OÜ Orgita Põld hagi SIA Conexx Baltic vastu 90 468,12 euro ning lisanduva intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
90 468,12 eurot Hageja: OÜ Orgita Põld (rk 10078836, asukoht Kasti küla Märjamaa vald Raplamaa 78221) Hageja esindaja: vandeadvokaat Neve Uudelt (Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2 Tallinn 10119; [email protected]) Kostja: SIA Conexx Baltic (rk 43603025459, asukoht Valdlau 269 Kekavas Pagasts Rigas rajons, LV-1076 Läti Vabariik; [email protected]) Kostja esindaja: vandeadvokaat Andres Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli
Juhindudes VÕS § 8 lg 1, § 37 lg 1, § 42 lg 1, § 76 lg 1, § 188 lg 1 ja 2, § 189 lg 1, § 635 lg 1 ja 3; TsMS § 162 lg 1, § 435, § 436, § 438, § 439, § 442, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata OÜ Orgita Põld hagi SIA Conexx Baltic vastu 90 468,12 euro ning lisanduva intressi ja viivise väljamõistmiseks.
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud OÜ Orgita Põld kanda.
Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD (tl 3-8 kd I)
1.Kostja on Läti Vabariis registreeritud äriühing. Hageja ja kostja sõlmisid 15.09.2008 lepingu nr EE-Con.03/08 lauda hoone ehitusmaterjali tarnimise kohta ning 07.10.2008 selle lisakokkuleppe (tl 9-12). Vastavalt lepingu p-le 1 oli lepingu osaks 19.08.2008 hagejale esitatud pakkumine (tl 13-15). Pakkumise kohaselt sai lepingu tühistada juhul, kui hageja ei sa krediiti. Kuna pangad vastasid hageja taotlusele finantseerida lepingus sätestatud tellimust eitavalt (tl 16-17) taganes hageja lepingust 08.04.2010 ja palus tagastada kostjale lepingu alusel tasutud sissemaks summas 76 667,90 eurot (1 119 591,96 Eesti krooni). Hageja tasus sissemakse kahes osas – 420 217 krooni 24.09.2008 (tl 27) ja 995 300,91 krooni 19.12.2008 (tl 29). Kostja ei ole sissemaksu hagiavalduse esitamise ajaks tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka seadusjärgne intress. Intressiarvestus algab 25. septembrist 2008 ning 20. detsembrist 2008. Hagiavaldise seisuga võlgneb kostja hagejale intressi 39 100,30 krooni.
2.Lepingu p-s 9 leppisid pooled kokku, et lahkarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel, kui see pole võimalik siis pöörduvad pooled lepingukohtu poole. Kohtualluvuse kohaks on Stockholmi kaubanduskoha asukoht. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-38-02 kohtusse pöördumise õigusest loobumise tõttu peab vahekohtukokkulepe olema selge. Hageja hinnangul ei tulene sõlmitud lepingust selgelt poolte tahet lahendada vaidlus vahekohtus. Vaidluste lahendamise viis ei ole kunagi pooltel läbirääkimiste objektiks olnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 730 lg 1 sätestab aga selgelt, et vahekohtu kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse küsimuse lahendamisel tuleb vahekohtukokkulepet käsitleda ülejäänud lepingutingimustest sõltumatu kokkuleppena. Hageja on seisukohal, et vahekohtukokkulepet pooltel pole ning vaidlus allub üldkohtule. Kui kohus peaks leidma, et lepingu p 9 siiski sisaldab vahekohtu kokkulepet, on nimetatud punkt ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, mis on võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 alusel tühine. Hageja soovib vaidlustada ka vahekohtukokkuleppe kehtivuse. Kohtualluvuse põhjenduste osas märkis hageja, et hagi allub EL Nõukogu määruse 44/2001 artikli 5 lg 5 alusel ja TsMS § 84 alusel Tartu Maakohtule.
3.08.11.2010 esitas hageja hagiavalduse täienduse (tl 82-85 kd I), milles selgitas, et üldkohtul tuleb enne asja sisulist arutamist määrata, kas üldkohtul on konkreetses asjas pädevus või mitte. Lisaks selgitas hageja, et TsMS-is sätestatud tuvastushagiga ei ole võimalik vahekohtukokkuleppe kehtivust tuvastada, kuivõrd vahekohtukokkulepe ei tekita
õigussuhet, mida TsMS § 368 lg 1 eeldab. Lisaks ei ole tühise tehingu tuvastamist tarvis iseseisvalt üldse hageda, sest tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi. Tehing on tühine ilme sellekohast tuvastusnõuet esitamata. Sisuliselt on seda selgitanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 13.10.2010 tehtud määruses ning Riigikohus erinevates lahendites. Lisaks ei oleks vahekohtukokkuleppe kehtivuse lahendamine asjas tehtava kohtuotsusega kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl 98-101 kd I)
4.Kostja ei vaidle põhimõtteliselt vastu hagiavalduses toodud asjaoludele, küll aga lepinguliste suhete tõlgendamisele ja sellest tulenevatele väidetavatele õiguslikele tagajärgedele. Kostja nõustub põhimõtteliselt ka hageja käsitlusega kohtualluvusest ega vaidle vastu sellele, et kohtupidamise asukohaks võib olla Tartu Maakohus. Samas on lepingus sisalduva arbitraažikohtu klausli tõlgendamine kohtu pädevuses, s.t kohus peab hindama, kas pooled on leppinud kokku piisava täpsusega kohustuses anda vaidlused üksnes vahekohtu lahendada.
5.Kostja ei vaidle vastu sellele, et lepingu lisaks oleva 19. augustil 2008 esitatud pakkumise lõpuosas on tõepoolest poolte kokkulepe, mille alusel saab üks pool „tühistada“ tellimuse (lepingu). Kuivõrd sõna „tühistada“ ei ole korrektne õiguslik termin ja ühepoole tahtevaldusena ei ole tühistamine õiguslikult mõeldav, siis nõustub kostja selles, et tegemist on kokkuleppega ühele poolele taganemisõiguse andmises teatud tingimuste esinemisel. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega taganemisest tulenevate õiguslike tagajärgede kohaldamisel. Hageja ei ole osundanud pooltevahelist õigussuhet poolte kokkuleppe alusel reguleerivale dokumendile „Conexx Baltic üldised tarne- ja tootmistingimused“, mille kohaldamises on pooled leppinud kokku lepingu p-s 11. Tingimuste p 6.4 kohaselt on pooled kokku leppinud, et lepingu katkestamisel ostja algatusel on müüjal õigus jätta endale kõik varasemad (ette)maksed. Lisaks on müüjal õigus nõuda ka leppetrahvi, millist õigust müüja aga ei ole senini soovinud kasutada. Seega oli poolte kokkulepe selline, et ostjale oli küll antud õigus lepingust taganeda juhul, kui pank ei võimalda talle laenu, kuid igal juhul pidi ostja poolt tasutud ettemaks katma need kulud, millised ostja oli lepingu täitmiseks selleks ajaks juba tõenäoliselt teinud. Lepingu p 4 kohaselt oligi kokkulepe selles, et ettemaks 10% tasutakse müüja poolt ettevalmistavate tööde tegemise käigus (jooniste ja arvestuste koostamine, materjali kokkuost jms) ja ülejäänud 90% tasutakse siis, kui tarnitav objekt (laut) on müüja juures sisuliselt valmis kohaletoimetamiseks.
6.Pooltevahelise õigussuhte kohaselt toimuski enne ja pärast ettemaksu tegemist tehingu sisuline ettevalmistamine müüja poolt. Müüja (kostja) poolt tehti lauda joonised ja selle tugevusarvutused. Kostja ostis nimetatud teenuse sisse temaga samasse ettevõtete gruppi kuuluvatelt Poola (jooniste valmistaja) ja Hollandi (arvutuste teostaja) äriühingutelt. Joonised on valmis ja need on üle antud hagejale. Samuti on lauda valmistajaks olev Poola äriühing (kõik kõnealused äriühingud kuuluvad samasse kontserni) hankinud lauda valmistamiseks vajalikud metallkonstruktsioonid ja lõiganud need projektijärgsesse mõõtu ning teinud ka muud vastavad ühendustööd. Kostja esitas kostja 16.07.2009 elektronkirja hagejale, milles on osutatud viidatud asjaoludele ja sellele, et kostja poolt tehtud kulutuste väärtus on olnud kokku 130 000 eurot. On ilmne, et hageja nõuab tema poolt tehtud ettemaksu tagastamist olukorras, mil kostja on teinud lepingu täitmisega seoses kulutusi enne taganemisavalduse edastamist (aprill 2010), millised kulutused ületavad olulisel määral kostjale tasutud ettemaksu summa.
7.Lepingust taganemisega lepinguline võlasuhe kui selline ei lõpe, vaid muutub vaid selle sisu, esmajoones lõpevad täitmisele suunatud kohustused. Eesmärk on „külmutada“ leping
sellises seisus, nagu see oli taganemise ajal. Seejuures tuleb silmas pidada, et leping ei lõpe mitte tagasiulatuvalt, vaid edasiulatuvalt, mida on toonitanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-21-05. Järelikult ei kao hageja lepingust taganemisega ära õiguslik alus kostjale ettemaksu tegemiseks. Sellest tulenevalt ei ole hageja õigustatud juba tasutud summat tagasi nõudma. Vaatamata VÕS §-s 189 sätestatud väljaandmise- ja hüvitamiskohustusele on kostja poolt lepingu täitmise raames enne lepingust taganemise teate kättesaamist tehtud kulutused olnud õiguspärased ja kostjal on nõudeõigus hageja vastu nende kulude hüvitamiseks. Hageja poolt tehtud ettemaksu arvel on valminud mahukas ehitus- ja konstruktsiooniprojekt koos tugevusarvestustega, millised tööd on tehtud spetsiaalselt hageja soove ja tingimusi arvestades soovile, viidatud projekt on hagejale üle antud ja kostja jaoks puudub sellel vähimgi väärtus. Samuti on kostja varunud lauda ehitamiseks vajalikud metallkonstruktsioonid, töödelnud need projektile vastavaks, ja osaliselt ka juba ühendanud, mis teeb need teiste projektide jaoks kasututeks. Viidatud metallkonstruktsioonid asuvad kostja emafirma (Conexx-Group, asukoht Partyzantów 21, 42-300 Myszków, Poola) tehases Poolas ja hagejal on olnud kogu aeg võimalus ja on ka käesoleval ajal need konstruktsioonid sealt ära transportida ning endale võtta.
8.Lepingu lisaks olevas pakkumises on kokku lepitud, et taganemisõigust võib kasutada siis, kui klient (hageja) ei saa krediiti. Hageja on esitanud nimetatud asjaolu kinnitamiseks tõendid üksnes kahest krediidiasutusest, Eestis tegutseb aga krediidiasutusi oluliselt rohkem – seega ei ole piisavalt tõendatud antud objektiivne takistus, et hageja ei ole krediiti saanud. Üksnes kahe pakkumise pinnalt ei ole hageja lepingust taganemine põhjendatud.
HAGEJA SEISUKOHT
KOSTJA VASTUSE
SUURENDAMISE AVALDUS (tl 111-117 kd I)
OSAS
JA
HAGINÕUDE
9.Hageja suurendab haginõuet TsMS § 206 lg 1 alusel. Uueks põhinõudeks on 90 468,12 eurot (76 667,90 + käibemaks 18%) ehk summa, mille hageja tasus kostjale lepingu alusel sissemaksuna. Üleantu kuulub tervikuna tagastamisele, sõltumata sellest, kas ja milliseid komponente tasutud summad sisaldasid. Hageja korrigeerib hagiavalduses esitatud intressinõude arvestust ja palub välja mõista intress tagastatavalt rahasummalt kokku 2222,56 eurot. Alates tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub intressinõue VÕS § 113 järgse viivisenõudega (tl 112 kd I). Lepingu alusel kostjale tasutud sissemaksu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 21.04.2010, sellest ajast tuleb tagastatavalt sissemaksult arvestada viivist. Hageja palub viivisena välja mõista 314,83 eurot 09.02.2011 seisuga ja edaspidi VÕS-is sätestatud määras (tl 113 kd I).
