lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-51-10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 25.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-51-10
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
25.05.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2032
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 377 lg 2, 3Hagi tagamise alusTsMS § 149 lg 4, 8Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 666 lg 1Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseisÄS § 168 lg 1Osanike pädevusTsMS § 390 lg 1Määruskaebuse esitamineTsMS § 423Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 647Asja lahendamine kirjalikus menetluses

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (21)

lahend.ee
2-25-7149/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.20252-21-4820/61Riigikohtu tsiviilkolleegium13.11.20232-22-5141/11Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.10.20222-21-14663/71Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval07.07.20222-21-20434/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.04.20222-20-15079/44Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-51-10 Tartu, 25. mai 2010. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve Anu Veermäe avaldus hagi tagamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-70139 Anu Veermäe määruskaebus Hageja Anu Veermäe, esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja Osaühing Rudolf Konimois Film, esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius 10. mai 2010. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-70139 ja jätta jõusse Harju Maakohtu 23. detsembri 2009. a määrus samas tsiviilasjas.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroo SORAINEN AS-ile määruskaebuselt 19. märtsil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Anu Veermäe (hageja) esitas 22. detsembril 2009 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Rudolf Konimois Film (kostja) vastu osanike 14. mai 2009 koosoleku otsuse, millega hageja kutsuti juhatusest tagasi ja nimetati uueks juhatuse liikmeks Kaido Veermäe, tühisuse tuvastamiseks. Lisaks palus hageja muuta äriregistri kannet. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus teha kostja kohta Harju Maakohtu registriosakonnas avatud B-osa registrikaardile kanne, et kostja juhatuse ainuliikmeks on määratud hageja kuni tsiviilkohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Alternatiivselt palus hageja teha kostja kohta Harju Maakohtu registriosakonnas avatud B-osa registrikaardile kanne, et kostja juhatuse liikmeteks on määratud ühise esindusõigusega hageja ja Kaido Veermäe. Hageja on õigustatud ainuisikuliselt esindama kostjat tehingutes ja toimingutes, mis ei välju igapäevase majandustegevuse raamidest. Igapäevasest majandamisest väljuvaid tehinguid, sh kinnisvara koormamisele või võõrandamisele või rohkem kui 50 000 krooni suuruses kohustuste võtmisele suunatud tehinguid, lubada juhatuse liikmetel teha üksnes ühiselt kuni tsiviilkohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Avalduse kohaselt on hagejal alust eeldada, et Kaido Veermäe on juhatuse liikmena asunud kahjustama osaühingu ja osanike huve, jättes täitmata kohustused riigiasutuste ja võlausaldajate vastu. Hagi tagamata jätmise korral muutub võimatuks kohtuotsuse täitmine ja hageja õiguste teostamine.
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
2-20-4846/18
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
01.06.2020
2-20-5486/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.05.2020
2-18-17401/17Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.06.2019
2-18-18949/12Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.03.2019
2-16-17776/39Riigikohtu tsiviilkolleegium24.10.2018
2-16-19316/31Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.03.2017
2-15-14922/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.03.2016
2-15-8420/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.11.2015
2-12-54659/21Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja04.07.2014
2-13-34261/25Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.11.2013
2-12-31601/19Tartu Ringkonnakohus23.11.2012
2-12-15756/2Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja23.04.2012
3-2-1-144-11Riigikohus10.01.2012
3-2-1-97-11Riigikohus27.10.2011
3-2-1-113-10Riigikohus08.12.2010
2.Harju Maakohus rahuldas 23. detsembri 2009. a määrusega hagi tagamise avalduse osaliselt. Maakohtu määruse kohaselt tuleb hagi tagamiseks teha kostja kohta Harju Maakohtu

registriosakonnas avatud B-osa registrikaardile kanne, et kostja juhatuse liikmeteks on määratud ühise esindusõigusega hageja ja Kaido Veermäe. Hagi tagamise abinõu rakendamine ei koorma kostjat üleliia (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4). Kohtumääruse täitmiseks peab hageja pöörduma registripidaja poole.

