Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik OÜ P esitas 03.02.2012 kohtule hagi TT vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Balti Investeeringute Grupi Pank 30.10.2008 laenulepingu nr XXX ja AS Balti Investeeringute Grupi Pank kandis kostja arveldusarvele 3000 krooni (191,73 eurot) laenu tagastamise tähtajaga 60 kalendripäeva. Hageja omandas nõude kostja vastu 12.04.2011. Nõude loovutamise lepingu p 2.1 kohaselt omandas hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses, st omandas nii nõude kui ka kõik võimalikud nõude loovutamise hetkeks tekkinud kõrvalnõuded, samuti nõudega seotud tagatisõigused. Kostja laenu ei tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 191,73 eurot ja viivise 933 päeva eest summas 447,21 eurot. Hageja leiab, et põhinõuet ületava viivise nõudmine on põhjendatud, kuna hageja oleks olnud õigustatud küsima intressi, s.o kostja oleks pidanud tasuma iga 30 päeva järel 166 krooni (6,47 eurot). Samuti kohustus kostja tasuma käsitlustasu, mis on samuti käsitletav intressina. Viivis ei kata saamatajäänud intressi, vaid korvab selle osaliselt. Samuti sai hageja kahju, kuna ta ei saanud kostja kasutuses olnud raha väljastada teistele laenuvõtjatele. Hageja oleks väljastanud teistele laenuvõtjatele raha samadel tingimustel, mis kostjale ja suure tõenäosusega oleks raha tagastatud ja selle pealt oleks tasutud ka intressid. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna hageja õiguseellane saatis kostjale 06.11.2008 teatise, milles tuletas meelde, et võlg tuleb tasuda. 24.09.2009 saatis hageja õiguseellane kostjale ettepaneku võlgnevuse osaliseks kustutamiseks, milles pakkus kostjale võlgnevuse tasumist vähendatud ulatuses ja kokkuleppe sõlmimist hiljemalt 24.10.2009. Hageja leiab, et seega algas TsÜS § 162 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 24.10.2009. Samas leiab hageja, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lõikes 4 toodud 10 aastane aegumistähtaeg, kuna hageja hinnangul võib käesoleva asja asjaoludest tulenevalt järeldada, et kostja ei kavatsenudki võlga tagasi maksta. Kostja ei ole välja toonud, et tal on makseraskusi või muid objektiivseid põhjuseid. Hageja leiab, et kostja tegevus-tegevusetus laenu tagastamisel on kvalifitseeritav tahtliku võlgnevuse tasumisest kõrvalehoidmisena ja kohaldamisele kuulub 10 aastane aegumistähtaeg. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 30.12.2008, hagi esitati kohtusse 03.02.2012, mis on rohkem kui kolm aastat. Kostja palub tunnistada nõue täielikult aegunuks ja jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiga ja kostja vastustega hagile, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et OÜ P nõue TT vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja TT sõlmisid 30.10.2008 laenulepingu nr XXXning AS Balti Investeeringute Grupi Pank väljastas kostjale laenu 191,73 eurot laenu tagastamise tähtajaga 60 kalendripäeva; Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on aegunud või mitte ning kas kohaldamisele võib kuuluda tehingust tuleneva nõude aegumise kümneaastane tähtaeg s.t kas kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõikest 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Kohus leiab, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele kolme aastane aegumistähtaeg. TsÜS § 147 lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank ja kostja sõlmisid laenulepingu nr XXX 30.10.2008 laenu tagastamise tähtajaga 60 kalendripäeva, siis oli kostjal laenu maksmise tähtajaks 29.12.2008. AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank nõue muutus sissenõutavaks alates 30.12.2008. Õigustatud isikul AS-il Balti Investeeringute Grupi Pank oli õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist alates 30.12.2008. Seega muutus samast kuupäevast sissenõutavaks ka vaidlusalune nõue. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna hageja õiguseellane saatis kostjale 06.11.2008 teatise, milles tuletas meelde, et võlg tuleb tasuda. 24.09.2009 saatis hageja õiguseellane kostjale ettepaneku võlgnevuse osaliseks kustutamiseks, milles pakkus kostjale võlgnevuse tasumist vähendatud ulatuses ja kokkuleppe sõlmimist hiljemalt 24.10.2009. Hageja leiab, et seega algas TsÜS § 162 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 24.10.2009. TsÜS § 162 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. Kooskõlas TsÜS § 167 lõikega 2 on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Kohus leiab, et TsÜS § 167 teise lõike kohaldamisel on oluline, kas kostja sai kätte hageja tahteavalduse täiendava tähtaja määramiseks. Kostja märgib 31.10.2012 menetlusdokumendis, et ei ole 24.09.2009 ettepanekut võla osaliseks kustutamiseks kätte saanud. