Võlaõigus › Töövõtulepingud

kantud

menetlusosaliste menetluskulud OÜ Orgita Põld kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Samuti on lauda valmistajaks olev Poola äriühing (kõik kõnealused äriühingud kuuluvad samasse kontserni) hankinud lauda valmistamiseks vajalikud metallkonstruktsioonid ja lõiganud need projektijärgsesse mõõtu ning teinud ka muud vastavad ühendustööd. On ilmne, et hageja nõuab tema poolt tehtud ettemaksu tagastamist olukorras, mil kostja on teinud lepingu täitmisega seoses kulutusi enne taganemisavalduse edastamist (aprill 2010), millised kulutused ületavad olulisel määral kostjale tasutud ettemaksu summa.

MAAKOHTU LAHEND

nõustus hagejaga, et töövõtulepinguga on tegemist siis, kui lepinguga kohustutakse võõrandama alles valmistatav asi ja lepingu juures on esmase tähtsusega töö tegemine või teenuse osutamine, aga mitte võõrandamine. Kõnealuse lepingu sõlmimise hetkel ei olnud lepingu objekt veel valmis, vaid seda asuti alles valmistama. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et teatud tingimuste esinemisel nägi leping ette võimaluse selle tühistamiseks. Kohus nõustus kostjaga, et kuivõrd sõna „tühistada“ ei ole korrektne õiguslik termin ja ühepoolse tahtevaldusena ei ole tühistamine õiguslikult mõeldav, on tegemist siiski kokkuleppega ühele poolele taganemisõiguse andmises teatud tingimuste esinemisel. Samuti on menetlusosalised ise pakkumises kasutatud mõistet „tellimuse tühistamine“ sisustanud taganemisõigusena (tl 99 kd I, p 5). Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tõendatud AS SEB Pank poolt saadetud e-kirjaga (tl 16 kd I), tunnistaja S. M. ütlustega (tl 189-190 kd I) ning U. D. vande all antud seletusega (tl 6-7 kd II) asjaolu, et kostjale krediiti lepingu täitmiseks ei antud. Kohus nõustus hagejaga, et tõendina krediidi mittesaamise kohta ei ole käsitletav AS Swedbank 12.07.2010. a e-kiri (tl 17 kd I) finantseerimise mittevõimaldamise kohta, kuivõrd nimetatu on koostatud pärast lepingust taganemise avalduse esitamist (08.04.2010. a) hageja poolt ja ei saa seega olla põhjenduseks taganemisavalduse tegemisele. Kostja väide, mille kohaselt ei ole krediidi mittesaamine piisavalt tõendatud, ei ole asjakohane. Kohus märkis, et poolte vahel puudub kokkulepe selle kohta, mitmest krediidiasutusest hagejal tulnuks krediiti küsida ning kui pika perioodi jooksul. Nimetatust ning pooltevahelise lepingu lisast nr 2 (garantii tingimused, tl 15 kd I) lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et hagejal oli õigus lepingust taganeda. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Orgita Põld taganes 08.04.2010. a lepingust (tl 20-21 kd I). Vaatamata sellele, et üldist tähtaega taganemisavalduse esitamiseks ei ole ette nähtud, tuleb taganemisavaldus esitada mõistliku aja jooksul lähtuvalt hea usu põhimõttest. Käesoleval juhul ei ole vaidlust ka selle üle, et OÜ Orgita Põld sai teada 27.05.2009. a, et ei saa krediiti. 08.04.2010. a on hageja koostanud lepingust taganemise avalduse. Seega on taganemisavaldus tehtud ca 10 kuud pärast krediidi mittesaamise kohta kinnituse saamist. Tunnistaja S. M. antud ütluste kohaselt (tl 191 kd I) taotles OÜ Orgita Põld krediiti ka igal järgneval aastal. Kuivõrd poolte vahel ei ole kokkulepet selle kohta, millise aja jooksul pidi hageja krediidiasutustest krediiti saama, ei ole kohtul põhjust pidada 08.04.2010. a esitatud taganemisavaldust hilinenult esitatuks. Kohus märkis täiendavalt, et tulenevalt tunnistajate S. M. ja U. D. seletustest saab teha järelduse, et rahastamisallika leidmisel oleks kostja olnud nõus lepingut täitma ka oluliselt hiljem, sh ka kohtumenetluse ajal. Lepingule kohaldatavate üldtingimuste osas märkis kohus järgmist. VÕS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tunnistajate S. M. ja M. S. ütlustega (tl 190 kd I; tl 4 kd II) tõendatud, et OÜ-l Orgita Põld ei olnud enne lepingu allkirjastamist võimalik tutvuda SIA Conexx Baltic üldtingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist

eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Eeltoodust lähtuvalt oli kohus seisukohal, et üldtingimuste p 6.4, mille kohaselt oli kostjal lepingu katkestamisel hageja poolt õigus jätta endale kõik varasemad (ette)maksed ning hagejal oli kohustus tasuda lisaks leppetrahvi 20% lepingu kogumaksumusest, on tühine ega too käesoleval juhul kaasa õiguslikke tagajärgi. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Kohus nõustus kostjaga, et lepingust taganemisega lepinguline võlasuhe kui selline ei lõpe, vaid muutub vaid selle sisu, esmajoones lõpevad täitmisele suunatud kohustused. Eesmärk on „külmutada“ leping sellises seisus, nagu see oli taganemise ajal. Leping ei lõpe mitte tagasiulatuvalt, vaid tulevikku suunatult. Vastavat seisukohta on avaldanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-21-05. Käesoleval juhul on ettemaks, mille tagastamist hageja nõuab, kindel osa lepingu kogusummast, seega üks osamakse kogu tööde eest makstavast tasust. Hageja nimetatud ettemaksu summa kuulub kogu lepingu maksumuse sisse ega ole käsitletav eraldiseisva ja lepingumaksumusest sõltumatu maksena. Sellest tulenevalt ei ole hageja õigustatud juba tasutud summat 90 468,12 eurot tagasi nõudma olukorras, kus kostja on lepingulise kohustuse täitmiseks ettevalmistusi (sh kulutusi) teinud. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et lepingu kehtivuse ajal on SIA Conexx Baltic teinud ettevalmistusi lepingu täitmiseks (sh koostanud joonised ja tugevusarvutused, hankinud metallkonstruktsioonid, lõiganud need projektijärgsesse mõõtu, teostanud ühendustööd jms) ja kandnud sellega seoses kulutusi 130 000 euro ulatuses (tl 8-87 kd II). Hageja on kostja poolt esitatud tõenditele esitanud vaid paljasõnalisi vastuväiteid. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 teisest lausest ei vabane hageja kuni lepingust taganemiseni lepingu eesmärgist lähtuvalt tehtud tööde eest tasu maksmise kohustusest. Kostja ei ole esitanud vastuhagi OÜ Orgita Põld vastu tehtud tööde eest tasu saamiseks. Esitatud tasaarvestusavaldused on kohtu hinnangul ebaselged. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Sellest tulenevalt ei võta kohus seisukohta poolte nõuete võimaliku tasaarveldamise kohta. Hageja väite osas, mille kohaselt ei ole hageja ehitusmaterjale Conexx Sp. zo.o.-lt tellinud ning hagejale ei olnud ka teada ega ettenähtav, et kostja tellib ehitusmaterjalid kolmandalt isikult, märkis kohus järgmist. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Kui kostja on osa hagejaga sõlmitud lepingus kokku lepitud töödest tellinud kolmandalt isikult, ei välista see hageja kohustust tasuda tehtud tööde eest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