10.Käesoleval juhul on selge ja vaidluse all mitteolev asjaolu, et lepingujärgseks kohtupidamise asukohaks saab olla ja on Tartu Maakohus. Kostja nõustus oma vastuses põhimõtteliselt hageja käsitlusega kohtualluvusest ega vaielnud vastu sellele, et kohtupidamise asukohaks võib olla Tartu Maakohus. Kostjal polnud ka vastuväiteid hagi menetlusse võtmise osas. Järelikult ei ole pooltel vaidlust selles, et käesolev tsiviilasi allub Tartu Maakohtule.
11.Hageja ei nõustu kostja käsitlusega lepingust taganemise ja sellega kaasnenud õiguslike tagajärgede osas. SIA Conexx Baltic üldised tarne- ja tootmistingimused ei ole lepingu osaks, seda vaatamata lepingu p-s 11 sisaldavale ebamäärasele viitele. Lepingu näol on tegemist kostja tüüplepinguga (nimetatud asjaolu ei ole kostja vaidlustanud). Hageja ei saanud seetõttu kuidagi mõjutada seda, kas leping üldtingimustele viitab või mitte. Hagejale ei ole üldtingimusi ei lepingu sõlmimisel ega ka hilisemalt tutvustatud; hagejale ei ole üldtingimusi üle antud; hagejale ei ole teatavaks tehtud, kus hageja üldtingimustega tutvuda oleks võinud vms. Hagejal ei olnud võimalust üldtingimuste sisust teada saada. Lepingule üldtingimusi ei lisatud. Lepingust ega üldtingimustest ei tulene ka, et hageja
esitatud üldtingimused on samad üldised tarne- ja tootmistingimused, millele lepingu p 11 viitab. Hagejale ei ole olnud arusaadav, et lepingu osaks oleks sellise sisuga tüüptingimused, nagu hageja oma vastusele on lisanud. Seetõttu oli hagejale kostja vastusele lisatud üldtingimuste olemasolu, nende sisu ja kostjapoolne tuginemine üllatav. Kuivõrd pooled ei vaidle, et leping on tüüptingimustega, siis ei ole vaidlusalune ka asjaolu, et üldtingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Võlaõigusseadusest tuleneb, et tüüptingimused saavad lepingu osaks ainult siis, kui tingimuse kasutaja võimaldab lepingu poolel tüüptingimuste sisuga tutvuda. Sisuga tutvumise võimalus peab olema tagatud reaalselt. Kuivõrd hagejal ei olnud võimalust üldtingimuste sisust teada saada, ei ole üldtingimused lepingu osaks. Kostjal ei ole õigust sissemaksu endale jätta ega seda kinni pidada, samuti nagu pole kostjal hageja vastu mingisugust leppetrahvi- ega muid üldtingimusel põhinevaid nõudeid. Tulenevalt VÕS § 36 lg-st 3 laieneb VÕS-i tüüptingimuste regulatsioon ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele.
12.Üldtingimuste p 6.4 on sisult vastuolus poolte lepingus eraldi kokku lepitud tingimustega. Vastavalt lepingu p-le 1 on lepingu osaks 19.08.2008 hagejale esitatud pakkumine. Pakkumise lk 2 punktis „Reeglid“ on sätestatud, et juhul, kui tellimus tühistatakse, on kliendil kohustus tagastada kõik joonised, tehnilised arvutused ja kõik muud dokumendid, sh koopiad. Klient kinnitab, et ta ei anna saadud jooniseid, arvutusi jm dokumente kolmandatele isikutele. Nimetatud poolte kokkulepe vastab hageja käsitlusele, et kostjal tuleb hagejale sissemaks tervikuna VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagastada. VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Lauda joonised on kostja hagejale üle andnud ning hageja on valmis need samaaegselt sissemaksu tagastamisega kostjale tagasi andma. Hageja on seda taganemisavalduses ka märkinud. Pakkumus ei võimalda kostjal sissemaksu endale. Pakkumuse kohaselt tuleb hagejal kostjale lauda joonised tagastada ning vastavalt tuleb ka kostjal hagejale sissemaks tagastada. Kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus (VÕS § 38). Üldtingimuste p 6.4. ei ole kehtiv sõltumata sellest, kas üldtingimused on lepingu osaks või mitte.
13.Kostja vastuses tehtud viited väidetavale lepingu täitmisega seonduvatele kulutustele on asjassepuutumatud ja esitatud seisukohad väljuvad antud menetluse raamidest. Kostja sissemaksu tagastamise kohustus ei ole sõltuv sellest, kas või kui palju on kostja teinud väidetavaid kulutusi. VÕS § 188 lg 2 ja 3 kohaselt on lepingust taganemise tagajärg lepingu kui võlasuhte muutumine lepingu tagasitäitmisele suunatud lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Lepinguline võlasuhe kui selline ei lõpe, vaid taganemine muudab selle sisu, esmajoones lõpevad vaid täitmisele suunatud kohustused. Tagasitäitmise võlasuhte oluline sisu on lepingu täitmiseks antud vastastikku tagastamine ja saadud kasu väljaandmine. Kostja väidetavat kulude hüvitamise nõuet ei saa samastada tagastamisnõudega. Väidetavatel kulutustel põhinevaid nõudeid kostja hagejale esitanud ei ole. Kostjal ei ole hageja vastu muud, kui lauda jooniste tagastamise nõuet.
14.Isegi, kui kohus peaks tuvastama, et üldtingimused on lepingu osaks ning kohaldatavad hageja ja kostja vahelisele õigussuhetele, on üldtingimuste p 6.4 näol tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 sätete järgi. Kokkuleppe lepingust taganemise korral ettemaksu tagastamisest keeldumiseks keelab VÕS § 42 lg 3 p 30. Üldtingimuste p 6.4. vastab toodud ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse määratlusele. Üldtingimuste p 6.4 kohaselt on lepingu katkestamisel ostja algatusel Conexxil õigus jätta endale kõik varasemad (ette)maksed. Lisaks sellele sätestatakse üldtingimustes, et ostja on justkui veel
täiendavalt kohustatud tasuma leppetrahvi 20% lepingu kogumaksumusest. Hageja arvates muudetaks selline tingimusega taganemise põhiolemust ning poolte õiguste ja kohustuste tasakaal oleks ebamõistlik ja ilmselt heade kommete vastane. Tagastusnõuete esitamise täieliku välistamise puhul ei saa mingilgi juhul rääkida poolte tasakaalu säilitamisest. Kostja müüb standardtooteid, milleks oli ka hagejaga lepingus kokkulepitud laut. Seega isegi juhul, kui kostja oleks lepingut täitnud muus osas kui hagejale projekti üleandmine, ei saanud lepingust taganemine kostjale mingit kahju põhjustada. Selline väidetav kahju ei saanud hagejale ka olla ettenähtav. Seetõttu ei saaks tagastusnõude välistamine olla õigustatud ka sisuliselt. VÕS § 44 kohaselt eeldatakse, et tingimus on ebamõistlikult kahjustav.
15.Hageja ei nõustu kostja lepingu p-le 4 „Maksetingimused“ antud tõlgendusega, mille kohaselt sisalduks lepingu p-s 4 justkui kokkulepe, et ettemaks 10% tasutakse müüja poolt ettevalmistatavate tööde tegemise käigus ja ülejäänud 90% tasutakse siis, kui tarnitav objekt on müüja juures sisuliselt valmis kohaletoimetamiseks. Lepingu p-i 4 loogika oli tegelikult selline, et kostja hakkab lepingu täitmist hõlmavaid sisulisi töid tegema alles siis, kui saabub kolmas maksepost, st tasutakse 50% lepingu hinnast. Esimene 3% lepingu hinnast tasuti jooniste katteks ja hinna kaheks kuuks fikseerimise eesmärgil. Järgmine sissemaksu osa 7% tasuti üksnes lepinguhinna fikseerimise eesmärgil. Kui sissemaksu poleks tasutud, oleks lepinguhind pakkumuse kohaselt olnud sellisel juhul fikseeritud terviklikul kujul ainult kaheks kuuks.
16.Hageja ei nõustu ka kostja seisukohaga nagu poleks hageja piisavalt tõendanud seda, et hageja ei saanud krediiti. Hageja on hagiavaldusele lisanud kahe panga seisukohad selle kohta, et hagejale ei väljastatud lauda ehituseks krediiti. Krediidi mittesaamine on nimetatud dokumentidega piisavalt tõendatud. Lepingu kontekstis oli piisav, kui üks krediidiasutus hagejale krediiti ei anna. Põhjus, miks hagejale krediiti ei antud ei tulenenud hagejast või tema projektist, vaid valitsenud majandus-, turu-, ja finantssituatsioonist. KOHTUISTUNG 09.03.2011 (tl 122 kd I)
17.Hageja avaldas, et jääb esitatud hagi juurde ja lisas, et vaatamata asjaolule, et leping sõlmiti filiaali kaudu, on kostjaks SIA Conexx Baltic. Kostja selgitas, et kostja poolt kantud kulud on suuremad, kui hageja poolt tasutud ettemaks. Lisaks taganes hageja lepingust siis, kui oli saanud eitava vastuse kahest krediidiasutusest. Kohus lükkas asja arutamise edasi ning andis pooltele aega kompromissläbirääkimiste pidamiseks. KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT JA TAOTLUS TÕENDITE ESITAMISEKS (tl 125-129 kd I)
18.Kostja palub asja materjalide juurde lisada järgmised dokumentaalsed tõendid: -
SIA Conexx Baltic poolt 20.04.2011 tehtud tasaarvestusavaldus. Nimetatud tasaarvestusavalduse kohaselt on kostja tasaarvestanud oma nõude hageja vastu, mis seisneb poolte vahel 15.09.2008 sõlmitud lepingust taganemisega tekitatud kahjus, hageja hagiavalduses toodud nõudega. Tasaarvestuse tulemusel puuduvad kostjal kohustused hageja ees. Hageja rahaline kohustus kostja ees on aga 20 420,46 eurot.
-
Kostja emafirma Conexx Sp. z o.o. poolt esitatud arved nr 2045/2008, 2215/2008, 152/VRT/2009, 284/VRT/2009, 2333/2008, 263/VRT/2009, 273/VRT/2009, 274/VRT/2009, 276/VRT/2009, 91/MAG/2009, 99/VRT/2009, 2007/2008, 276/MAG/2009, 66/MAG/2009, 67/MAG/2009, 68/MAG/2009, 80/VRT/2009, 89/MAG/2009, 2180/2008, 2226/2008, 2239/2008, 2277/2008, 2325/2008, 2327/2008, 1946/2008, 2013/2008, 2238/2008, 2261/2008, 2330/2008. Nimetatud arvetest nähtuvad
nn ORGITA projekti osas kostja poolt kantud kulutused. Kostja soovib hageja seisukohta selle osas, kas ta vaidlustab asjaolu, et kostja poolt kantud kulude osas on tema emafirma Conexx Sp. z o.o väljastanud arved. Kui vastaspool seda asjaolu vaidlustab, esitab kostja eelviidatud tõenditele tõlked. Liigsete menetluskulude vältimiseks ei ole tõlkeid tellitud. -
Materjali kalkulatsioon ORGITA projekti osas. Viidatud tõend tõendab pooltevahelise lepingu alusel ostetud materjali sortimenti ja maksumust.
-
Kostja emafirma Conexx Sp. z o.o. 16.04.2010 kiri SIA-le Conexx Baltic ja arve nr 0001/2010/-ORGITA. Viidatud tõend tõendab kostja kulusid seoses hageja ja kostja vahelise lepingu täitmisega. Asjaolu, mille kohaselt lepingu alusel püstitamisele kuuluv hall valmistatakse mitte kostja, vaid kostja emafirma poolt, osundab ka asjaolu, et kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingu lisas kajastatud materjali spetsifikatsioon on toodud ära kostja emafirma kirjaplangil. Nii kostja kodulehel kui ka kostja poolt edastatava muu informatsiooni alusel pidi hageja teadma, et metallkonstruktsioonid valmivad mitte kostja asukohas, vaid kostja emafirma asukohas Poolas.
-
Väljatrükk Conexx-Group veebilehelt, mis tõendab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus osundatud üldtingimused olid hagejale kättesaadavad kostja kodulehe vahendusel. Lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest ei oleks majandus- ja kutsetegevuses tegutsev lepingupool saanud lubada olukorda, mil temaga sõlmitud kokkuleppes sisaldub kohustus juhinduda lisaks lepingule veel mistahes muust regulatsioonist, millest ta ei ole teadlik. Tavapärase hoolsusega tegutsenud juhatuse liige ei oleks saanud sellistel tingimustel lepingut sõlmida.
