OÜ Virumaa Veepumbakeskus hagi OÜ Auronix ja Raul Roots vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. augusti 2012 määrus hagi tagamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Auronix ja Raul Roots’i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad (kostjad):
esindajad
1.OÜ Auronix (RK: 11088883);
2.Raul Roots (IK: XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Tiia Tafenau Vastustaja (hageja): OÜ Virumaa Veepumbakeskus, lepinguline esindaja advokaat Anti Aasmaa
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 16. augusti 2012.a määrus resolutsiooni osas muutmata. Muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta OÜ Auronix ja Raul Roots’i määruskaebus rahuldamata.
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 390 lg 1).
ASJAOLUD
1.OÜ Virumaa Veepumbakeskus (hageja) esitas VÕS § 1055 alusel kohtule hagiavalduse OÜ Auronix (kostja 1) ja Raul Rootsi (kostja 2) kui OÜ Auronix juhatuse liikme vastu. Nõude sisuks oli keelata kostjatel lubada, kasutada, tellida või muul viisil korraldada oma kasutuses ja omandis olevale territooriumile (XXX ) transporti hageja kinnistul (XXX ) oleva
asfalttee kaudu asfalttee kandevõimevastaselt - s.o kui transpordi registrimass ületab 7 tonni ja teljekoormus ületab 3,5 tonni. Hagiavalduses sisaldus ka taotlus hagi tagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX kinnistu kaasomanik. Kostja 1 juhatuse liige ja ainuosanik R. Roots ostis kinnistu endale kui füüsilisele isikule 5. veebruaril 2010. Kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa. Kinnistut läbiv tee kuulub suuremas osas hagejale. Teest kuulub väiksem osa ka kostjale 2 ja OÜ-le KJK Autoremont. Hageja tegi antud tee täielikult oma kuludega korda. Pärast tee kordategemist ja asfalteerimist, kooskõlastatult paigaldati 2006. aastal teele informatsioonina klientidele koormuspiirang 4 tonni ja liiklusmärgid. Nimetatud teed ületades saab juurdepääsu kostja 1 kasutuses olevale XXX kinnistule. Kostja 1 alustas majandustegevust 2011 juunis. Kostja 1 tegeleb laudade hööveldamisega ja XXX kinnistult on alates aprillist teostatud saematerjali, killu, kruusa ja mulla vedu. Kostja 1 huvides liikuv transport rikub tee koormuspiiranguid. See ületab tee koormustaluvuse ning kahjustab naaberkinnistut. Kostja peab oma tegevust korraldama nii, et see ei kahjustaks teiste vara. Vajadusel tuleks teha investeeringuid asfalttee kandevõime tõstmiseks, vastupidisel juhul tekitab ta kahju hagejale ka edaspidi.
9.augustil 2012 asusid kostjad korraldama kruusa- ja lauavedu hageja kinnistul oleva tee kaudu ca 20 tonni kaaluvate masinatega vähemalt 22 korda. Järgnevatel päevadel toimusid laiaulatuslikud, kümneid kordi kostjate territooriumitele sõitmised ca 20 t kaaluvate masinatega. Mingeid kokkuleppeid selleks hagejaga ei saavutatud ega tagatisi ei antud. AS Teede Tehnokeskus mõõtmiste järgi vara kahjustub, kui seda kastutatakse kandevõime vastaselt. Kostjal 1 oli raskemate masinatega (teljekoormus üle 3,5 tonni) oma kinnistule varem juurdepääs ka OÜ Rotax kinnistu kaudu. Aprillis 2012 keelas OÜ Rotax kostjal 1 oma teekasutuse, sest lubamatult suur koormus kahjustas tema teed.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus rahuldas 16. augusti 2012 määrusega OÜ Virumaa Veepumbakeskuse taotluse hagi tagamiseks ning keelas menetluse ajal kostjatel lubada, kasutada, tellida või muul viisil korraldada oma kasutuses ja omandis olevale territooriumile XXX , transporti hageja kinnistul XXX, oleva asfalttee kaudu asfalttee kandevõime vastaselt, s.o kui transpordi registrimass ületab 7 tonni ja teljekoormus ületab 3,5 tonni. Määruse põhjendustes leidis kohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hagiavaldusest ja hagi tagamise taotlusest nähtuvalt, kui hagi tagamise taotlust ei rahuldata, võib hilisema kohtulahendi täitmine olla raskendatud, kuna tuleb läbi viia uued ekspertiisid tee seisundi hindamiseks ja uute koormuspiirangute kehtestamiseks. Samuti tekivad ilmselt hagejal hagi tagamata jätmise korral kahjunõuded kostjate vastu, kuna tee lõhkumisega seoses tekib hagejale otsene varaline kahju. Lisaks peletab lõhutud tee eemale ka hageja kliente, millega seoses tekib kahju nii ettevõtte tegevusele kui ka mainele. Samuti langeb XXX elamu kinnistu väärtus. Hageja võib olla kohustatud isegi tee sulgema oma vara kaitseks, mis aga piiraks täielikult kostjate liikumist.
TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-51-10 leidnud, et vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel TsMS § 377 lg 2 järgi on kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus (vt p 11). Kohus märkis, et rahuldab hagi tagamise taotluse koormuspiirangu rikkumise vältimiseks ja hageja kinnistut läbiva asfalttee katte rikkumise ja seeläbi hagejale kahju tekitamise vältimiseks. Hagi tagamine ei piira kostja liikumist vaidluse all oleval teel täielikult, vaid ainult lubatud piire ületavalt.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.OÜ Auronix ja R. Roots esitasid Viru Maakohtu 16. augusti määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määrus tühistada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus hagi tagamise abinõude kohaldamisel põhjendamatult asunud seisukohale, et juhul, kui hagi tagamise taotlust ei rahuldata, võib hilisema kohtulahendi täitmine olla raskendatud, kuna tuleb läbi viia uued ekspertiisid tee seisundi hindamiseks ja uute koormuspiirangute kehtestamiseks. Hagi tagamise määrusega on kohus sisuliselt lahendanud hagiavalduse ilma kostja seisukohti arvestamata ja tõendeid uurimata; 2) ei ole kohus hagi tagamise määrusega tee kasutamisele piirangute kehtestamisel arvestanud kostjale hagi tagamise tõttu tekkiva kahjuga. Hagi tagamise tagajärjel kostjatele tekkiv majanduslik kahju on oluliselt suurem kui hagejale tee kandevõime hindamiseks täiendava ekspertiisi tellimine. Seetõttu on kohaldatav hagi tagamise abinõu kostjate jaoks ebaproportsionaalselt koormav ja piirab põhjendamatult kostjate vaba eneseteostust ja ettevõtlusvabadust. Hagiavaldusele lisatud teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmise tulemused ja liikluskoormuse arvutused tuginevad moonutatud lähteandmetele. Arvestuste aluseks võetud liiklustihedus ei vasta kaugeltki tegelikkusele; 3) kasutasid kostjad vaidlusalust teed alates 2005. aastast, kuid kahjustusi hageja teel ei ole käesoleva ajani tuvastatud. Hageja väited tee kahjustamise kohta ei ole tõendatud, tee on jätkuvalt heas korras; 4) kasutab kostja 1 veokeid vajalike toorikute (saematerjali) ja valmistoodangu ning tootmises tekkiva puistematerjali transpordiks. Kostja 1 tootmiseks vajalikud toorikud (saematerjal) on pakendatud standardsetesse 5 m3 pakkidesse, mis kaaluvad igaüks ligikaudu 3 tonni. Ka valmistoodang pakitakse analoogsetesse pakkidesse. Toorikute ja valmistoodangu transpordiks kasutab kostja tavalisi veoautosid, mille täismass ei ületa teeliikluses lubatavate veoste massi. Samas ületavad veosed juba üksnes transporditava materjali kaalu tõttu
16.augusti 2012 määruses kindlaks määratud lubatud transpordi registrimassi ja teljekoormuse. Toorikute ümberpakendamine ei ole võimalik ja isegi kui see oleks teostav, oleks toorikute ja toodangute ümberpakendamisega kaasnevad kulutused oluliselt suuremad kui hageja kulutused tee ekspertiisiks; 5) tuuakse kostja 1 kinnistule toorikuid ja viiakse valmistoodangut 1-2 korda nädalas ning puistet ca 1 kord kuus. Seega ei saa rääkida pidevast ja ülemäära suurest koormusest teele. Hagi tagamise avalduses viidatud kruusa ja killustiku vedu oli tingitud ehitustegevusest ja pinnase täitmise vajadusest XXX kinnistul. Tegemist oli ajutise ja ühekordse lühiajalise vedude sageduse tõusuga; 6) ei ole kostjatel käesolevalt võimalik korraldada transporti ilma vaidlusalust teed kasutamata, kuna puudub alternatiivne võimalus ligipääsuks avalikult kasutatavale teele. Hagi
tagamise määruse täitmisel ei ole kostjatel võimalik jätkata tootmistegevust XXX kinnistul, kuna ei ole võimalik kohale toimetada tootmiseks vajaliku tooret ja hiljem ära viia valmistoodangut. See mõjutaks ka kostja töötajaid, kellega sõlmitud töölepingud tuleks majandustegevuse seiskumise tõttu lõpetada.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Esitatud vastuväidete kohaselt: 1) jääb hageja oma hagi tagamise taotluses toodud seisukohtade juurde; 2) on PS § 32 kohaselt igaühe omand puutumatu ja võrselt kaitstud. Kostjad ei ole aru saanud, et vaidlusalusest teest on 64,2 m hageja omand. Sõltumata teekandevõime mõõtmistulemustest, on hagejal enda kinnistul oleva tee kaitseks õigus kehtestada mõistlikke piiranguid. Kui alates aprillist 2012 langes kostjate jaoks ära OÜ Rotax kinnistul oleva tee kasutamise võimalus, on hageja kinnistul oleva tee koormus kordades suurenenud. Hagejale pole antud mitte ühtegi tagatist vara säilimiseks või kahju vältimiseks. Hageja vara ja ettevõtlus on ebavõrdselt kaitstud olukorras, kus kostjad teenivad igasuguse tagatiseta endale tulu hageja vara lõhkuva tegevusega; 3) on alates sellest, kui OÜ Rotax tee lõhkumise