3.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus hagi tagamise tühistada. Kostja arvates ei ole hagi tagamiseks alust. Asjaolu, et maakohtus vaidlustatud osanike otsus võib osutuda tühiseks, ei taasta hageja kui kostja juhatuse liikme volitusi. Hageja kostja juhatuse liikmeks valimise kohta ei ole osanike otsust. Seega ei saaks hageja olla kostja juhatuse liige ka hagi rahuldamise korral. Seetõttu on põhjendamatu hagi tagamiseks hageja kandmine kostja B-osa registrikaardile juhatuse liikmena ning hageja ja Kaido Veermäe ühise esindusõiguse piirangu kehtestamine. Hageja põhjendused hagi tagamise abinõu kohaldamiseks on paljasõnalised, tõendamata ning ei puutu asjasse. Maakohtu määrus on põhjendamata.
4.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et ükski selle väide ei anna alust hagi tagamist tühistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10. märtsi 2010. a määrusega maakohtu määruse. Ringkonnakohus märkis resolutsiooni juurde, et määruse peale võib edasi kaevata hagi tagamise tühistamist puudutavas osas. Ringkonnakohtu määruse kohaselt võib kohus TsMS § 377 lg 2 järgi hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 377 lg 3 kohaselt võib tagada ka tuvastushagi. TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõude loetelu ei ole ammendav. Kuigi nimetatud sätete sõnastus ja koosmõju annab kohtule hagi tagamise üle otsustamisel laia diskretsiooniõiguse, ei saa kohus nimetatud sätteid aluseks võttes asuda reguleerima õigussuhteid viisil, mis olemuslikult ei kuulu hagi tagamise abinõude hulka. Äriühingule juhtorganite liikmete määramine on ulatuslik sekkumine ühingu tegevusse ega mahu hagi tagamise abinõu raamidesse. Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 kohaselt on juhatuse liikmete määramine osanike pädevuses ning kohtul puudub seadusest otseselt tuleneva aluseta õigustus osanike asemel äriühingu tegevust korraldada. Äriühingule juhtorganite liikmete määramist kohtu korras reguleerib eraldi menetlusena TsMS 59. ptk, mis sätestab, et kohus määrab asendusliikme üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Hageja nõuet arvestades ei ole hagi tagamine praegusel juhul siiski välistatud. Hagi esitamise põhjuseks on hageja kartus, et Kaido Veermäe juhatuse liikmena võõrandab või koormab kostja korteriomandid. Sellisel juhul on võimalik hagi tagamise korras keelata kostjal kuni tsiviilasja vaidluse lõpuni selle varaga tehinguid teha.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määrus. Ringkonnakohus märkis määrusesse valesti, et määruse peale võib määruskaebuse esitada üksnes hagi tagamise tühistamist puudutavas osas. Kuna hagejal ei ole olnud menetluslikku võimalust esitada ringkonnakohtu motiivide kohta oma seisukohti ringkonnakohtule ega vaidlustada hagi tagamise tühistamise määrust, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 390 lg 1 teine lause. Määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas hagi tagamise, võib esitada määruskaebuse TsMS § 390 lg 1 esimese lause alusel. Kaebeõigus tuleneb ka asjaolust, et kohus ei võtnud seisukohta esimest korda ringkonnakohtule esitatud alternatiivse hagi tagamise taotluse kohta. Lisaks on küsitav, kas ringkonnakohus võis hagi tagamise määruse teha üheliikmelises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtute praktika on selles osas erinev. Hageja leiab, et kuna hagi tagamise otsustamine on kohtu diskretsiooniotsus, ei võinud ringkonnakohus asuda ümber hindama maakohtu seisukohta, et hagi tagamise abinõu rakendamine on põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht, et kohtutel ei ole õigust määrata juhatuse liikmed esialgse õiguskaitse korras, on üllatav ja vale. Esialgsel õigussuhte reguleerimisel võib abinõu määrata sõltuvalt reguleeritavast suhtest ning kohaldamisel ei pea lähtuma TsMS §-s 378 loetletud hagi tagamise abinõudest. Praegusel juhul ei ole hageja palunud määrata juhtorgani liikmeid kohtu korras TsMS 59. ptk kohaselt, vaid palus hagi tagada esialgse õiguskaitse korras, mida reguleerib TsMS 40. ptk. TsMS 59. ptk ei välista ega piira mingil moel juhatuse liikme määramist esialgse õiguskaitsena. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, kelle õigusi riivab kahele ühisosa osanikule ühise esindusõiguse andmine kohtuvaidluse ajaks olukorras, kus osaühingul rohkem osanikke ei ole. Ringkonnakohus väljus hagi tagamise tühistamisel määruskaebuse raamidest, sest tugines seisukohale, et kohus ei ole pädev juhatuse liikmeid määrama hagi tagamise korras. Kostja ei ole sellele asjaolule määruskaebuses tuginenud. Kuna varasemas menetluses ei ole tekkinud küsimust, kas esialgse õigussuhte reguleerimisel juhatuse liikme määramine on olemuslikult hagi tagamise abinõu või mitte ning kas kohus on pädev sellist otsustust tegema. Seega on ringkonnakohtu määrus ka selles osas üllatuslik. Ringkonnakohus oleks pidanud kooskõlas TsMS § 647 lg-ga 2 määrama kohtuistungi, et arutada pooltega neid asjaolusid. Kui ringkonnakohus pidas hagi tagamist põhjendamatuks ning asus maakohtust erinevale seisukohale, pidanuks ringkonnakohus hindama kõiki esmases hagi tagamise taotluses esitatud väiteid ja seisukohti. Ringkonnakohus ei teinud seda. Samuti jättis ringkonnakohus tähelepanuta hageja alternatiivse nõude kustutada hageja ja Kaido Veermäe kui kostja juhatuse liikmete kohta tehtud äriregistri kanded. Ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et hagi tagamisena oleks proportsionaalsem piirata juhatuse liikme õigusi ühingu kinnisvara käsutamisel. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja seisukohad ja tõendid selle kohta, et Kaido Veermäe rikub oma kohustusi äriühingu juhina ning kahjustab ühingut sellega, et kirjutab oma isiklikud kulud äriühingu arvele. Lisaks ei nähtu ringkonnakohtu määrusest ühtegi põhjendust, miks ta ei kohaldanud ise proportsionaalsemaks

peetavat hagi tagamise abinõu. Sellega seadis ringkonnakohus ohtu hageja õiguste piisava kaitse.