HAGEJA SEISUKOHT JA TAOTLUSED (tl 150-157 kd I)
19.Kostja tasaarvestusavaldus on tühine. Kostja väitel on talle hageja lepingust taganemise tõttu tekkinud kahju. Hageja ei tunnista kostja vastunõude olemasolu ning tasaarvestust. Tasaarvestada saab üksnes selliseid nõudeid, mille üle ei ole vaidlust (VÕS § 200 lg 4). Sõltumata sellest, kas kostjal tegelikult vastunõuded on või ei ole, siis tasaarvestus kui tehing on tühine ning sellel ei ole algusest peale mingeid õiguslikke tagajärgi. Kostja väidetavad vastunõuded ei ole menetletavad selles asjas, vaid kostja võib soovi korral esitada oma olematute nõuete sissenõudmiseks eraldi hagi.
20.VÕS § 115 sätted näevad kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusena ette lepingulise kohustuse rikkumise. Hageja ei ole lepingut rikkunud, kostja ei ole seda ka väitnud. Järelikult ei ole nimetatud asjaolu vaidlusalune ning kahju hüvitamise kohustus saaks teoreetiliselt tuleneda üksnes poolte vastavast kokkuleppest. Leping kahju hüvitamise ega muid rahalisi kohustusi hagejale lepingust taganemise puhuks ei sätestanud. Järelikult ei ole hagejal kostja eest kahju hüvitamise kohustust ning kostja nõue on alusetu. Hageja ei nõustu ka sellega nagu oleks lepingu näol tegemist töövõtulepinguga, millele kohaldub töövõtulepingu regulatsioon. Poolte vahel sõlmitud leping ei vasta töölepingu tunnustele. Leping vastab sisult müügilepingu tunnustele (VÕS § 208 jj), seda kinnitavad muuhulgas järgmised lepingu sätted: lepingu preambula; lepingu p 1; lepingu p 2; lepingu p 6; lepingu p 7; lepingu p 8. Neist lepingu sätetest tuleneb, et kostja pidi hagejale lepingu alusel müüma ehitusmaterjale. Muid kokkuleppeid pooltel polnud. Seega ei ole õige kostja hinnang, et pooltel oli kokkulepe lauda valmistamiseks ja selle püstitamiseks. Lepingu lisaks olevas pakkumuses on eraldi rõhutatud, et pakkumine ei sisalda montaaži.
21.Kostja tasaarvestusavaldust arvestades on viited VÕS §-le 655 sisutud, sest kostja on enda sõnul tasaarvestanud hageja nõude tal väidetavalt hageja vastu eksisteeriva kahjunõudega. Kahjunõuet ei saa kuidagi samastada tasu nõudega, mida VÕS § 655 lg 1 reguleerib.
22.Kostja on esitanud 20.04.2011 taotluse lisadena arved, millest peaks kostja arvates nähtuma Orgita projekti osas kostja poolt kantud kulutused. Oma sellist seisukohta kostja täpsemalt põhjendanud ei ole. Hageja arvates nimetatud dokumentidest midagi kostja poolt väidetut ei tulene. Dokumentidest ei nähtu, et tegemist on kostja emaettevõtte väljastatud arvetega, dokumendid ei ole kostja kahjunõudega mingilgi viisil seostatavad. Dokumentide tõlked puuduvad. Tõendi esitamisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada (TsMS § 236 lg 3 esimene lause). Kostja ei ole seda teinud. Hageja palub kohtul dokumendid kostjale TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel tagastada, sest tõendite esitamise vajadust ei ole põhjendatud.
23.Kostja esitatud dokumendi osas, millega kostja enda sõnul soovib tõendada lepingu alusel ostetud materjali (metallkonstruktsioonid) sortimenti ja maksumust, leiab hageja, et see ei ole tsiviilasjas tõendiks TsMS § 229 lg 1 mõttes. Ülevaate sisuks on menetlusosalise enda seletus ning järelikult ei ole see tõend seaduses sätestatud protsessivormis. Dokumendi allkirjastanud U.D. on Conexx Baltic Eesti filiaali juhataja ehk kostja seaduslik esindaja (ÄS § 385 lg 2). Menetlusosalise seletus tuleb tsiviilkohtumenetluses anda TsMS § 268 sätestatud vormis. Kuna menetlusosalise seletus võib olla tõendiks üksnes seadusliku esindaja vande all antud seletusena, ei saa neid asendada muus vormis andmekandjaga.
24.Kostja on esitanud Conexx Sp. zo.o. 16.04.2010 kirja SIA-le Conexx Baltic, millega antakse kostjale teada projekti Orgita väidetavad kulutused, mis koosnevad kirja kohaselt järgmistest elementidest: (1) joonised ja staatiline arvestamine; (2) ostetud materjali hind; (3) hoiustamiskulud; ning (4) muud halduskulud. Kulutuste kogusummana on kirjas märgitud 129 043 eurot. Kirjale on lisatud ka samas summas pro forma arve nr 0001/2010/-ORGITA. Kostja soovib nimetatud dokumentidega tõendada kostja väidetavaid kulusid seoses hageja ja kostja vahelise lepingu täitmisega. Hageja leiab, et esitatud kiri ja arve ei tõenda kostja väidetavaid kulusid lepingu täitmisel. Samuti vaidleb hageja vastu sellele, nagu saaks kolmanda isiku poolt väidetavalt kantud kulud olla käsitletavad kostja kuludena ning kahjunõude esitamise kaudu arveldatavad hagejaga. Hageja ei ole ehitusmaterjale Conexx Sp. zo.o.-lt tellinud ning hagejale ei olnud ka teada ega ettenähtav, et kostja tellib ehitusmaterjalid kolmandalt isikult. Hageja arvates ei saa nimetatud antud vaidluses üldse mingit tähendust omada, sest kostja ja tema suhted kolmandate isikutega ei seondu hagejaga. Conexx Sp. zo.o. kirjas ja pro forma arvel näidatud väidetavad kuluartiklid on samuti hagejaga seostamatud – eriti hoiustamiskulud 11 150 eurot ja muud kulud 10 000 eurot. Samuti on ebaselge, kuidas ning mille põhjal kirjas ja arvel näidatud kuluartiklid ja nende summad kujunenud on. Ka neid asjaolusid tulnuks kostjal selgitada, põhjendada ja tõendada. Lisaks eelnevale selgitab hageja, et pro forma arve on oma olemuselt dokument, mis saab teoreetiliselt kajastada üksnes pooltevahelise kokkuleppe põhitingimusi ning see ei tõenda müügitehingu toimumist. Sellest tulenevalt ei kajastata pro forma arveid äriühingu raamatupidamises ega maksuarvestuses. Hageja on seetõttu seisukohal, et pro forma arve ei saa olla usaldusväärseks tõendiks selle kohta, et kostja kandis lepingu täitmisega seonduvalt kulusid.
25.Conexx-Group veebilehelt tehtud väljavõtte osas märgib hageja, et see ei tõenda lepingu p-s 11 viidatud SIA Conexx Baltic üldtingimuste kättesaadavust lepingu sõlmimisele eelnevalt ega lepingu sõlmimise ajal 15.09.2008. Kostja pole tõendanud sedagi, et kostja poolt menetluses esitatud üldtingimustena pealkirjastatud dokument on sama dokument, millele lepingu p-11 viidati ja mis kostja arvates lepingu osaks olema peaks. Kostja esitatud väljavõttest nähtub üksnes asjaolu, et 20.04.2011 on veebilehel http://conexx.info/en_main.php ettevõtte Conexx- Group tutvustuse järel tehtud viide dokumendile nimetusega „Terms and conditions [Estonian]“. Hageja arvates on kõnealuse väljavõtte näol tegemist asjassepuutumatu dokumendiga.
26.Hageja palub kutsuda kohtusse ja kuulata tunnistajana üle kostja endine töötaja M.S., kes sõlmis Conexx Baltic Eesti filiaali nimel hagejaga vaidlusaluse lepingu ning kes saab anda ütlusi vaidlusaluse lepingu sõlmimise asjaolude ja sisu kohta, sealhulgas lepingu p-s 3 toodud tarnetähtaja ja lepingu p-s 4 sätestatud maksetingimuste kohta. Tunnistaja annab ütlusi ka selle kohta, et lepingu sõlmimisele eelnevalt ja lepingu sõlmimise ajal ei ole hagejale väidetavaid SIA Conexx Baltic üldtingimusi tutvustatud ega kätte saadavaks tehtud. Ka taotleb hageja, et kohus kuulaks vande all üle hageja juhatuse liikme S.M., kes saab anda vande all seletusi vaidlusaluse lepingu sõlmimise asjaolude ja sisu kohta ning selle kohta, et hagejal ei olnud lepingu sõlmimisele eelnevalt ega lepingu sõlmimise ajal võimalik väidetavate SIA Conexx Baltic üldtingimuste sisust teada saada.
27.Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust (TsMS § 450 lg 1). Hageja taotleb hagi suhtes osaotsuse tegemist, sest selle tegemine kiirendaks asja läbivaatamist. Kostja on püüdnud tekitada olukorra, kus senisesse menetlusse, milles lahendatakse suhteliselt lihtsat vaidlust, tuuakse sisse oluliselt komplektsem ja mahukam uus vaidlus väidetava nõude üle, mis on ebaselge, vaieldav ja raskesti tõendatav. Vaidlus ühe poole nõude ja seda omapoolse ebaselge nõudega tasaarvestada sooviva isiku nõude üle tuleks protsessuaalselt eristada, otsustades väidetava vastunõude üle alles pärast hageja nõude suhtes tehtud osaotsuse jõustumist, et vaidlus ebaselge vastunõude üle ei takistaks põhinõude üle otsustamist. KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT HAGEJA SEISUKOHTADE JA TAOTLUSTE OSAS (tl 161-170 kd I)
28.Õige ei ole hageja seisukoht, et kostja peab oma nõude sissenõudmiseks esitama antud juhul eraldi hagi. Riigikohus on oma praktikas korduvalt (nt lahendites 3-2-1-23-11, 3-21-111-06) leidnud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi, vaid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama, s.o sama asja raames sisuliselt hindama. Seega on menetluspoolel õigus esitada käimasoleva menetluse ajal tasaarvestuse avaldus kuni asja sisulise arutamise lõpuni ja kohus annab asja läbivaatamise käigus sellele hinnangu, sh nii tasaarvestatavale nõudele kui ka tasaarvestuse õigsusele. Õigusteoorias väljendatud seisukoha kohaselt tuleb VÕS § 200 lg-t 4 tõlgendada selliselt, et säte välistab tasaarvestuse üksnes sellise nõudega, mille suhtes saab esitada vastuväite, mis välistab nõude maksmapandavuse. Kui hageja väidab, et tal on võimalik kostja tasaarvestuse avaldusele esitada vastuväiteid, mis toovad kaasa kostja nõuete lõppemise või välistavad nende maksmapaneku, siis peab ta samas menetluses neid vastuväiteid tõendama.
29.Ebaõige on hageja käsitlus sellest, et kuivõrd lepingu kohaselt pidi kostja arvestama, et hageja soovib lepingust taganeda, siis ei saanud tal lepingu täitmisel täiendavaid kulutusi tekkida. Juhul, kui hageja otsustas lepingu kehtivuse ajal lepingu täitmisest ühepoolselt loobuda, siis peab kostjal olema õigus nõuda tema poolt kantud kulutuste hüvitamist. Jättes kõrvale isegi asjaolu, et üldtingimustes on töövõtjale kulutuste hüvitamises kokku lepitud, ei ole poolte vahel allkirjastatud lepingu kohaselt kokkulepet selles, et tasutud ettemaksed tagastatakse täies ulatuses ja kostjal ei ole õigus mistahes tema poolt kantud kulude hüvitamisele..
30.Hageja poolt tehtud kaks osamakset olid mõeldud selleks, et kostja saaks töid alustada. Hageja poolt osundatud hinna fikseerimisel oli hoopis teine eesmärk, kui väidab hageja – hinna fikseerimise mõte oli ja sai olla üksnes selles, et kostja saaks selle raha eest osta valmis metallkonstruktsioonid, et lepingu lõplik täitmine ei oleks enam sõltuvuses
metallihinna tõusust. Lepingu võimalikult soodne hind oli hageja huvi ja metalli maailmaturuhind moodustas hageja poolt tellitud lauda hinnast olulise osa. Hageja tõlgenduse korral jääks arusaamatuks, milles seisneks hinna fikseerimise mõte ja kuidas oleks ilma olulist osa metallkonstruktsioone sisse ostmata kostja suutnud hinda fikseerida omades pelgalt rahalisi vahendeid oma pangakontol.
