Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-46867
Tsiviilasi
JG hagi LA vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
508,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: JG (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Valentina T (xxx); Kostja: LA (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: Aleksandr Anissimov (Õigusbüroo Rodelin OÜ, Estonia pst 5, Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt LA`lt (isikukood xxx) hageja JG (isikukood xxx) kasuks välja 508 (viissada kaheksa) eurot ja 74 senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja LA kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu xxx, registriosa number xxx. Hageja kinnistu piirneb kostja kinnistuga ja nende vahele on püstitatud 1,5 meetri kõrgune metallvõrk. Hageja istutas oma krundile 15 aastat tagasi 8 kuuske, mis eraldas hageja maatükki kostja omast. 2009.a septembri lõpus avastas hageja, et kuused olid maha võetud ja laotud hageja kinnistule. Kuused olid maha võetud selliselt, et maapinnast paistsid ainult 1 meetrised jupid.
2.Juhtunu tõttu pöördus hageja Saue Konstaabliosakonda ja tegi avalduse. Politsei vestles naabritega ning tuvastas, et kuused oli hävitanud kostja. Kostja teatas oma seletuskirjas, et tungis hageja kinnistule ja saagis 8 kuuske maha, sest leidis, et kuused kasvavad tema territooriumil. Samuti leidis kostja, et maa erastamisel on tekkinud viga ja hageja kinnistu on 1 meetri võrra suurem. Kuused nimelt kasvasid kinnistuid eraldavast metallvõrgust 1 meetri kaugusel. Kostja leidis, et kuused olid istutatud temale kuuluval kinnistul.
3.Maha võetud kuuskede fakti tuvastamiseks ja kuuskede vanuse tuvastamiseks kutsus hageja välja Erametsakeskuse spetsialisti Veljo K , kes leidis, et kuuskede vanus on 15 aastat ja maha võetud kuuskede arv on 8. Hortesest sai hageja suulise järelepärimise tulemusena vastuse, et ühe tavalise kuuse hind on 995 krooni ja hagejale tekitatud kahju on seega kokku 7960 krooni (8 x 995) ehk 508,74 eurot. Hageja palus kostjalt antud summa välja mõista.
4.Kohtule 12.06.2012.a esitatud seisukohas leidis hageja, et naabritevahelisi suhteid reguleerib asjaõigusseadus. AÕS § 128 lõike 1 järgi määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Kui kostja andis politseile seletusi, siis ta teatas, et tema käitumise põhjuseks oli valesti määratud piir. Enne maatükkide erastamist olid piirid määratletud maamõõtja poolt ning plaanid koos piiridega olid allkirjastatud maamõõtja, Saku Vallavalitsuse esindajate ja maatüki omanike poolt. Seega kostja kooskõlastas piirid ja oli nende asukohaga nõus. Enne 2010.a ei teavitanud kostja hagejat sellest, et piirid oleksid olnud valesti kehtestatud. Kostjal ei olnud AÕS § 142 lõike 1 alusel õigust siseneda hageja maatükile ilma omaniku loata.
5.Lõplikus seisukohas 13.11.2012.a rõhutas hageja, et maha raiutud kuused moodustasid loomuliku aia. Saku Politseiosakonna inspektor on tuvastanud, et kostja raius 20.09.2009.a 8 puud maha ja kahetseb, et rikkus seadust. Kostja ülekuulamise protokoll on dokumentaalne tõend, millega on tõendatud kostja süü naaberkrundile tungimises ja puude maharaiumises. Kostja rikkus AÕS § 149 lg 1, sest ta ei ole kunagi hagejat hoiatanud sellest, et kuused avaldavad negatiivset mõju tema krundil kasvavatele viljadele. M OÜ on tulnud järeldusele, et ilma omaniku loata on maha raiutud 8 harilikku kuuske. Kuuskesid taastada ei saa ja VÕS § 132 lg 2 alusel tuleb hüvitada hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja ei ole tõendanud, et maha saetud kuused asuvad temale kuuluval territooriumil. Hageja ei ole tõendanud, et varalise kahju temale tekitas nimelt kostja. Kostja tervislik seisund on halb, ta on eakas naine ja ta ei mäleta enam kaks aastat tagasi toimunud sündmusi. Hageja esitatud metsakonsultant ei saa tõendada selle maatüki kuuluvust, kus kuused kasvasid.