7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Hagejal ei ole TsMS § 390 lg 1 teise lause ja § 696 lg 1 teise lause järgi õigust esitada määruskaebust määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas hagi tagamise. Kaebeõiguse piirang ei ole vastuolus põhiseaduse § 24 lg-ga 5. Ringkonnakohtu vaidlustatud määrus ei ole tõlgendatav hagi läbi vaatamata jätmisena TsMS § 423 tähenduses, mis nõuaks kolmeliikmelist kohtukoosseisu. Ringkonnakohus ei ületanud diskretsiooni piire, kui leidis, et hagi tagamise üle otsustamisel ei saa asuda reguleerima õigussuhteid viisil, mis ei ole hagi tagamise abinõuks. Äriühingu juhtorganite liikmete määramine on ulatuslik sekkumine ühingu tegevusse, mistõttu ei mahu see hagi tagamise abinõu raamidesse. ÄS § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 kohaselt on juhatuse liikmete määramine osanike pädevuses ja kohtul ei ole õigust osanike asemel äriühingu tegevust korraldada. Seega kohaldas ringkonnakohus õigesti TsMS § 377 lg-t 2. Kuna ringkonnakohus leidis õigesti, et äriühingule juhtorgani liikmete määramine ei ole hagi tagamise abinõuna lubatav, on sellega lahendatud ka hageja alternatiivne taotlus. Ringkonnakohus ei ületanud määruskaebuse piire.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 kohaselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Määruskaebus tuleb rahuldada ning TsMS § 691 p 5 alusel jätta jõusse maakohtu määrus.
9.Kolleegium nõustub hagejaga selles, et TsMS § 390 lg 1 esimene lause annab õiguse esitada määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu hagi tagamise määruse. Ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline TsMS § 696 lg 1 kohaselt esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 390 lg 1 esimese lause kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas. Sama lõike teise lause kohaselt saab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 1 000 000 krooni või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kolleegium leiab, et TsMS § 390 lg 1 teine lause piirab õigust esitada Riigikohtule määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis maakohtu hagi tagamise määruse muutmata. Praegusel juhul esitas hageja määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu hagi tagamise määruse. Seega kohaldub asjas TsMS § 390 lg 1 esimene lause. Kolleegium märgib, et Riigikohus on ka varem avaldanud seisukohta, et maakohtu määruse kohta, millega maakohus hagi tagas, tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi

tagamine tühistati, võib esitada määruskaebuse TsMS § 390 lg 1 esimese lause alusel (vt Riigikohtu

9.detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-08, p-d 26 ja 27).
10.Kolleegium leiab, et maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust võis menetleda üks ringkonnakohtu kohtunik. TsMS § 666 lg 1 kohaselt vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik. Määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis sama paragrahvi 2. lõike kohaselt juhul, kui määruskaebus on esitatud hagi menetlusse võtmata jätmise, hagi läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise või kaja alusel menetluse taastamata jätmise määruse peale, välja arvatud TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas. Kooskõlas TsMS § 666 lg-ga 3 vaatab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis läbi ja lahendab ka hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse. Praegusel juhul vaatas ringkonnakohus läbi ja lahendas hagimenetluses määruskaebuse, mis esitati hagi tagamise määruse tühistamiseks. Seega ei ole tegemist TsMS § 666 lg-tele 2 ja 3 vastava juhtumiga.
11.Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et äriühingule juhtorganite liikmete määramine on ulatuslik sekkumine ühingu tegevusse, mis ei mahu hagi tagamise abinõu raamidesse. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et TsMS § 377 lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 377 lg 3 kohaselt võib tagada ka tuvastushagi. TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõude loetelu ei ole ammendav. Kolleegium leiab, et vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel TsMS § 377 lg 2 järgi on kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus. Seetõttu võib kohus otsustada hageja taotlusel hagi tagada selleks, et tagada äriühingu võimalus tegutseda efektiivselt kuni vaidluse lõpuni ka muude kui TsMS §-s 378 loetletud hagi tagamise abinõudega. See, et äriühingu juhatuse liikmete määramine on ÄS § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 järgi osanike pädevuses ning äriühingu juhtorganite liikmete määramist kohtu korras reguleerib eraldi menetlusena TsMS 59. ptk, ei välista kohtu õigust määrata TsMS § 377 lg 2 järgi vaidlusaluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks äriühingu juhtorgani liikmeid või nt keelata registrist juhatuse liikme kustutamine.
12.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg 8 esimese lausega Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo SORAINEN AS-ile. Lea Laarmaa, Ants Kull, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.