31.Hageja seisukoht, mille kohaselt juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisele poole poolt lepingu täitmisega seotud kulutuste hüvitamises, siis mistahes teise poole kulud hüvitamisele ei kuulu, ei ole kohane. Õigusteooria tunnustab võimalust, et lepingupool võib lisaks tagastusnõudele nõuda ka positiivse huvi hüvitamist, millega pool seatakse olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, kui leping oleks jäänud senisel kujul kehtima.
32.Kostja ei saa nõustuda hageja käsitlusega töövõtu- ja müügilepingu piiritlemisest. Õigusteoorias väljendatud seisukohtade kohaselt ei kohaldata müügilepingu sätteid sellistele lepingutele, mille puhul suurem osa poole kohustusest, kes asja muretseb, seisneb tööde tegemises või muude teenuste osutamises. Töövõtulepinguga on tegemist, kui lepinguga kohustutakse võõrandama alles valmistatav asi, lepingu juures on esmase tähtsusega just töö tegemise või teenuse osutamise ja mitte võõrandamise komponent. Kõnealuse lepingu sõlmimise hetkel ei olnud lepingu objekt veel valmis, vaid seda asuti alles valmistama. Töövõtulepingu tunnustele viitavad poolte vahel sõlmitud lepingu puhul järgmised asjaolud: a) asja, isiku, nähtuse vm nimetus lepingus ei määra automaatselt selle sisu, kuid peame siiski vajalikuks juhtida tähelepanu, et pooled on otsustanud end lepingus nimetada vastavalt „ettevõtjaks“ ja „tellijaks“, mis müügilepingu korral tekitaks põhjendatud küsimuse lepingu tegelikust sisust; b) asja (lepingu eseme) valmistamisele viitavad lepingu p 2 „ehitusmaterjalide hind määrataks, p 5.1. „ehitusmaterjali, ehitustööde ja paigalduse kulud kannab tellija“ ja p 6 teine lõik „ettevõtja vastutab garantiiajal ehituskonstruktsiooni juures kasutatud ehitusmaterjalide kvaliteedi eest“. Ei saa olla juttu pelgalt standardsete ehitusmaterjalide müügist või standardjooniste alusel valminud (liigitunnustega) asjast. Et kõnealuse lepingu puhul on tegemist töövõtulepinguga, viitab ka asjaolu, et lauta käsitletakse ehitisena, mille püstitamiseks on vajalik ehitusluba. See omakorda tähendab, et lauda püstitamise all peetakse silmas just asja valmistamist - rõhk on ehitustööde teostamisel, mitte materjalide tarnel ja müügil.
33.Hageja on esitanud arusaamatu käsitluse taganemise ja ülesütlemise instituudist. VÕS kohaselt on reeglina taganemisega tegemist siis, kui tegemist ei ole kestvuslepinguga ja ülesütlemisega siis, kui tegemist on siiski kestvuslepinguga. Järelikult ei kao hageja lepingust taganemisega ära õiguslik alus kostjale ettemaksu tegemiseks. Vaatamata VÕS § 189 sätestatud väljaandmise- ja hüvitamiskohustusele on kostja poolt lepingu täitmise raames enne lepingust taganemise teate kättesaamist tehtud kulutused olnud õiguspärased ja kostjal on nõudeõigus hageja vastu nende kulude hüvitamiseks, mida ta on oma kirjades väljendatud ettemaksu tagastamisest keeldumisega ka teinud.
34.Kostja tunnistab, et tõlke hankimine poola keelest on olnud ettenägematult keeruline ja kulukas, kuivõrd tegemist on peamiselt tehnilise dokumentatsiooniga, millest peamise osa moodustavad arvandmed. Kostja möönab, et kohus ei saa otsuse tegemisel tugineda võõrkeelsetele dokumentidele ja olukorras, mil enne asja sisulise arutelu lõppu ei ole kostja esitanud tõlkeid, tuleks dokumendid tagastada. Eitamata vajadust esitada eestikeelsed tõendid, soovib kostja juhtida üksnes tähelepanu asjaolule, et esitatud dokumentides omavad tõenduslikku kaalu eeskätt nendes kajastuvate arvandmete, metalldetailide spetsifikatsiooni, nende koguse ja maksumuse osas, milliseid ei ole võimalik tõlkida. Hageja väited sellest, et ta ei suuda aru saada, kus arvetel need arvandmed paiknevad, ei ole usutavad.
35.Põhimõtteliselt ei nõustu kostja ka hageja väitega sellest, et väljavõte kostja raamatupidamisest ühe konkreetse projekti ja selle kulude kohta ei võiks olla tsiviilkohtumenetluses dokumentaalseks tõendiks. Kohus hindab kõiki tõendeid vastavalt oma siseveendumusele, võttes sealjuures aluseks tõendi allikat.
36.Arusaamatuks jäävad hageja vastuväited tõendamiskohustuse kohta metalli väärtuse osas. Eelkajastatud arved osundavadki selle metalli väärtusele, sest kostja on selle metalli just selliste hindadega, nagu on kajastatud kolmanda isiku arvetes, ostnud.
37.Mõistetamatu on hageja väide, et kostja ei ole kalkulatsioone oma nõudega seostanud ja tõendi esitamist põhjendanud. Kostja hinnangul on esitatud kalkulatsioon asjakohane ja kinnitab tema nõuet.
38.Kostja kahjunõue tuleneb asjaolust, et ta on kandnud lepingu täitmisega seoses kulusid. Kostjale pakkumise esitamisel ja lepingulistel läbirääkimistel on märgitud, et kostja kui Läti äriühingu filiaal, ei teosta töid ise, vaid tegelik metallkonstruktsioonide valmistamine toimub mujal. Sellele osundab ka hageja enda poolt viidatud kokkulepe hindade fikseerimiseks, s.o pooled soovisid maandada riski seoses sellega, et lepingu sõlmimise ajal oli soodne metalli hind ja seda muuhulgas seoses Poola zloti soodsa kursiga ja sellest tuleneva võimalusega osta soodsalt projekti jaoks metalli. Seega oli hageja teadlik, et vähemalt metalltööd tehakse mujal.
39.Arusaamatu on hageja käsitlus väidetavate lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste loovutamisega. Töö teostamiseks vajaliku metallkonstruktsiooni tellimist sisuliselt allhankijalt ei saa samastada lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste loovutamisega. Vastavalt VÕS § 635 lg 3 eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Kuivõrd tellijale on oluline töö lõpptulemus ja lepingu täitmise nõuetekohasust hinnatakse üksnes selle alusel, kas vastav tulemus on saavutatud ja vastab lepingu tingimustele, ei ole määrav, kas sellise tulemuse saavutamisele on kaasa aidanud töövõtja või tema poolt kaasatud kolmanda isiku (allhankija) tegevus. Töövõtja peab seega tööd teostama isiklikult üksnes siis, kui see tuleneb kokkuleppest. Sellist kokkulepet pooled sõlminud ei ole.
40.Asjaolu, kas arved on vormistatud pro forma või teisel kujul, ei oma antud juhul tähtsust – hageja möönab ise, et põhiline kaubaga seonduv on seal väljendatud. Seega saavad need arved olla aluseks ja lubatavaks tõendiks kinnitamaks kostja nõude suurust. Isegi pro forma arve vormistamisel on pooltel järelikult olnud kokkulepe kauba müümiseks vastavas koguses ja sortimendis ning vastava hinnaga.
41.Hageja peab üldisi tarne- ja hanketingimusi asjassepuutumatuks dokumendiks ja loeb tõendamatuks, et see dokument on olnud lepingu sõlmimise ajal kättesaadav. Tegemist on hageja hinnanguga tõendile. Kostja on edastanud dokumendi (üldtingimused), millele on pooled lepingus osundanud. Sama pealkirjaga dokument on avaldatud kostja internetilehel. Seega on kostja tõendanud, et lepingus viidatud dokument on olemas ja see on avaldatud. Kui pooled leppisid lepinguga kokku selles, et kohaldavad lepingulistele suhetele üldtingimusi ja viimased olid avaldatud kostja kodulehel, siis kostja on täitnud VÕS § 37 lg-st 1 tuleneva kohustuse. Hagejal oli võimalik enne lepingu sõlmimist ja ka lepingu sõlmimise ajal vaadata nimetatud internetilehekülge. Seadus nõuab ainult tutvumise võimaluse tagamist, mitte tingimustega tegelikku tutvumist. See, kas oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev hageja nimetatud tingimustega tutvus või mitte, on juba tema risk, kostja on omapoolselt taganud võimaluse üldtingimustega tutvumiseks.
42.Kostjal ei ole vastuväiteid hageja taotluse osas tunnistaja M. S ülekuulamiseks. Hageja seadusliku esindaja S.M. ülekuulamise osas annab kostja nõusoleku aga üksnes juhul, kui vastaspool nõustub ja kohus rahuldab taotluse ka kostja seadusliku esindaja U.D.
ülekuulmiseks vande all. Viidatud kahe isiku ülekuulamine tagaks asjas objektiivse pildi saamise ja mõlema poole seisukohtade võrdse arvestamise kohtu poolt.
