OÜ Leaal hagi Ülenurme valla vastu 9339,59 euro ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9339,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
-
-
-
hageja OÜ Leaal (registrikood 11105038; asukoht Rähni 26, 63303 Põlva); seaduslik esindaja juhatuse liige
J.J.;
hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv (OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv; asukoht Tallinna 2, 71011 Viljandi; e-post [email protected]); kostja Ülenurme vald Ülenurme Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75007422; asukoht Pargi 2, Ülenurme alevik, Ülenurme vald, 61714 Tartu maakond; e-post [email protected]); seaduslik esindaja vallavanem Aivar Aleksejev; kostja lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets (OÜ Advokaadibüroo In Jure; asukoht Riia 15b, 51010 Tartu; e-post [email protected]).
Rahuldada OÜ Leaal hagi Ülenurme valla vastu 9339,59 euro ja viiviste väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Ülenurme vallalt OÜ Leaal kasuks 6916,53 eurot, millest 5294,07 eurot on põhinõue ja 1622,46 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 10.10.2012 seisuga.
3.Välja mõista Ülenurme vallalt OÜ Leaal kasuks viivis protsendina põhinõudelt 5294,07 eurolt alates 11.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskuludest 57% Ülenurme valla kanda ja 43% OÜ Leaal kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue (tl 1-4) 18.11.2011 esitas OÜ Leaal (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Ülenurme valla (kostja) vastu 11 512,39 euro (põhinõue 9339,15 eurot ja 10.11.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2173,24 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.09.2008 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama kostjale lepingus märgitud ehitustööd ajavahemikus 15.09.2008 kuni 15.11.2008. Materjali ja tööde maksumuseks koos käibemaksuga oli 299 987,80 krooni. Vastavalt lepingule tasus kostja hagejale 40% lepingu maksumusest, so 119 995,11 krooni. Hageja teostas lepingus ettenähtud tööd tähtaegselt ja esitas 20.11.2008 kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koos arvega tehtud tööde eest maksmiseks summas 146 125,89 krooni (9339,15 eurot) hiljemalt 27.11.2008. Kostja ei esitanud tehtud tööle vastuväiteid, kuid ei tagastanud ka allkirjastatud akti hagejale. Kostja on rikkunud lepingut, jättes talle osutatud tööde eest osaliselt tasumata. Hageja nõuab kostjalt oma lepingulise kohustuse täitmist koos seadusest tuleneva viivisega alates 28.11.2008 kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 10.09.2008 hinnapakkumisest, 15.09.2008 töövõtulepingust nr 6-13/29, 20.11.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist, 20.11.2008 arvest nr 017, 28.10.2011 võlanõudest, 03.11.2011 vastusest võlanõudele (tl 6-15). Kostja vastus (tl 26-27) Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja selgitas hagejale juba 09.01.2009 vastuses, et ei pea põhjendatuks 20.11.2008 arve nr 017 tasumist, kuivõrd tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. 05.11.2008 toimus objektil koosolek, millest võtsid osa lisaks hagejale ja kostjale ka omanikujärelevalve teostaja Termokaamera OÜ esindaja. Kohapeal teostati OÜ Tavt poolt parkla killustikualuse tiheduse kontrollmõõtmised kuuest suvaliselt valitud kohast, kusjuures normidele vastas töö ainult kolmes mõõdetud kohas. Killustikualuse lahtikaevamisel selgus, et objekti ühes kohas moodustas killustiku- ja liivaaluse paksus kokku 2 cm, mis ei vastanud normikohasele aluskihi paksusele. Nimetatud kohas teostati ka kontrollmõõtmine, kus mõõtmistulemus ei vastanud kehtivatele normidele. Lisaks olid kohati üle 2 cm kivide paigalduse tasasuse kõikumised. Samuti ei toiminud kuivendusdrenaaž, mistõttu jooksis vesi hoone keldrisse. Koosolekul otsustati, et töövõtu tähtajaks 15.11.2008 likvideeritakse vähemalt pinnasevee läbijooks hoone keldrisse. Hageja nimetatud kuupäevaks puudust ei kõrvaldanud. Pooled leppisid suuliselt kokku, et pinnasevee läbijooks likvideeritakse hiljemalt 20.11.2008, kuid ka selleks ajaks jäi läbijooks likvideerimata. Leping lõpetati 20.11.2008 põhjusel, et hageja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. 