7.27.10.2012.a esitatud vastuväidetes leidis kostja, et hageja väidetest ja Saku Politseiosakonna sündmustetoimikust nähtuvad vastuolulised andmed. Hageja väidete kohaselt olid kuused maha saetud. Politsei poole pöördudes hageja teatas, et need olid hoopis lühemaks lõigatud. Seda kinnitab ka kostja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Kostja arvab, et hageja saagis ise kuused maha ja pärast pildistas neid. Saku Politseiosakonna sündmustoimikus puuduvad sündmuskoha fotod. Järelikult püüab hageja tõendada oma väiteid enda tehtud fotode alusel.
8.Hageja pidi arvestama, et kuused ei olnud hävitatud ja tema sai sellest kasu VÕS § 127 lg 5 alusel. Maha saetud kuused oli võimalik maha müüa või kasutada maja kütmiseks. Seega on kahju suurust hinnatud ebaõigesti. Ebaõige on ka hageja väide, et kostja rääkis Saku Politseiosakonnale, et maatüki erastamisel tekkis viga. Saku Politseiosakonna toimikus puudub selline väide.
9.Hagejale ja kostjale kuuluvate kinnistute piiril on täielik segadus, mida näitavad 05.10.2010.a Maa-ameti poolt tehtud katastriüksuse piiride kontrollmõõdistamised, mis tuvastasid, et maastikul ei olnud leitav ükski piiriprotokollile vastav piirimärk. Piirimärkide puudumise tõttu ei saanud kontrollida katastriüksuse pindala. Seega ei saa väita, et maha raiutud kuused kasvasid hageja kinnistul. Sellise väite tõendamiskoormus lasub hagejal. Kohtuotsuse põhjendused
10.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
11.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hagejale kuuluv kinnistu Xxx ja kostjale kuuluv kinnistu xxx on naaberkinnistud, millistel on ühine piir. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et piiri lähedal, hagejale kuuluva kinnistu poolel kasvasid 8 kuuske, mis 2009.a septembri lõpus olid kärbitud ligi 1 meetri pikkusteks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kuused asusid hagejale kuuluva kinnistu piirides ning kas kostja on kuuskede maharaiumise eest vastutav. Pooled vaidlevad ka selle üle, milline on tekitatud kahju suurus.
12.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 128 lg 1 järgi määratakse külgnevate maatükkide vaheline piir plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. AÕS § 128 lg 2 järgi peab kinnisasja omanik tagama piirimärgistuse säilimise ning ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. AÕS § 129 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. AÕS § 129 lg 2 näeb ette, et kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa.
13.Kinnisomandi ulatust reguleerib AÕS § 127, mille lõike 1 järgi ulatub kinnisomand maapinnale ja õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. AÕS § 149 lg 1 näeb ette, et kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. AÕS § 150 järgi on piiril kasvavad puud ja põõsad naabrite kaasomandis. Samuti näeb AÕS § 151 lg 1 ette, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Sellise piiril oleva asja kasutamine ei tohi AÕS § 151 lg 2 järgi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile. Kui viidatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta (AÕS § 151 lg 3).
14.Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel omab esmast tähtsust see, kus kulges kinnistutevaheline piir ning kas raiutud kuused asusid hageja kinnistul või olid kahe kinnistu vaheliseks piiriks või asusid hoopis kostja kinnistul. Kohus selgitas pooltele oma 13.09.2012.a määruses (toimiku lk 192-193) vajadust tõendada seda, kus kulges kinnistutevaheline piir ning kus asusid kuused piiri suhtes. Kostja esitas kohtule 27.10.2012.a Maa-ameti 05.10.2010.a kirja (toimiku lk 227-228). Kirjast nähtub, et 16.09.2010.a tehti Maa-ameti katastrikontrolli osakonna poolt kontrollmõõdistamine, milles tuvastati, et mitmeid piiriprotokollile vastavaid piirimärke ei olnud võimalik leida. Samas tuvastati, et maastikul olev aed ühtib piiri tegeliku ja õige asukohaga.
15.Hageja esitatud fotodest (toimiku lk 4) nähtub, et kahe kinnistu piiril asub tõepoolest võrkaed. Maha raiutud kuused asuvad võrkaiast veidi eemal, hagejale kuuluva kinnistu poolel. Konsulendihinnangust xxx maaüksuse puude raie kohta (toimiku lk 6-7) nähtub samuti, et maha raiutud kuused asusid maaüksuse piirist 0,5-1,0 m kaugusel. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et maha raiutud 8 kuuske asusid hagejale kuuluval kinnistul ega olnud ka piirirajatiseks, milline oleks kuulunud naabrite ühiskasutusse. Piirirajatiseks oli võrkaed.