43.Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele osaotsuse tegemiseks ja leiab, et see ei ole menetluslikult võimalik eespool viidatud Riigikohtu lahendite valguses, mille kohaselt tuleb tasaarvestusavaldus läbi vaadata põhihagiga samas menetluses. Arusaamatu on, kuidas annaks menetlusliku eelise ainult hageja nõude arutamine. Hageja nõuet tagastada lepingu alusel kostjale raha ei saa arutada eraldi kostja vastuväitest, mille kohaselt jättis kostja temale lepingu kohaselt tasutud summad õiguspäraselt endale. Seega tuleb kohtul hageja nõude arutamisel igal juhul anda hinnang sellele, kas kostja oli nii lepingu (üldtingimuste) alusel kui ka seaduse alusel õigustatud neid summasid endale jätma või mitte. Sellega seoses lahendatakse aga ka sisuliselt tasaarvestuse läbiviimise seaduslikkus. Hageja vastuväited kostja väidetele hagi osas on sisuliselt samad, mis hageja vastuväited tasaarvestuse osas. Seetõttu ei ole hageja taotlus osaotsuse tegemiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. KOHTUISTUNG 06.06.2011 (tl 178, kd I)
44.Hageja kinnitas, et jääb esitatud hagi juurde ning avaldas, et soovib tunnistajana üle kuulata S. M. Tasaarvestusavalduses toodud summa vaidlustab hageja ja seetõttu see ei kehti VÕS § 200 tähenduses. Hageja hinnangul peaks kohus asjas tegema vaheotsuse. Kostja selgitas, et lepingu olemasolu üle vaidlust ei ole. Tasaarvestuse tulemusena jääks hageja hoopis kostjale võlgu. Ei ole mõeldav, et leping tühistatakse algsest peale. Tehtud tööde eest peaks tasu ikka saama, seda ka siis, kui lepingust taganetakse. Kohus lükkas asja arutamise edasi ning andis pooltele aega täpsustatud asjaolude kirjelduste ja konkreetsete tõendite esitamiseks. ÜLEVAADE KOSTJA SEISUKOHTADEST (tl 180-182 kd II)
45.Kostja esitas järgmise kronoloogia ja ülevaate tõenditest sulgudes (pooled on kokku leppinud Conexx Baltic üldiste tarne- ja tootmistingimuste kohaldamises omavahelisele õigussuhtele (leping nr EE-Con.03/08 15.09.2008 (p 11)); pooled on kokku leppinud, et lepingu katkestamisel ostja (hageja) algatusel on müüjal (kostja) õigus jätta endale kõik varasemad (ette)maksed (Conexx Baltic üldised tarne- ja tootmistingimused (p 6.4)); lepingus viidatud Conexx Baltic üldised tarne- ja tootmistingimused olid hagejale vabalt kättesaadavad (väljatrükk Conexx-Group veebilehelt); enne taganemisavalduse esitamist (aprill 2010) on kostja teinud ettevalmistusi lepingu täitmiseks (sh koostanud joonised ja tugevusarvutused, hankinud metallkonstruktsioonid, lõiganud need projektijärgsess mõõtu, teostanud ühendustööd jms) ja kandnud sellega seoses kulutusi. Lepingu objekt ei olnud lepingu sõlmimise hetkel valmis, seda asuti alles (eritellimusel) valmistama (arved ja saatelehed: Nr 2045/2008, 2215/2008, 152/VRT/2009, 284/VRT/2009, 2333/2008, 263/VRT/2009, 273/VRT/2009, 274/VRT/2009, 276/VRT/2009, 91/MAG/2009, 99/VRT/2009, 2007/2008, 276/MAG/2009, 66/MAG/2009, 67/MAG/2009, 68/MAG/2009, 80/VRT/2009, 89/MAG/2009, 2180/2008, 2226/2008, 2239/2008, 2277/2008, 2325/2008, 2327/2008, 1946/2008, 2013/2008, 2238/2008, 2261/2008, 2330/2008; materjali kalkulatsioon; Conexx Sp. z o.o. 16.04.2010 kiri kostjale ja arve nr 0001/2010/-ORGITA; kostja elektronkiri hagejale 16.07.2009); kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud kulutuste väärtus on 130 000 eurot (kostja elektronkiri hagejale 16.07.2009; eelpoolnimetatud arved ja nende kokkuvõte projekti puudutavas osas); kostja on teostanud 20. mail 2011 ühepoolse tasaarvestuse, mille kohaselt on hageja nõue summas 92 690,68 eurot tasaarvestatud kostja nõudega hageja vastu summas 113 111,14 eurot, milline nõue seisneb lepingust taganemisega tekitatud kahjus ja on seotud kostja poolt kantud kuludega lepingu täitmisel ja/või lepingu kohaselt kostjale tasumisele kuuluva ning maksmata tasu nõudes. Tasaarvestuse tulemusel puuduvad kostjal hageja ees
kohustused, hagejal on kostja ees aga kohustus summas 20 420,46 eurot (tasaarvestuse avaldus 20.05.2011); poolte vahel sõlmitud leping on töövõtuleping (leping nr EECon.03/08 15.09.2008 (p 2, 5.1, lepingupoolte nimetamine „ettevõtjaks“ ja „tellijaks“ jm). KOHTUISTUNG 31.10.2011 (tl 191 kd I)
46.Kohus kuulas vande all ära S.M. (tl 190 kd I), kes selgitas, et 2008 alustati ettevalmistusi lauda ehitamiseks. Pärast läbirääkimiste pidamisi sõlmiti leping M. S. Kokkuleppes fikseeriti hind lootuses, et 2009. aastal saab alustada ehitusega. Hinna fikseerimiseks tasuti 7 %. Aasta lõpuks oli majanduslik olukord keerulisem. Siis selgus ka see, et pangad ehitust ei finantseeri. M. S tegi ettepaneku madalamaks hinnapakkumiseks. Seejärel küsis OÜ Orgita Põld osaliselt kostjalt ettemaksu tagasi, kuna oli näha, et ehituseks ei lähe. Ka 2009. aasta sügisel-talvel ei andnud pangad positiivset vastust. 2010. aastal saatis OÜ Orgita Põld teate lepingu ülesütlemise kohta. Tüüptingimustele ei viidatud M. S poolt. Tingimuste arutamisel oli juttu sellest, et kui ehitus ei käivitu, siis projektiraha 3 % tagasi ei saa. Kostja oli teadlik enne lepingu sõlmimist, et ettemaks tagastatakse kui OÜ Orgita Põld pangast laenu ei saa. Ettemaksu tasumisel ei olnud sellest juttu, et kui tasuda juurde fikseerimistasu, siis peaks teine pool selle eest ehitusmaterjali ära ostma. Lepingu p 4 oli sõnastatud vastaspoole poolt, nende vormistatud oli lepingu projekt. Tunnistaja selgitas, et OÜ Orgita Põld on igal aastal alates 2008. aastast laenu küsinud, positiivne vastus tuli alles 2011. aasta veebruaris. 10.05.2011 alustati uue lauda ehitamisega, see on tehtud uue projekti järgi. OÜ Orgita Põld üritas 2010. aasta sügisel kokku saada kostja esindajatega, kuid kohtumistest ei oldud huvitatud. Hageja loobus kostja projektist lõplikult siis, kui lepingust taganes. Tasutud summast 3% pidi jääma hageja kanda, kui lauda ehitamiseks ei lähe.
47.Hageja jäi esitatud tunnistaja ülekuulamise taotluse juurde. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks, mil üle kuulata tunnistaja M. S ning vande all kostja seaduslik esindaja U. D. KOHTUISTUNG 24.11.2011 (tl 2 kd II)
48.Kostja esitas kohtule Poola keelest tõlgitud arved, mille kohus asja juurde võttis. Kohus tegi pooltele veelkordselt ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimlaust ning tegi istungis vaheaja. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kostja esindaja taotluse täiendavate tõendite esitamiseks jättis kohus rahuldamata.
49.Kohus kuulas üle tunnistaja S.M. (tl 4 kd II), kes selgitas järgnevat. SIA Conexx Baltic ja OÜ Orgita Põld vahel sõlmitud leping oli tüüpleping, millele kirjutati alla OÜ Orgita Põld kontoris. Lisaks olid juures pakkumised. Tunnistaja selgitas, et oli kuulnud ka üldtingimustest, kuid ei mäleta täpselt kas tüüptingimused olid kirjas või mitte ning kas neid enne lepingule alla kirjutamist sai lugeda. Samuti selgitas tunnistaja, et ta ei olnud tootmispoolega kursis ja temale ei ole teada, kas SIA Conexx Baltic hakkas mingit materjali koguma. Pärast esimese osamakse tasumist saadeti projektijoonised. Samuti selgitas tunnistaja, et projekti tellimisel pandi paika hoone mõõtmed, välimus, uksed. Sarnaselt esitati pakkumisi ka kõikidele teistele klientidele. Hinna fikseerimine oli SIA Conexx Baltic tingimustes kirjas, selle eest nõuti käsiraha, et hind püsiks samal tasemel. OÜ-l Orgita Põld oli oma ehitaja, kes pidi tegema monteerimistööd.
50.Kohus kuulas vande all ära ka U.D. (tl 6-7 kd II), kes selgitas, et on ettevõttes SIA Conexx Baltic juhatuse liige ja tema tööülesanded seoses müügi korraldamisega Eestis nägid ette koostööd M. S. Tunnistaja selgitas, et teadis, millistel tingimustel sõlmis M.S. n müügilepinguid. OÜ-ga Orgita Põld sõlmitud müügileping erines detailides, hoone oli teine, kuid üldjuhul olid tingimused samad. Lepingutingimuste selgituseks avaldas U. D, et ettemaks 3% pidi jääma ettevõttele, kui leping katkestatakse. See pidi tagama selle, et
tehtud joonised ja projektid ei jääks tasustamata. U.D. selgitas täiendavalt, et metallkonstruktsioonide tootmisega ning komplekteerimise, logistika ja tarnetega tegelevad erinevad äriühingud, kes asuvad sisuliselt ühes hoones. OÜ Orgita PÕld jaoks ostetud materjali ei ole võimalik kogumahus ja maksumuses kasutada uuesti teiste projektide jaoks ilma väga suurte kulutusteta. Tõrge OÜ Orgita Põld ja SIA Conexx Baltic vahel tekkis, kuna OÜ Orgita Põld ei saanud raha, mida ta arvas saavat. SIA Conexx Baltic oli valmis ootama, kuna ka hinda poleks saanud alandada. SIA Conexx Baltic poolt tüüptingimusi kasutakse, kuid pole veel olnud vajadust viidata neile. Lepingus viidatakse tüüptingimustele. Tüüptingimused olid üleval kodulehel, Poolas poola keeles, Soomes soome keeles, Eestis eesti keeles jne. SIA Conexx Baltic kasutas sama kodulehekülge. Müügiesindaja M. S arvatavasti teadis neist üldtingimustest ja koduleheküljest. Üldtingimused olid üles pandud enne lepingu sõlmimist OÜ-ga Orgita Põld, kuid kui kaua varem, seda ei tea.
51.Samuti selgitas U. D, et SIA Conexx Baltic on iseseisev firma, kuid 100% omanikuks on Conexx Poola. OÜ Orgita Põld poolt makstud raha liikus emafirmasse. U.D. selgitas kohtule, et Conexx Poola on teinud rohkem kulutusi, kui neile praegu raha üle on kantud. Kui OÜ Orgita Põld oleks saanud raha, siis ei oleks kostja jõudnud tellimust täita õigeaegselt.
52.Poolte nõusolekul määras kohus asja arutamise kirjalikus menetluses ning avaldas eeldatava asjas tehtava lahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 27.10.2011. Kohus pikendas 27.12.2011 määrusega asjas tehtava lahendi avalikult teatavaks tegemise aega kuni 30.12.2011 (tl 108 kd II). KOSTJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD (tl 87-94 kd II)
53.Vaidlust ei ole selles, et hageja pöördus kostja poole sooviga tellida just täpselt tema vajadustele vastav laut. Lepingu esimese etapina valmis joonis, mida täiendati ning täpsustati hilisemalt. Nii kostja kui hageja seaduslike esindajate ütluste kohaselt pidi see laut tulema Baltimaade suurim, seega oli tegemist individualiseeritud tunnustega asjaga, mida lepingu sõlmimisel alles hakati valmistama. Lepingust tulenevalt on kokku lepitud lepingu hinna fikseerimises, mis osundab samuti asjaolule, et lepingu objekti valmistaiseks vajalik materjal osteti sisuliselt tellija rahadega, s.o. hageja otsesel finantseerimisel. Muud moodi ei ole mõislikult võimalik tõlgendada seost lepingu hinna fikseerimise ja ettemaksu vahel, kuivõrd nii tunnistaja M. S kui ka kostja seadusliku esindaja seletuste kohaselt oli põhjus, miks oli vaja lepingu hinda fikseerida, metalli sisseostuhindade kõikumine maailmaturul. Samuti osundab poolte ühisele tahtele leppida kokku just töövõtus asjaolu, mille kohaselt oli osapoolte vahel kokku lepitud lepingust taganemisõigus. Hageja seaduslik esindaja on oma ütlustega kinnitanud, et hagejal ei ole sisuliselt pretensioone selle 3% lepingu hinna tasumise kohta projekti eest ja selle tasumisega hageja nõustub. Seega oli osapoolte ühine tahe suunatud siiski eeskätt sellele, et töövõtja (kostja) teostab vastavalt tellijalt (hagejalt) saadud juhistele individuaaltunnustega töö tellija juhendamisel. Samuti tuleneb hageja seadusliku esindaja avaldusest, et hageja on loobunud osaliselt haginõudest.
54.Hageja poolt on taganemisõigust kasutatud eeskätt tema enda soovist lähtuvalt, mistõttu on äärmiselt ebaõiglane panna teisele lepingu osapoolele lepingust taganemisega seotud kulud. Hageja seaduslik esindaja on kirjeldanud olukorda, mil probleemid finantseerimise saamisega pankadelt on olnud üksnes ajutised. Hageja on esitanud lepingust taganemise avalduse 08.04.2010, olles saanud SEB Panga esindajalt lühida elektronkirja, mis ei väida kategooriliselt finantseerimisest keeldumist, vaid üksnes antud ajahetkel olevatest raskustest finantseerimise tagamiseks. Asjakohase tõendina ei kuulu arvestamisele hageja poolt esitatud AS Swedbank kiri 12.07.2010 finantseerimise mittevõimaldamise kohta,
kuivõrd see AS Swedbank poolt esitatud tahtevaldus on tehtud peale lepingust taganemise avalduse esitamist (08.04.2010) hageja poolt ja ei saa seega olla põhjenduseks taganemisavalduse tegemisele.