ja kahjustumise tõttu sulges oma tee kostjate jaoks, olnud kostjatel ca 6 kuud aega oma transport ümber korraldada või otsida kompromisse ning hüvitisvõimalusi. Võimalik on nt kokku leppida ka erinevates tähtaegades, millal kostjad teeksid vajaliku investeeringu teele. Hageja on alates märtsist teinud mitmeid kompromisspakkumisi, mis on aga kahetsusväärselt kostjate poolt tagasi lükatud. Kui kostjad soovivad oma ettevõtlust jätkata, peavad tegema nad kokkuleppel hagejaga investeeringu asfaltteekandevõime tõstmiseks; 4) ei täida kostjad maakohtu hagi tagamise määrust. Samuti ei teatatud hagejale ette kruusaveost ega otsitud kompromisse; 5) on kostjad paigaldanud oma territooriumile keelumärgi hageja klientide peletamiseks, mis puudutab hageja teist kinnistut; 6) on kostjad kohtule esitanud XXX mõttelise osa kasutamislepingu 1. maist 2005. Hageja jaoks on arusaamatu, mida antud dokumendiga tõendada soovitakse; 7) on kostjatel ka kohtumenetluse ajal võimalik jõuda hagejaga kokkuleppele. On võimalik kokku leppida, millisest kuupäevast alates kostjad teevad investeeringu teele vastavalt oma ettevõtlusvajadusele. Seni on ju võimalik kokkuleppida senises teekasutuses ja leppetrahvides lepingu täitmise tagamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, muutes TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt määruse põhjendusi. Hagi on esitatud hageja omandiõiguse kaitseks (AÕS § 89) ja kahju tekitava tegevuse keelamiseks (VÕS § 1055). Seega ei ole hagi esemeks rahaline nõue kostja vastu. Hagi tagamisel kohaldub seega TsMS § 377 lg 2, nagu on õigesti märkinud ka maakohus. Rahalise nõudeta hagi tagamisel puudub aga vajadus hinnata TsMS § 377 lg 1 alusel seda, kas hagi
tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sellekohased põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Käesoleval juhul on hagi tagamine võimalik sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hageja on põhistanud, et hagi tagamine on vajalik olulise kahju vältimiseks. Seega on hagi tagamine hageja taotletud viisil põhjendatud.
5.Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on vaidlusalune teeosa hageja ja kolmandate isikute kaasomandis. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused, millega on põhistatud hageja õigus esitada omandiõiguse kaitsele suunatud nõue kinnistut läbiva tee kui seisundi kaitseks tervikuna. Asjaoludest nähtuvalt on tegemist erateega, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Hageja on piisavalt põhistanud, et kostja tegevus rikub tema omandit ja tekitab sellele kahju. Määravat tähtsust ei oma hagi tagamise üle otsustamisel see, missuguste lähteandmete ja metoodika põhjal on hageja arvestanud välja tee kandevõime ja liikluskoormuse.
6.Kostja ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust jätta hagi hageja taotletud viisil tagamata. Kostja väited seonduvad üksnes tema üldise tegevus- ja ettevõtlusvabadusega, kuid esitatud ei ole mingeid andmeid selle kohta, et kostjal oleks seadusest või poolte kokkuleppest tulenev õigus kasutada hageja kinnistul olevat erateed viisil, mis ületab tee kandevõimet ja ohustab seega tee seisundit. Omandi kaitsele suunatud hagi tagamise üle otsustamisel juhindub kohus seega esmajoones omaniku õigusest määrata kindlaks, missugustel tingimustel võivad teised isikud tema kinnisasja kasutada. Seetõttu ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust ka kostja väiteid selle kohta, missuguseid veoseid ja kui sageli on tema majandustegevuse iseloomust lähtudes vajalik läbi hageja kinnistu vedada.
7.Kohus arvestab ka hagiavalduses märgitut, mille kohaselt on olukord teravnenud alates 2012.a aprillist, millise ajani üldjoontes koormuspiirangutest kinni peeti ning millise ajani oli kostjatel oma tootmishoonetele ka alternatiivne ligipääs. Sellest järelduvalt ei olnud hagi esitamise ajaks hageja hinnangul tema õigusi rikkuv tegevus kestnud pikka aega ning puudub alus väita, nagu oleks hageja varem niisugust olukorda aktsepteerinud. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja teostaks oma õigusi hea usu põhimõtte vastaselt või eesmärgiga tekitada kostjatele kahju.
8.Ringkonnakohtu arvates ei ole asjakohased määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et tal ei ole käesoleval ajal võimalik korraldada transporti ilma vaidlusalust teed kasutamata, kuna tal puudub alternatiivne ligipääs avalikult kasutatavale teele. Tegemist on tee omaniku esitatud hagiga oma omandi kaitseks, mitte aga määruskaebuse esitaja avaldusega määrata AÕS § 156 alusel kindlaks juurdepääs üle võõra kinnisasja avalikult kasutatavale teele.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.