16.Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (toimiku lk 207) nähtub, et kostja kinnitas 07.10.2009.a toimunud ülekuulamisel kuuskede kasvamist hageja kinnistul aia läheduses. Kostja kinnitas, et ta otsustas ise kuused hagejale kuuluval kinnistul lühemaks lõigata, mida ta 20.09.2009.a ka tegi. Kostja õigustas oma tegevust seaduse mittetundmisega. Kostja pikemast seletuskirjast 06.10.2009.a (toimiku lk 212-215, tõlge eesti keelde lk 233-234) nähtub samuti, et kostja ei olnud rahul naaberkinnistul kasvavate liiga suurte kuuskedega. Kohus leiab, et eelviidatud tõenditega on kogumis tõendatud kuuskede kasvamine hageja kinnistul ning asjaolu, et kostja ise raius hageja kinnistul asuvad kuused maha.
17.Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks kärpinud ainult neid kuuskede oksi, mis ulatusid tema kinnistule üle kinnistutevahelise piiri. Naaberkinnistul asuvate kuuskede raiumiseks ükskõik millisel viisil puudus kostjal õiguslik alus. Kostja on väitnud, et hageja raius ise kuused maha ja pildistas neid seejärel, kuid kostja ei ole oma väiteid ühegi tõendiga tõendanud. Kostja ise on politseis toimunud menetluse käigus teo toimepaneku üles tunnistanud. Seega lasus kostjal käesolevas asjas kohustus tõendada vastupidist, sest hageja esitatud tõendid (sh Saku Politseiosakonna toimiku ärakiri) tõendavad teo toimepanekut kostja poolt.
18.VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju hüvitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1050 lg 1 näeb ette, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekkimise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja on oma teoga rikkunud hageja omandit. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et asjaõigusseaduse mittetundmine ei vabasta kostja süüst sellise teo toimepanekul, mis seisneb ilma hageja loata viimase kinnistule sisenemises ja seal kasvanud puude raiumises.
19.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtule esitatud fotodest (toimiku lk 4 ja lk7) nähtub, et kostja mitte ei kärpinud kuuski, vaid raius nad maha allpool puude võra ja oksi asuvast kohast. Konsulendihinnangust (toimiku lk 6) nähtub, et puud on raiutud maapinnast 0,8 kuni 1,3 m kõrguselt, kuigi normaalne kännu kõrgus oleks olnud maapinna lähedal puu juurekaela kohal. Seesugused taimed kasvamist ei jätka ning vajavad asendamist.
20.VÕS § 132 lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kostjal maksta hagejale hüvitis, mis vastab samaväärsete kuuskede istikute ostmise hinnale. Hortese vastusest
hinnapäringule (toimiku lk 9) nähtub, et 2 – 2,4 m kõrguse kuuseistiku hinnaks on 995 krooni, milline summa sisaldab käibemaksu.
21.Kohus ei nõustu kostja väidetega, milliste kohaselt on hageja kahju hüvitise suuruse määranud valesti ja ta oleks pidanud arvestama hüvitisest maha saadava kasu, sest kuuski oleks saanud müüa või kasutada kütteks. Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust hüvitise vähendamiseks. Kostja ei ole ise tõendanud, et maapinnast 0,8 – 1,3 m kõrguselt raiutud kuuski oleks saanud mistahes otstarbel müüa ning milline oleks olnud sellise müügitehingu hind. Kuigi kuuski võib kasutada kütteks, tuleb arvestada seda, et lisaks uute istikute hankimise kulule kaasnevad hagejale täiendavad kulud 0,8-1,3 meetri kõrguste kändude kõrvaldamisele ja minemavedamisele, samuti uute kuuskede istutamiseks vajaliku pinnase ettevalmistamisele. Viidatud asjaolu arvesse võttes on hageja tegelikud kulud suuremad võrreldes hagiavalduses märgitud hüvitise suurusega ja kuuskede võimalik kütteks kasutamine ei too kaasa märkimisväärset tulu. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue kostja vastu täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8 rikutud kuuse taastamisele vastav hüvitis 8 x 995 krooni ehk kokku 7960 krooni ehk 508,74 eurot.
22.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.