55.Iseenesest ei välista kostja aga hageja poolt töövõtulepingust taganemist mistahes põhjusest sõltumata, kuid sellise taganemise VÕS § 655 lg 1 kohaselt õiguslikuks tagajärjeks saab olla üksnes kogu taganemise eelselt tehtud töö ja kantud kulutuste hüvitamine kostjale. Kostja poolt seoses töövõtulepingu täitmisega toimunud kulude kandmine on tõendatud. U.D. kirjeldas, kuidas toimus lepingu alusel võetud kohustuste täitmine, antud ütluste tõepärasuses ei ole põhjust kahelda. Seletusi toetavad tunnistaja M. S ütlused, kes kinnitab metallkonstruktsiooni valmistamist Poolas, kostja emafirmas, samuti kirjeldab ta, kuidas ta esitas kõik konkreetsed lauda mõõdud vahetult Poola. Ka hageja seaduslik esindaja kinnitab, et temale teadaolevalt pidanuks tellimus valmima Poolas. U.D. seletusi kinnitavad ka kostja poolt varasemalt esitatud arved ja saatelehed ning 24.11.2011 istungil esitatud nende arvete ja saatelehtede tõlked. Arvestades viidatud tõendeid, s.o U.D. ütlusi ja eelpoolnimetatud arveid kogumis, on tõendatud, et kostja on hageja tellimust täitma asunud ja kandnud sellega seoses arvetel ja saatelehtedel märgitud kulusid. Viidatud asjaolu kinnitab ka kostja poolt esitatud tõend (tl 139 kd I), milles nähtub kostja raamatupidamisarvestuse kohaselt tehtud väljavõtted äriühing Polstal osundatud arvetest konkreetsete materjalide osas selles, millised konkreetsed materjalid, millistel eelpoolviidatud konkreetsetel arvetel on tellitud seoses hageja projektiga. U.D. seletustega ja viidatud tõendiga on tõendatud, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingu täitmiseks kandnud konkreetses summas kulusid. Hageja poolt ei ole esitatud mistahes tõendit, mis oleks vastuolus eelpoolviidatud U.D. seletuste ja eelpoolviidatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja seaduslik esindaja möönab, et töö tegelikuks valmimiskohaks on Poola ja et hinna fikseerimiseks on vajalik metallkonstruktsioonid esimesel võimalusel sisse osta, et vältida metalli hinna muutumist. Viidatud tabelis (tl 139 kd I) on osundatud samuti kostja poolt tellitud, kuid kasutamata materjali väärtusele ja see on lahutatud materjali kogumaksumusest. M. S ütluste ja U.D. seletuste kohaselt oli tegemist individuaaltunnustega objektiga (laudaga). U.D. seletuste kohaselt ei ole võimalik täpselt mõõtu lõigatud metalldetaile kasutada teiste projektide puhul, kuivõrd kõik tellimused on individuaalselt määratletavate mõõtudega. Arvestades kohalikke keskmisi vanametalli kokkuostuhindu on tabelis toodud ja ka U.D. kinnituste kohaselt osundatud keskmisele väärtusele, mis võiks olla kostja kätte jäänud metallkonstruktsioonidel. Viidatud väärtus on maha arvestatud metallkonstruktsioonide maksumusest. Hageja ei ole osundanud mistahes tõenditele, mille kohaselt ei vastaks osundatud vanametalli hinnad ja seega ka U.D. seletused tegelikkusele.
56.Olukorras, kus lepingu esemeks on toode, mis on valmistatud ja tarnitud mitmete samasse kontserni kuuluvate äriühingute poolt, on ülimalt raskendatud kui mitte võimatu tõendada dokumentaalselt iga üksiku tooteosa valmistamist ja liikumist erinevate struktuuriüksuste vahel. Olukorras, kus pole vaidlust, et planeeritav toode valmistati Poolas ja seda tehti erinevate äriühingute vahendusel on usaldusväärsed ka U. D, kui samasse kontserni kuuluva äriühingu kauaaegse juhatuse liikme seletused kauba tarnimise kohta.
57.Asjas ei ole sisulist vaidlust selles, et tulenevalt lepingust võis ja pidi kostja tegema teatud ettevalmistustöid, sh lepingu hinna fikseerimiseks ostma sisse metallkonstruktsioonid. Seda, et kostja viidatud tegusid tegi, kinnitab nii U.D. kui möönab ka M.S. .
58.Vaidlust ei saaks olla ka metallkonstruktsioonide turuhinna osas. Kui kohus loeb tõendatuks kostja poolt metallkonstruktsioonide ostuks tehtud kulutused, siis ei oma tähendust, millise juriidilise isiku poolt ja millisele juriidilisele isikule on adresseeritud asja materjalide juurde esitatud metallkonstruktsioonide arved. Seni, kuni asja materjalide
juures ei ole teistlaadseid tõendeid, osundavad need arved igal juhul metallkonstruktsioonide turuhinnale sõltumata selle konkreetse tehingu vahetutest osapooltest.
59.Nii U.D. kui ka M.S. i ütluste kohaselt oli tegemist tavapärase tarnega, seega oli U. D ka hästi kursis nende asjaoludega, kuidas käib tellitud objekti jaoks kauba tellimine, komplekteerimine ja tellimuse lõplik valmimine tavapäraselt kostja ja temaga samasse kontserni kuuluvate äriühingute puhul. Puudub kahtlus selles, et U.D. ütlused tarneprotsessist võiks olla ebausaldusväärsed ja need tuleks tõendina jätta kõrvale. Asjaolu, et U.D. ei ole kõikide samasse kontserni kuuluvate äriühingute seaduslik ega lepinguline esindaja, ei muuda ebausaldusväärseks tema ütlusi kogu kontserni töökorralduse kohta. Täites klientide poolt antud tellimusi, pidi tal juba oma ametikohustuste tõttu olema põhjalik ülevaade tellimuste täitmise kõikidest nüanssidest alates tellimuse töösse võtmisest kuni selle täieliku täitmiseni.
60.Lepingu ettevalmistamise käigus kantud kuludega seoses ei saaks aga vaidlust olla projekteerimisega seotud kulude osas. Eelpoolnimetatud arved ja saatelehed kajastasid üksnes metallkonstruktsioone. Hageja poolt sooritatud ettemaksu eest valmistatud projekti maksumuse osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud.
61.Üldtingimuste kohaldatavuse küsimuses tuleb lähtuda VÕS § 7 osundatud mõistlikkuse põhimõttest, s.o kuidas sarnastes tingimustes mõistlikud isikud oleks lepingust aru saanud ja milline oleks olnud nende tegelik tahe lepingu sõlmimisel. Olukorras, mil tarnija kodulehel on ära toodud üldtingimused vm regulatsioon, millest osapooled peavad juhinduma ja osapoolte vahel sõlmitud lepingus puudub vähimgi viide sellele regulatsioonile, siis ei ole alust nõuda tehingu teiselt osapoolelt ka nende üldtingimuste täitmist. Samas olukorras, mil osapoolte vahel sõlmitud kokkuleppes on otseselt osundatud tarnija (kostja) konkreetsetele üldtingimustele ning osapooled kinnitavad, et on lepingu kiirustamata ja põhjalikult läbi lugenud, siis on mõistlik eeldada, et teine lepingu osapool on rakendanud siiski mõislikke jõupingutusi nende üldtingimuste leidmiseks. Ebamõislik oleks eeldada, et piisavaid ärialaseid kogemusi ja teadmisi omav hageja seaduslik esindaja ei oleks tundnud huvi selle vastu, millise tegeliku kohustuse võtab ta endale sellega, kui aktsepteerib lepingu osana kostja poolt osundatud üldtingimusi. Samas puudub mõislik alternatiiv, millisel viisil oleks kostja või mistahes kauba tarnijad saanud avaldada oma üldtingimusi muul viisil, kui tehes seda oma kodulehel. Tarnija (kostja) osas üldise teabe avaldamise kohaks saab antud ajamomendil ja käesoleva aja äritavade kohaselt olla üksnes tarnija (kostja) koduleht. On tõenäoline ja eluliselt usutav, et hageja esindaja siiski tutvus kostja kodulehel asuvate üldtingimustega ja allkirjastas lepingu teadmises, et ta juhindub ka viidatud tingimustest. Tulenevalt eeltoodust on üldtingimused siiski lepingu osa ning tulenevalt nende p-st 6.4. on kostjal õigus mitte tagastada ettemaks. HAGEJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD (tl 97-105 kd II)
62.Hageja jääb seni avaldatu juurde. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: − 15.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja lepingu nr EE-Con.03/08 (tl 9-15), mille p-i 1 kohaselt kostja müüs ja hageja ostis vastavalt lepingu tingimustele lauda hoone (tl 9). Lepingu p-s 4 sätestati maksetingimused järgmises sõnastuses: 3% (22 760 eurot) 4 nädala pärast saabuvad joonised, hind fikseeritakse 2 kuuks; 7% (53 108 eurot) hind fikseeritakse kuni 1. aprill 2009; 50% (379 340 eurot) 42 päeva enne tarnimist; 40% (303 471 eurot) iga osa 1 päev enne selle tarnimist. Tarnetähtaeg oli lepingu p-i 3 kohaselt X (iks) nädal 2009, kui on täidetud p-s 4 toodud tingimused;
− 2) lepingu alusel väljastatud arvete alusel tasus hageja kostjale sissemakse kokku summas 1 415 518,52 krooni (vastab 90 468,12 eurole) (tl 26-29). Ettemaks moodustas 10% lepingu kogumaksumusest; − 3) pärast 3% ettemaksu tasumist andis kostja hagejale üle lepingu p-s 4 nimetatud joonised. Sellega lepingu täitmine piirdus – hageja ei nõudnud kostjalt ehitusmaterjalide tarnimist ning kostja ei nõudnud hagejalt lepinguhinna tasumist. Ehitusmaterjale kostja hagejale üle andnud ei ole; − 4) 08.04.2010 esitas hageja kostjale avalduse lepingust taganemiseks (tl 18-21). Avalduses tugines hageja lepingu lisaks olevale 19.08.2008 pakkumisele (tl 14-15), mis võimaldas lepingust taganeda (tellimuse tühistada), kui hageja ei saa krediiti. Kuivõrd hageja lepingu finantseerimiseks krediiti ei saanud, taganes hageja lepingust. Samas avalduses palus hageja kostjal hiljemalt 20.04.2010 tagastada lepingu alusel tehtud sissemakse. Hageja märkis, et tagastab kõik kostja üleantud dokumendid (joonised) samaaegselt sissemakse laekumisega hageja pangakontole – nii nagu pakkumine ette nägi (tl 15); − 5) kostja sissemakset hagejale ei tagastanud.
63.Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel tasutud sissemakse tagastamist, tagastavalt summalt intressi ning tagastava summa maksmisega viivitamise tõttu viivist. Intressi ja viivise nõue ei ole kattuvad – alates tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub intressinõue VÕS § 113 järgse (kõrgema) viivisenõudega. Nimetatud rahalised nõuded tekkisid hagejal kostja vastu lepingust taganemisega. Pakkumises kasutatud mõistet tellimuse tühistamine on hageja ja kostja mõlemad sisustanud taganemisõigusena (tl 99 kd I, p 5). Hageja on lepingust (pakkumusest) lähtuvalt käitunud ning taganenud lepingust krediidi mittesaamise tõttu. Lepingust taganemisele tuginedes nõuab hageja kostjalt lepingu alusel tasutud sissemakse tagastamist ja tagastavalt rahalt intressi maksmist.
64.Hageja on haginõude tõendamiseks esitanud järgmised tõendid. Leping ja selle lisaks olev 19.08.2008 pakkumine (tl 9-15 kd I) tõendavad esmajoones müügilepingu olemasolu poolte vahel ja sõlmitud kokkuleppeid (sh. kokkulepe taganemise aluse olemasolu kohta juhul, kui hageja ei saa krediiti). Pooled ei vaidle selle üle, et pakkumises (tl 15 kd I) selline taganemise alus sisaldub, mida hageja on kasutanud. Seonduvalt lepingust taganemisega on kostja seadnud kahtluse alla asjaolu, kas hageja on piisavalt tõendanud taganemisaluse esinemist ehk krediidi mittesaamist. Hageja leiab, et on nimetatud asjaolu veenvalt tõendanud järgnevalt käsitletud panga kirjade ning juhatuse liikme vande all antud seletusega.