mõõtude, kaaluga ja kogustega, mida hageja temalt lepingu alusel ostma pidi, kuid tegemist ei ole kokkuleppega asja valmistamiseks. Iga ostetav asi vastab mingisugustele tunnustele (mõõdud, kaal jne) – see ei tee aga lepingut veel töövõtulepinguks. Pooltevaheline leping ei vasta töövõtulepingu määratlusele, sest lepingu esemeks ei olnud „asjade valmistamine“, samuti polnud pooltel kokkulepet tööde tegemises (teenuse osutamises), mis oleks teoreetiliselt saanud lepingu muuta töövõtulepinguks. Leping vastab sisult müügilepingu tunnustele (VÕS § 208 jj). Nii VÕS § 635 lg-st 1 kui § 208 lg-st 1 tuleneb, et lepingu liigi määralemisel müügi- või töövõtulepinguna ei ole tegelikult oluline, kas kostjal oli lepingu sõlmimisel ehitusmaterjal olemas või mitte; 2) on kostja juhatuse liikme vande all antud seletus kooskõlas ka lepingu tekstiga, millest tuleneb samuti, et mõlemad pooled käsitlesid lepingut müügilepinguna. TsMS § 436 lg 4 teise lause kohaselt ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest; 3) tuleb kostjal hagejale ettemaks tagastada ka siis, kui lepingut käsitleda töövõtulepinguna. VÕS § 636 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kostja ei ole hagejale ehitusmaterjale üle andnud. Ainuüksi väidetavate ettevalmistuste tegemine lepingu täitmiseks ei ole „tasu“ saamisena piisav. Kostjal ei ole tasu (3% ettemaksust) saamise õigust ka jooniste eest, sest lepingu lisaks oleva pakkumise järgi on lepingust taganemisel hagejal kostja ees jooniste tagastamise kohustus, mida hageja on kostjale pakkunud (I kd tlk 15, 2021); 4) on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 188, sisustades valesti taganemisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed ning jätnud rakendamata VÕS § 189 lg 1, kuigi seda oleks pidanud tegema. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Viidatud sätte sisu on ühemõtteliselt selge – taganemise tagajärjena peavad lepingupooled tagastama teineteisele lepingu järgi üleantu. Seda hageja kostjalt hagiavaldusega taotleski. VÕS § 189 kehtib kõigist lepingutest taganemise tagajärgede kohta, sh töövõtulepingu kohta, sest töövõtulepingu puhul ei saa üldjuhul olla tegemist kestvuslepinguga. Eeltoodu tähendab, et kostja sissemaksu tagastamise kohustus ei ole sõltuv sellest, milliseid kulutusi on kostja teinud lepingu täitmiseks (hageja leiab, et kulutuste tegemine on kostja poolt ka tõendamata). Kostja ettemaksu tagastamise kohustus hageja ees sõltub sellest, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Hageja kehtiva lepingust taganemise on maakohus tuvastanud, järelikult on kostjal VÕS § 189 lg 1 kohaselt hageja ees ka ettemaksu tagastamise ning tagastavalt rahalt intressi tasumise kohustus. Järelikult on maakohus ekslikult läinud hagiavalduse lahendamisel kostja väidetavate kulude ja neid kinnitavate tõendite hindamiseni. Hagi lahendamise seisukohalt ei oma kostja väidetavad kulud mingisugust tähtsust ega tähendust (hageja arvates ei ole kostja selliseid kulusid ka kandnud). Kui ringkonnakohus hagejaga selles küsimuses ei nõustu (hageja palub ringkonnakohtul seda selgitada), vaidlustab hageja apellatsioonkaebusega ka kostja poolt lepingu täitmiseks väidetavalt tehtud kulutused ja nende tõendatuse ning tugineb menetluses neis küsimustes juba esitatud seisukohtadele ja põhjendustele (eelkõige I kd tlk 150-157; II kd hageja 9. detsembri 2011 kohtukõne seisukohad); 5) on maakohus nõustunud, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et pooled oleksid lepingu sõlmimisel arutanud vahekohtukokkulepet ning oli seetõttu seisukohal, et lepingu p 9, mille kohaselt tuleks kokkuleppe mittesaavutamisel vaidlused lahendada Stockholmi kaubanduskoja asukohas, ei ole selge. Seetõttu tuleb vaidlus lahendada seadusjärgse kohtualluvuse regulatsiooni järgi. Hageja leiab, et kohus on seeläbi hageja nimetatud tuvastusnõude (tuvastada vahekohtukokkuleppe puudumine) kohtuotsusega tegelikult

rahuldanud. Otsus tuleb vastavas otsas tühistada ning hagi tuvastusnõude osas ka kohtuotsuse resolutsiooniga rahuldada. Tegemist on TsMS § 436 lg 1 olulise rikkumisega, mis sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

kulusid ja millest tulenevalt ei ole apellant õigustatud nõudma vastustajalt ettemaksu, s.o kogu tööde eest makstava tasu osamakse kui kindla osa lepingu kogusummast, tagastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

töövõtulepingule. Kuna leping ei ole osadeks jagatav, siis nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et pooled sõlmisid lepingu, mis oma sisult vastab kõige enam töövõtulepingule.

VÕS § 195 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Ringkonnakohus leiab, et hagejal puudub alus VÕS § 195 lg 2 alusel lepingu täitmise tagamiseks tasutud ettemaksu tagasi nõuda, kuna ta ütles ise lepingu üles, kasutades lepingust tulenevat õigust.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.