjastamisel ta selle dokumendi sisuga ei tutvunud, kuna ta ei oska eesti keelt. Seetõttu ei saanud ta aru, millele ta alla kirjutab ja millise kohustuse võtab. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja allkirjastas OÜ DG juhatuse liikmena ja seadusliku esindajana hageja ning OÜ DG vahel sõlmitud arvelduslaenulepingu nr XXXXXXXXXXX. Kostja on 06.11.2012 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et OÜ DG juhatuse liikmena sai ta arvelduslaenulepingust ning võetud vastutusest aru. Arvelduslaenulepingu nr XXXXXXXXXXX p 8.1.2 kohaselt on lepingu täitmine tagatud käendusega Oleg Makodõmi poolt 700 000 krooni ulatuses. Kostja selgituste kohaselt allkirjastas ta kõik dokumendid, kuna see oli vajalik OÜ-le DG arvelduskrediidi saamiseks. Võttes arvesse kostja poolt 06.11.2012 toimunud kohtuistungil antud selgitusi, mille kohaselt sai ta OÜ DG juhatuse liikmena aru arvelduslaenulepinguga võetud vastutusest, ei ole kohtu arvates usutav kostja väide, et füüsilise isikuna ei saanud ta käenduslepinguga võetud kohustusest ja vastutusest aru. Juriidilise isiku juhatuse liikmena pidi kostja olema teadlik, et lepingu allkirjastamisega loetakse leping sõlmituks. VÕS § 11 lg 4 kohaselt kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Asjaolu, et kostja käenduslepingu sisuga enne selle allkirjastamist ei tutvunud, ei ole aluseks TsÜS § 86 kohaldamisel. Kostja on 06.11.2012 istungil öelnud,et hageja töötaja, kellega kostja arvelduslaenulepingu ja käenduslepingu sõlmimisel suhtles, valdas vene keelt ning suhtles kostjaga vene keeles. Seega oli kostjal võimalik küsida panga töötajalt selgitusi, kui talle midagi arusaamatuks jäi ning saada vastuseid oma emakeeles. Asjaolu, et kostja seda võimalust ei kasutanud, tuleb lugeda kostja enda poolt võetud riskiks. Samuti ei saa käenduslepingut lugeda heade kommetega vastuolus olevaks üksnes seetõttu, et kostja võttis endale suuremad kohustused, kui tema majanduslik seisund võimaldab. Kostja näol on tegemist teo- ja otsustusvõimelise isikuga, kes eelduslikult saab oma tegudest ja nende tähendusest aru. Asjaolu, et kostja on kergekäeliselt võtnud endale kohustusi, milliseid ta tegelikult täita ei suuda, ei vabasta kostjat oma tegude eest vastutamisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käendusleping ei ole tühine tulenevalt TsÜS § 86.
Oma esialgsetes vastuväidetes leidis kostja, et käenduslepingu näol oli tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 kohaselt. 06.11.2012 toimunud kohtuistungil loobus kostja oma väitest ning möönis, et tegemist ei olnud siiski näiliku tehinguga. Arvelduslaenulepinguga nr XXXXXXXXXXX (tlk 9) on tõendatud, et OÜ DG sai avelduslaenu 700 000 krooni ulatuses. Kõnealuse arvelduslaenulepingu p 8.1.2 kohaselt on lepingu täitmine tagatud käendusega Oleg Makodõmi poolt summas 700 000 krooni. Arvelduslaenulepingu p 15.2 a kohaselt kohustus laenusaaja tagama lepingu alusel laenusaaja poolt tasutavate maksete tähtpäevdel lepingus märgitud laenusaaja konto(de)l maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu hiljemalt vastava makse tähtpäeval kell 18.00. Arvelduslaenulepingu p-de 4.3 ja 5.3 kohaselt oli intressi ja limiiditasu maksmise tähtpäevaks iga kuu 03. päev. Arvelduslaenulepingu nr XXXXXXXXXXX lisa nr 01 (tlk 16) p-st 2 nähtub, et kõnealuse lepingu lisaga on muudetud arvelduslaenulepingu nr XXXXXXXXXXX p 6.2 selliselt, et laenusaaja kohustub vähendama alates 03.03.2008 iga kuu 03. kuupäeval laenulimiiti 75 000 krooni võrra ning laenutähtpäeval tagastab selleks hetkeks tagastamata laenu ja tasub arvestatud ja tasumata intressi. Arvelduslaenulepingu nr XXXXXXXXXXX lisa nr 02 (tlk 17) p-st 1 nähtub, et kõnealuse lepingu lisaga on muudetud arvelduslaenulepingu nr XXXXXXXXXXX p 6.1 selliselt, et laenutähtpäev on 03.07.2009.a. Ametlikes Teadaannetes 26.11.2009.a avaldatud pankrotiteatega (tlk 28) on tõendtud, et Harju Maakohtu määrusega on välja kuulutatud OÜ DG pankrot. Käenduslepinguga nr 2007023070 (tlk 18) on tõendatud, et Oleg Makodõmi käendusega on tagatud arvelduslaenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev nõue ning käendaja vastutuse maksimumsumma on 700 000 krooni (s.o 44 738,15 eurot). Kõnealuse käenduslepingu p 4.6 kohaselt on käendusega tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine, sealhulgas intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus. Kõnealuse käenduslepingu p-st 4.7 nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et pangal on õigus esitada lepingu alusel nõue käendaja vastu, sh esitada käendaja vastu kohtusse hagi, kui põhivõlgnik ei täida kohaselt võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi. Juhul, kui võlaõigusliku lepingu täitmine on lisaks käendusele tagatud pandiõigusega ja panditud vara väärtus on väiksem võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud panga nõudest põhivõlgniku vastu, on pangal õigus esitada lepingu alusel nõue käendaja vastu, sh esitada käendaja vastu kohtusse hagi ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvel. Käenduslepingu nr 2007023070 lisadega 01 ja 02 (tlk 21-22) on tõendatud, et Oleg Makodõm on teadlik arvelduslaenulepingu nr XXXXXXXXXXX lisakokkulepetest nr 01 ja 02. Kostjale adresseeritud nõudekirjadega (tlk 23-24) on tõendatud, et hageja on kostjat võlgnevusest teavitanud ning palunud võlgnevus tasuda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tulenevalt VÕS § 145 lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ DG ei täitnud hagejaga sõlmitud arvelduslaenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja ei ole käenduslepinguga võetud kohustust täitnud. Kostja ei ole vaidlustanud põhivõla suurust 26 937,16 eurot ega viivisevõla suurust 1670 eurot.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 25 266,73 eurot ja viivis 1670,43 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude, siis on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).
Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.