65.SEB Panga kliendihalduri 27.05.2009 e-kirjaga hagejale (tl 16 kd I) on tõendatud krediidi mittesaamine valitsenud majandus-, turu- ja finantssituatsiooni tõttu. Swedbank AS 12.07.2010 tõendiga (tl 17 kd I) on samuti tõendatud krediidi mittesaamine. Hageja 08.04.2010 taganemisavaldusega kostjale (tl 18-21 kd I) on tõendatud lepingust taganemiseks tahteavalduse tegemine ning sissemakse tagastamise nõude esitamine kostjale. Postikviitungiga (tl 22 kd I) on tõendatud taganemisavalduse edastamine kostjale. Maksekorraldustega (tl 27-29 kd I) on tõendatud kostjale lepingu alusel 10% sissemakse tegemine. Väljavõttega kostja kodulehelt internetis (tl 120 kd II) on tõendatud, et kostja müüb standardtooteid (ehitusmaterjale). Juhatuse liikme S.M. vande all antud seletusega (tl 189-190 kd II) on tõendatud järgmised haginõude seisukohalt olulised asjaolud: (1) hageja püüdis kuni lepingust taganemise avalduse esitamiseni mitmeid kordi saada pankadelt lepingu finantseerimiseks laenu, kuid pangad vastasid eitavalt; (2) hageja lepingu finantseerimine laenu abil oli kostjale teada ja seetõttu leppisid pooled kokku, et ettemaks tagastatakse hagejale, kui hageja pangast laenu ei saa. Lepingust taganemine ja
sissemakse tagasisaamine oli hagejale oluline; (3) enne lepingust taganemist püüdis hageja saavutada kostjaga kokkulepet lepingu lõpetamiseks, selleks püüdis hageja läbi rääkida sissemakse tagastamise üle ning pakkus kostjale, et osa sissemaksest (3%) võiks jääda kostjale – kostja ei olnud sissemakse tagastamisega nõus; (4) üldtingimustele kostja ei viidanud (juhatuse liige selgitas vande välistelt, et ei osanud üldtingimuste kohta ise küsida ning kostja esindaja neile samuti tähelepanu ei juhtinud); (5) lepingu valmistas ette kostja, hagejal oli võimalus, kas leppida tingimustega või mitte; läbi räägiti üksnes hinna ja tähtaegade üle; (6) sissemaksu tasumisel ei olnud sellest juttu, et kui tasume „fikseerimistasu“, siis peaks hageja selle eest ehitusmaterjali ära ostma. Tunnistaja S.M. ütlustega (tl 4 kd II) on tõendatud järgmised haginõude seisukohalt olulised asjaolud: (1) lepingu näol oli tegemist kostja tüüplepinguga; (2) kostja esindajana hagejaga lepingu sõlminud M.S. oli küll kuulnud, et kostjal olid olemas ka üldtingimused, kuid muid dokumente peale lepingu lisaks olev pakkumine, lepingu koosseisus ei olnud; samuti polnud tunnistaja tüüptingimusi ise lugenud; (3) vaatamata sellele, et lepingus oli viide kostja üldtingimustele, eeldas kostja esindaja lepingu sõlmimisel, et leping on tehtud vastavalt üldtingimustele; (4) lepingu p-s 4 fikseeriti maksetingimused ja hind sellistena seetõttu, et hageja pidi minema taotlusvooru (hageja taotles lauda seadmetele PRIA kaudu toetust); (5) kostja teadis, et hageja finantseerib tehingut laenuga; (6) vaatamata hoone erinevatele mõõtudele oli kostja pakkumise näol tegemist standardpakkumisega – nii esitati pakkumisi kõikidele klientidele.
66.Esitatud tõenditest kogumis tuleneb, et pakkumuses sisalduva sätte eesmärgiks – millega anti hagejale õigus tellimus tühistada – oli tagada hagejale võimalus lepingust taganeda juhul, kui hageja ei saa lepingu finantseerimiseks laenu. Tõendatud on ka see, et hageja tegi järjepidevalt pingutusi selleks, et leping vajaliku finantseeringu saaks, kuid mis siiski lepingu kehtivusajal ei õnnestunud. Samuti tuleneb tõenditest, et hagejale sellise taganemisõiguse tagajärjena peeti silmas hagejale tasutud sissemakse tagastamist (taganemisele iseloomulik tagasitäitmise regulatsioon tuleneb nii ehk teisiti seadusest – VÕS § 188 jj). Hageja arvates selgitab hagejale kõnealuse taganemisõiguse andmine ka seda, miks lepingus on tarneaeg sätestatud tingimuslikuna ning maksete tasumise täpsed tingimused sisuliselt lahtiseks jäetud. Nii tarnetähtaeg, kui maksetingimused olid sisuliselt jäetud hageja enda kujundada. Arvestades, et leping on kostja tüüpleping ning kostja nimel lepingu sõlminud ja tunnistajana ütlusi andnud M.S. n on kinnitanud kostja teadmist sellest, et hageja finantseerib lepingut laenuga, ei saaks hageja arvates pakkumuses sisaldunud taganemise alust ning sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi mõista muul viisil, kui seda on teinud hageja. Seda ka juhul, kui kohus peaks leidma, et lepingupoolte ühist tegelikku tahet pole võimalik seetõttu, et tegemist oli kostja üldtingimustega lepinguga, kindlaks teha, tõlgendada VÕS § 29 lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
67.Kostja on oma positsiooni menetluses rajanud järgnevale. Lepingule kohalduvad kostja üldtingimused (tl 103 kd I), mille p-i 6.4. esimene lause sätestab, et lepingu katkestamisel ostja algatusel on Conexxil õigus jätta endale kõik varasemad (ette)maksed. Sõlmitud lepingu näol tegemist töövõtulepinguga, millele kohaldub VÕS § 655 lg 1. Mõlemad nimetatud alused (kostja üldtingimuste p 6.4. ja VÕS § 655 lg 1) annavad kostja arvates talle õiguse jätta sissemakse endale. Samas on kostja pidanud vajalikuks esitada hagejale veel nõue, mille sisu pole selge ning see hageja nõudega tasaarvestada (hageja peab tasaarvestust tühiseks). Tasaarvestusavaldusi on kostja esitanud kaks (tl 131-132 ja 171172 kd II), selgitamata, kuidas need kaks tasaarvestusavaldust omavahel suhestuma peaksid või saaksid ning milline õigusnorm võimaldab kostjal tema arvates hageja poolt kätte saadud tasaarvestusavaldust muuta või täiendada.
68.Nimetatud vastuväidete tõendamiseks on kostja menetluses esitanud järgmised tõendid. SIA Conexx Baltic üldised tarne- ja tootmistingimused alates 03.01.2008 (tl 103) millega on kostja soovinud tõendada poolte täiendavate kokkulepete olemasolu, mis lepingu ja pakkumise tekstis ei sisaldu. Hageja arvates üldtingimustest teiste asjas esitatud tõendite valguses sellist õigust kostjale ei tulene. Pakkumises on pooled kokku leppinud hageja lepingust taganemise aluse, mis tähendab VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagajärjena kostja sissemakse tagastamise kohustust hageja ees. Kuigi hageja ei nõustu, et üldtingimused on lepingu osaks ja kõikides tingimustes kehtivad, märgime siiski, et ka üldtingimuste p 1.1. sätestab, et üldtingimused kohalduvad Conexxi müügitehingutele, kui need ei ole vastuolus Conexxi ja ostja vahel sõlmitud müügilepinguga. Hageja ja kostja vaheline leping on üldtingimustega vastuolus, sest leping võimaldas hagejal lepingust krediidi mittesaamise tõttu taganeda ning taganemisega kaasnes kostja kohustus sissemakse hagejale tagastada.
69.Kostja 16.07.2009 e-kirjaga hagejale (tl 104 kd I, tõlge tl 108 kd I) on kostja soovinud tõendada lepingu täitmiseks tehtud kulude kandmist. Hageja arvates kostja enda kiri selliste kulude kandmist tõendada ei saa. Kuludokumente kirjale lisatud polnud. Küll aga väljendab kiri hageja ja kostja 2009. aastal peetud läbirääkimisi lepingu lõpetamise ja sissemakse tagastamise teemadel ning kostja keeldumist sissemakse tagastamisest.
70.Kostja materjalikalkulatsiooniga (tl 139, tõlge 186-187 kd I) on kostja soovinud tõendada lepingu täitmisele kantud kulusid. Hageja leiab, et kostja enda kalkulatsioon või kokkuvõte ei ole tsiviilasjas tõendiks TsMS § 229 lg 1 mõttes. Kostja juhatuse liige on vande all andnud seletuse, et tegemist on kokkuvõttega Polstal Spólka Jawna poolt Stakopol Spólka Zo.o-le esitatud arvetest, millega seonduvat hageja eelnevalt juba käsitles ning et ta koostas kokkuvõtte talle emaettevõtte poolt esitatid arvete põhjal kohtuvaidluse ajal. Hageja on seisukohal, et kokkuvõte arvetest ei tõenda väidetavat kulude kandmist kostja poolt ega nn. kahjunõuet. Kokkuvõttes näidatud materjali kogust pole kostja ka mingilgi viisil seostanud nende materjalidega, mille kostja lepingu alusel hagejale tarnima pidi.
71.Conexx Sp. zo.o. 16.04.2010 kirjaga SIA-le Conexx Baltic ning pro forma arvega (tl 137138, tõlge 135-136 kd I) on kostja soovinud tõendada lepingu täitmisele kantud kulusid ehk oma väidetavat kahjunõuet. Conexx Sp. zo.o. kiri ja pro forma arve ei tõenda kostja väidetavaid kulusid lepingu täitmisel. Conexx Sp. zo.o. kirjas ja pro forma arvel näidatud kuluartiklid on hagejaga seostamatud – eriti „hoiustamiskulud 11 150 eurot“ ja „muud kulud 10 000 eurot“. Samuti on ebaselge, kuidas ning mille põhjal kirjas ja arvel näidatud kuluartiklid ja nende summad kujunenud on. Neid asjaolusid ei ole kostja selgitanud, põhjendanud ega tõendanud. Pro forma arve on oma olemuselt dokument, mis saab teoreetiliselt kajastada üksnes pooltevahelise kokkuleppe põhitingimusi. Sellest tulenevalt ei kajastata pro forma arveid äriühingu raamatupidamises ega maksuarvestuses. Seetõttu on hageja seisukohal, et pro forma arve ei saa olla usaldusväärseks tõendiks selle kohta, et kostja kandis väidetavalt lepingu täitmisega seonduvalt kulusid. Seda, et pro forma arvet pole tasutud, arvet pole kajastatud kostja raamatupidamises ja nn. kahju pole kostjale tekkinud (väidetav kahju tekkis kostja emafirmale), kinnitas vande all ka kostja juhatuse liige.
72.Väljatrükiga Conexx-Group kodulehelt internetis 20.04.2011 (tl 140 kd I) soovib kostja tõendada asjaolu, et lepingu p-s 11 viidatud üldtingimused olid hagejale kättesaadavad kostja kodulehe vahendusel. Väljavõte nimetatud kodulehelt ei tõenda hageja arvates lepingu p-s 11 viidatud üldtingimuste kättesaadavust lepingu sõlmimisele eelnevalt ega lepingu sõlmimise ajal.
73.Tunnistaja M.S. n on kinnitanud, et lepingu lisaks oli pakkumine ning muid dokumente lepingu koosseisus ei olnud. Vaatamata sellele, et lepingus oli viide kostja üldtingimustele, eeldas kostja esindajana lepingu sõlminud M.S. lepingu sõlmimisel, et leping on tehtud vastavalt üldtingimustele. Järelikult ei saa ka hagejale midagi enamat tagantjärele omistada.
74.Conexx Grupi tutvustuse osas (tl 134 kd I) ei ole kostja selgitanud ega põhjendanud, mida soovib nimetatud dokumendiga tõendada. Kostja pole dokumenti kajastanud ka oma tõendite koondis (tl 180-182 kd I). Hageja arvates tuleneb nimetatud dokumendist üksnes see, et Conexx tegeleb ehituspakettide tarnimisega, mis hageja arvates viitab sellele, et selliseid eriprojekte, mis tähendaks Conexx grupi ettevõtetele (sh. kostjale) iga projekti jaoks teatava investeeringu tegemist (nagu kostja on püüdnud väljendada), tegelikult ei toimu.
75.Ehitusluba nr 5571 (tl 174-176 kd I) pole kostja pidanud vajalikuks kajastada oma tõendite koondis. Tõendite koond on esitatud menetluses esitatud ajaliselt hiljem, kui nimetatud ehitusluba, mis viitab sellele, et kostja dokumendile enam ei tugine (tl 180182). Ehitusloa esitamise vajadus on kostja menetluses varasemalt püüdnud selgitada sellega, et „ehitusluba viitab sellele, et lauta käsitletakse ehitisena, mille püstitamiseks on vajalik ehitusluba“ (tl 165 kd I). Hageja arvates on siiski tegemist asjasse mittepuutuva dokumendiga, arvestades, et lepinguga pidi kostja hagejale müüma lauda hooneks vajaliku materjali. Kokkulepped ehitus- ja montaažitööde kohta poolte vahel puudusid.