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt täiendava tähtaja andmine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole tegevuskohta, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus leiab, et nimetatud sätetest tulenevalt tuleb hagejal tõendada, et 24.09.2009 tahteavaldus jõudis kostjani. Nimetatud hageja tõendanud ei ole. Kohus leiab, et ainuüksi võla osalise kustutamise ettepaneku kirja esitamisega ei ole võimalik tõendada nimetatud tahteavalduse saatmist, ega ka kostjale kättetoimetamist. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 02.05.2012 lahendis nr 3-2-1-50-12 ja 21.12.2007 lahendis nr 3-2-1-123-07. Lahendi nr 3-2-1-50-12 punkti 13 kohaselt kannab kolleegiumi hinnangul tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Samasugusele seisukohale on Riigikohus e-kirja korral jõudnud 21. detsembril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07 tehtud otsuse p-s 14. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hageja nõude aegumine ei peatunud 30.12.2008 – 24.09.2009.

Kohus leiab, et hageja nõude esitamise viimane tähtpäev oli 30.12.2011. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Hageja omandas nõude vastu AS-ilt Balti Investeeringute Grupi Pank 12.04.2011 ning esitas hagi kohtusse 03.02.2012. Seega oli hagiavalduse kohtule esitamise hetkeks hageja nõue TT vastu laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks aegunud ja hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kostja tahtlikust rikkumisest Hageja leiab, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lõikes 4 toodud 10 aastane aegumistähtaeg, kuna hageja hinnangul võib käesoleva asja asjaoludest tulenevalt järeldada, et kostja ei kavatsenudki võlga tagasi maksta. Kostja ei ole välja toonud, et tal on makseraskusi või muid objektiivseid põhjuseid. Hageja leiab, et kostja tegevus-tegevusetus laenu tagastamisel on kvalifitseeritav tahtliku võlgnevuse tasumisest kõrvalehoidmisena ja kohaldamisele kuulub 10 aastane aegumistähtaeg. Kohus leiab, et kohaldamisele ei kuulu 10 aastane aegumistähtaeg, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-79-09 otsuse punktis 11, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Üheks erijuhuks, mil aegumistähtaeg on kümme aastat, on selle paragrahvi 4. lõike järgi kohustatud isiku tahtlik kohustuse rikkumine. Hageja leiab, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult, sest ta ei täitnud seda pikema aja jooksul vaatamata hageja mitmekordsetele meeldetuletustele ja pankrotimenetlusele ning seetõttu on hageja nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et kostja tahtlust TsÜS § 146 lg 4 mõttes ei saa tuletada ainuüksi asjaolust, et hageja nõudis kostjalt aastate jooksul pidevalt laenu tagastamist, kuid kostja oma kohustust ei täitnud. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. Praeguses asjas on kostja kinnitanud, et ta on oma kohustused hageja vastu täitnud. Hageja nõudis hagetavat laenu pankrotiavalduse esitamise kaudu, kuid pankrotimenetlus lõpetati nõude ebaselguse tõttu. Kuna kostja ei tunnistanud oma võlga, sai hageja oma õiguse kaitsmiseks pöörduda kohtusse. Sellistel asjaoludel ei saa väita, et kostja ei täitnud oma kohustust tahtlikult, kuna kostja kinnitusel tal enam hageja vastu kohustust ei ole ja TsÜS § 146 lg 4 kohaldamine satuks vastuollu aegumise eesmärkidega. Kolleegium peab vajalikuks selgitada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud "tahtluse" mõistet. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09). VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine lepinguvälises suhtes õigusvastane mh eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kolleegium leiab, et ka TsÜS § 146 lg-s 4 ettenähtud tahtlust tuleb sisustada analoogiliselt. Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost,

kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib kolleegiumi arvates olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldust, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hageja nõue rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.