2-12-9787/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-12-9787 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 26.11.2012. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid S. L. (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti, edaspidi hageja) ja A. S. kostja) 07.12.2007 liisingulepingu nr 0185554L, mille esemeks oli sõiduauto BMW 725 TD, 2.5 (edaspidi vara). Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja kohustus sõlmima ka vara kohustusliku kindlustuslepingu ja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise korral ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes hagejale tasumata lepingu järgi tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed (arved maksetähtajaga 30.10.2008, 30.11.2008, 30.12.2008, 30.01.2009, 28.02.2009) kokku 376,69 euro ulatuses. Kostja jättis tasumata ka liikluskindlustuse eest 709,38 eurot, mille hüvitas kindlustusandjale kostja eest hageja. Hageja saatis kostjale 28.01.2009 teatise lepingu ütlemise kohta, milles palus kostjal tasuda võlgnevus hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu ülesöelduks. Kostja pole hagejale tagastanud vara ega tasunud vara jääkmaksumust. Hageja palub kostjalt välja mõista 5478,46 eurot ( sh vara jääkmaksumus 4379,61 eurot, debitoorne võlgnevus 376,69 eurot, liikluskindlustusevõlgnevus 709,38 eurot ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 12,78 eurot). Ka nõuab hageja kostjalt viivist 7% aastas põhivõlalt 5478,46 eurot kuni selle tasumiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.09.2012 (tl 88). TsMS § 317 lg 5 alusel saab hagiavalduse ja selle lisad lugeda kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate avaldamisest 2 (5)

2-12-9787 väljaandes Ametlikud Teadaanded ehk 25.10.2012. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 196 lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 7-54) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale liisingulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 5478,46 eurot ( sh vara jääkmaksumus 4379,61 eurot, tasumata osamaksed 376,69 eurot, liikluskindlustuse eest 709,38 eurot ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 12,78 eurot) , mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 367 lg 1 ja 4, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. 3 (5)

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud nõude välja mõista kostjalt ka viivis alates hagi esitamisest. Kuna kohtul tekkisid raskused hagi kostjale kättetoimetamisega, on menetluses tekkinud märkimisväärne viivitus. Seetõttu on otstarbekas ja TsMS §-s 367 sätestatuga kooskõlas viivis välja mõista kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisest so alates 07.03.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni so kuni 25.11.2012 viivis VÕS §-s 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras so vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 7% aastas ( so 0,02 % päevas) põhivõlgnevuselt. Seega viivis ajavahemiku eest 07.03.2012 kuni 25.11.2012 on 288,17 eurot (0,02 % x 5478,46 x 263). Alates 26.11.2012 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS §-s 113 lg 1 vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele so 7% aastas põhivõlgnevuselt. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda kõik hageja menetluskulud. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 7, 82) ja menetluskulude nimekirja ( tl 85-86), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 639,11 eurot ja teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 07.03.2012 639,11 eurot riigilõivu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 639,11 eurot. Kuni 01.07.2012 kehtinud TsMS § 143 p 5 kohaselt oli asja läbivaatamise kuluks ka väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamiseks on hageja tasunud 20.04.2012 riigilõivu 6,39 eurot. Esmakordselt avaldati teade kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks 24.04.2012 (tl 83). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest 4 (5)