76.Kostja esitanud kaks tasaarvestusavaldust - 20.04.2011 ja 20.05.2011 (tl 131-132 ja 171172 kd I). Hageja arvates saab praegusel juhul lähtuda üksnes 20.04.2011 tasaarvestusavaldusest, sest kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi (TsÜS § 71 esimene lause). TsÜS § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks üksnes siis, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Sellist olukorda praegusel juhul aga ei esinenud. Ühte väidetavat nõuet ei saa ka kaks korda tasaarvestada, sest VÕS § 186 p-i 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Ka on tasaarvestatava nõude sisu avaldusest nähtuvalt ebaselge. Sellest on aru saanud ka kostja ise, kui on üht väidetavat nõuet püüdnud kaks korda tasaarvestada. Ebaselge on see, millist väidetavat nõuet tasaarvestada sooviti ning millises suuruses need väidetavad nõuded on. Hagejale väljendub tasaarvestusavalduse ebaselgus avalduses sisalduvas järgmises lõigus: SIA Conexx Baltic teostab tasaarvestuse tasaarvestades osaliselt SIA Conexx Baltic nõudega OÜ Orgita Põld vastu summas 113 111,14 eurot, mis seisneb samade poolte vahel sõlmitud lepingust taganemisega tekitatud kahjust / saamata tasust [...]. Juhatuse liikme U.D. vande all antud seletus kostjal kahjunõude ega ühegi muu nõude olemasolu ei kinnita. Vastupidi, juhatuse liikme seletus kinnitab, et kostjal nõuded puuduvad.
77.Kostja juhatuse liige on vande all selgitanud, et: (1) tema juhatuse liikmena teadis, millistel tingimustel M.S. n müügilepinguid sõlmis; (2) tema tõlgendab lepingut nii, et „kui leping katkestatakse, siis 3% ettemaksu jääb meile, et meie tehtud joonised ja projektid ei jääks meile tasustamata, see ei kata küll kõiki kulusid, kuid siiski“ (hageja on sellist kompromissi kostjale korduvalt ka pakkunud, kuid kostja pole seda vastu võtnud); (3) ta ei suuda öelda, kas on ise seda väidetavat materjali näinud, mis lepingu täitmiseks väidetavalt telliti ja millele kostja väidetav kahjunõue on rajatud; (4) Stakopol ei ole esitanud arveid kostjale; (5) metall, mis osteti nende arvete alusel asub praegu Stakopoli laos; (5) emafirma tegi korralduse metalli täiendavaks töötlemiseks; (6) ilmselt on olemas kirjalikud tellimused, kuid tema pole neid näinud; (7) millist otsest kahju on SIA Conexx Baltic, ei oska öelda. Tõenäoliselt võis kahju saada emafirma. Lepingu pooleks on aga meie firma; (8) tlk 138 olev kostja emaettevõtte pro forma arve on teavitus arve
saabumiseks. Praegu kui arvet ei ole, pole see kajastatud ka raamatupidamises; (9) et lepingut täita, siis ei olnud muid võimalusi, kui riski kanda. See oli mõlema poole risk. [...] Kui oleks olnud olukord, et OÜ Orgita Põld oleks saanud raha, siis poleks me jõudnud tellimust täita õigeaegselt. Hageja arvates tuleneb esile toodud seletustest, et kostjale ei ole kahju tekkinud.
KOHTU SEISUKOHT
78.Kuivõrd pooled on menetluse kestel vaielnud muu hulgas ka kohtualluvuse kokkuleppe üle, tuleb esmalt analüüsida, kas pooled sõlmisid vahekohtukokkuleppe 15.09.2008 lepingus või mitte. TsMS § 730 lg 1 sätestab aga selgelt, et vahekohtu kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse küsimuse lahendamisel tuleb vahekohtukokkulepet käsitleda ülejäänud lepingutingimustest sõltumatu kokkuleppena. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-38-02 peab kohtusse pöördumise õigusest loobumise tõttu vahekohtukokkulepe olema selge. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 1 esimese lause kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et pooled oleksid lepingu sõlmimisel konkreetselt arutanud ka vahekohtukokkulepet. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingu p 9, mille kohaselt tuleks kokkuleppe mittesaavutamisel vaidlused lahendada Stockholmi kaubanduskoja asukohas, ei ole selge, pooled ei ole seda eraldi läbi rääkinud ning seetõttu tuleb vaidlus lahendada seadusjärgse kohtualluvuse regulatsiooni järgi. Kuivõrd kostja on avaldanud, et ei vaidle sisuliselt vastu sellele, et käesolev vaidlus allub Tartu Maakohtule, ei pea kohus vajalikuks kohtualluvuse analüüsimist põhjalikumalt.
79.Arvestades, et pooled on menetluse jooksul erinevalt määratlenud sõlmitud lepingu olemust, peab kohus vajalikuks esmalt peatuda sellel, kas poolte vahel 15.09.2008 sõlmitud leping oli müügileping või töövõtuleping; seda vaatamata asjaolule, et tulemi poolest ei ole oluline, kas liigitada leping müügilepinguks või töövõtulepinguks. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja kohustus tarnima hagejale konkreetsetele tunnustele vastava hoone ehitusmaterjali, on kohus seisukohal, et pooled sõlmisid siiski töövõtulepingu tunnustele vastava lepingu. Kohus nõustub hagejaga, et töövõtulepinguga on tegemist siis, kui lepinguga kohustutakse võõrandama alles valmistatav asi ja lepingu juures on esmase tähtsusega töö tegemine või teenuse osutamine, aga mitte võõrandamine. Kõnealuse lepingu sõlmimise hetkel ei olnud lepingu objekt veel valmis, vaid seda asuti alles valmistama. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
80.Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et teatud tingimuste esinemisel nägi leping ette võimaluse selle tühistamiseks. Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd sõna „tühistada“ ei ole korrektne õiguslik termin ja ühepoole tahtevaldusena ei ole tühistamine õiguslikult mõeldav, on tegemist siiski kokkuleppega ühele poolele taganemisõiguse andmises teatud tingimuste esinemisel. Samuti on menetlusosalised ise pakkumises kasutatud mõistet „tellimuse tühistamine“ sisustanud taganemisõigusena (tl 99 kd I, p 5).
81.Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tõendatud AS SEB Pank poolt saadetud e-kirjaga (tl 16 kd I), tunnistaja S.M. ütlustega (tl 189-190 kd I) ning U.D. vande all antud seletusega (tl 6-7 kd II) asjaolu, et kostjale krediiti lepingu täitmiseks ei antud. Kohus nõustub hagejaga, et tõendina krediidi mittesaamise kohta ei ole käsitletav AS Swedbank 12.07.2010 e-kiri (tl 17 kd I) finantseerimise mittevõimaldamise kohta, kuivõrd nimetatu on koostatud pärast lepingust taganemise avalduse esitamist (08.04.2010) hageja poolt ja ei saa seega olla põhjenduseks taganemisavalduse tegemisele. Kostja väide, mille kohaselt ei ole krediidi mittesaamine piisavalt tõendatud, ei ole asjakohane. Kohus märgib, et poolte vahel puudub kokkulepe selle kohta, mitmest krediidiasutusest hagejal tulnuks krediiti küsida ning kui pika perioodi jooksul. Nimetatust ning pooltevahelise lepingu lisast nr 2 (garantii tingimused, tl 15 kd I) lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et hagejal oli õigus lepingust taganeda. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Orgita Põld taganes 08.04.2010 lepingust (tl 20-21 kd I). Vaatamata sellele, et üldist tähtaega taganemisavalduse esitamiseks ei ole ette nähtud, tuleb taganemisavaldus esitada mõistliku aja jooksul lähtuvalt hea usu põhimõttest. Käesoleval juhul ei ole vaidlust ka selle üle, et OÜ Orgita Põld sai teada 27.05.2009, et ei saa krediiti. 08.04.2010 on hageja koostanud lepingust taganemise avalduse. Seega on taganemisavaldus tehtud ca 10 kuud pärast krediidi mittesaamise kohta kinnituse saamist. Tunnistaja S.M. antud ütluste kohaselt (tl 191 kd I) taotles OÜ Orgita Põld krediiti ka igal järgneval aastal. Kuivõrd poolte vahel ei ole kokkulepet selle kohta, millise aja jooksul pidi hageja krediidiasutustest krediiti saama, ei ole kohtul põhjust pidada 08.04.2010 esitatud taganemisavaldust hilinenult esitatuks. Kohus märgib täiendavalt, et tulenevalt tunnistajate S.M ja U.D. seletustest saab teha järelduse, et rahastamisallika leidmisel oleks kostja olnud nõus lepingut täitma ka oluliselt hiljem, sh ka kohtumenetluse ajal.
82.Lepingule kohaldatavate üldtingimuste osas märgib kohus järgmist. VÕS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tunnistajate S.M. ja S.M. ütlustega (tl 190 kd I; tl 4 kd II) tõendatud, et OÜ-l Orgita Põld ei olnud enne lepingu allkirjastamist võimalik tutvuda SIA Conexx Baltic üldtingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et üldtingimuste p 6.4, mille kohaselt oli kostjal lepingu katkestamisel hageja poolt õigus jätta endale kõik varasemad (ette)maksed ning hagejal oli kohustus tasuda lisaks leppetrahvi 20% lepingu kogumaksumusest, on tühine ega too käesoleval juhul kaasa õiguslikke tagajärgi.
83.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s
111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Kohus nõustub kostjaga, et lepingust taganemisega lepinguline võlasuhe kui selline ei lõpe, vaid muutub vaid selle sisu, esmajoones lõpevad täitmisele suunatud kohustused. Eesmärk on „külmutada“ leping sellises seisus, nagu see oli taganemise ajal. Leping ei lõpe mitte tagasiulatuvalt, vaid tulevikku suunatult. Vastavat seisukohta on avaldanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-21-05. Käesoleval juhul on ettemaks, mille tagastamist hageja nõuab, kindel osa lepingu kogusummast, seega üks osamakse kogu tööde eest makstavast tasust. Hageja nimetatud ettemaksu summa kuulub kogu lepingu maksumuse sisse ega ole käsitletav eraldiseisva ja lepingumaksumusest sõltumatu maksena. Sellest tulenevalt ei ole hageja õigustatud juba tasutud summat 90 468,12 eurot tagasi nõudma olukorras, kus kostja on lepingulise kohustuse täitmiseks ettevalmistusi (s.h kulutusi) teinud. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et lepingu kehtivuse ajal on SIA Conexx Baltic teinud ettevalmistusi lepingu täitmiseks (sh koostanud joonised ja tugevusarvutused, hankinud metallkonstruktsioonid, lõiganud need projektijärgsess mõõtu, teostanud ühendustööd jms) ja kandnud sellega seoses kulutusi 130 000 euro ulatuses (tl 8-87 kd II). Hageja on kostja poolt esitatud tõenditele esitanud vaid paljasõnalisi vastuväiteid. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 teisest lausest ei vabane hageja kuni lepingust taganemiseni lepingu eesmärgist lähtuvalt tehtud tööde eest tasu maksmise kohustusest. Kostja ei ole esitanud vastuhagi OÜ Orgita Põld vastu tehtud tööde eest tasu saamiseks. Esitatud tasaarvestusavaldused on kohtu hinnangul ebaselged. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Sellest tulenevalt ei võta kohus seisukohta poolte nõuete võimaliku tasaarveldamise kohta.
84.Hageja väite osas, mille kohaselt ei ole hageja ehitusmaterjale Conexx Sp. zo.o.-lt tellinud ning hagejale ei olnud ka teada ega ettenähtav, et kostja tellib ehitusmaterjalid kolmandalt isikult, märgib kohus järgmist. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Kui kostja on osa hagejaga sõlmitud lepingus kokku lepitud töödest tellinud kolmandalt isikult, ei välista see hageja kohustust tasuda tehtud tööde eest.
85.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et OÜ Orgita Põld hagi SIA Conexx Baltic vastu tuleb jätta rahuldamata.
86.TsMS § 162 lõikest 1 lähtudes ning hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.