18.11.2008 sõlmis kostja lepingu OÜ-ga Vat Krug hageja ebakvaliteetse töö ümbertegemiseks. Kostja lisas vastusele koopia 05.11.2008 nõupidamiste protokollist, 05.11.2008 kontrollmõõtmiste tulemustest, 15.05.2009 arvest nr 941, 18.11.2008 alltöövõtulepingust nr 2008-11-18, 15.05.2009
arvest nr 209021, 11.12.2008 ja 14.05.2009 alltöövõtu tööde teostamise aktist, 17.11.2008 hinnapakkumisest ja 21.05.2009 maksekorraldusest nr 1795 (tl 29-39). Kohtuistung (tl 60, 75-76, 97-98) Hageja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Nikolai Kõivu, selgituse kohaselt jääb hageja esitatud hagi juurde. 05.11.2008 toimus objektil nõupidamine, kus leiti, et tehtud töös esineb puudusi, kuid sel ajal olid osad tööd veel lõpetamata, sest tähtaeg ei olnud saabunud. 05.11.2008 nõupidamiste protokolli kohaselt tuli hagejal likvideerida pinnasevete läbijooks keldrisse ja muuta parkla kuni kevadeni kasutuskõlblikuks, et siis kõik kivid üles võtta ja uuesti tehtud alusele paigaldada. Hageja jätkas peale 05.11.2008 tööde teostamist kuni päevani, mil objektile tulid uued töömehed. 20.11.2008 lõpetas hageja objektil töö, esitas kostjale tehtud tööde kohta akti ja arve. Kostja töid üle ei vaadanud ja vastu ei võtnud, samuti ei keeldunud kostja mõistliku aja jooksul tööde vastuvõtmisest ega teatanud puudustest. Hagejale on siiani 20.11.2008 arve tasumata. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt välja võlgnevus 9339,15 eurot, 10.10.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2862,25 eurot ja alates 11.10.2012 viivis seadusjärgses määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja lepingulise esindaja, advokaat Marko Paabumetsa, selgituse kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata. 15.11.2008 ei olnud kõik lepingust tulenevad tööd valmis. Hageja on ise kinnitanud, et jätkas töid kuni 20.11.2008. Kuna tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele, keeldus kostja tööde vastuvõtmisest ja lasi teisel firmal hageja poolt tehtud tööd ümber teha. Kohtu seisukoht
1.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2.Hageja on esitanud kostja vastu 15.09.2008 sõlmitud töövõtulepingust nr 6-13/29 (tl 7-8) tuleneva tasu maksmise nõude.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 (15.09.2008 kehtinud redaktsioon) sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeltoodust tuleneb, et töövõtja põhikohustuseks on töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Lepingust nähtuvalt kohustus hageja ajavahemikus 15.09.2008 kuni 15.11.2008 ehitama kuivendusdrenaaži 105 jm ning paigaldama kõnniteekive, sh võtma kõnniteekive üles 105 m2, ehitama aluse 816 m2 ja paigaldama kõnniteekive 816 m2 (lepingu p-d 1 ja 2), ning kostja kohustus selle eest tasuma 254 227 krooni, millele lisandub käibemaks 18% (lepingu p 4), kokku seega 299 987,80 krooni. 10.09.2008 hinnapakkumise (tl 6) kohaselt on kuivendusdrenaaži ehitamise maksumus 51 907 krooni ja kõnniteekivide paigaldamise maksumus 202 320 krooni, millele lisandub käibemaks 45 760,80 krooni. Hinnapakkumises toodud hind sisaldab ehitustöödeks vajalike materjalide ja abivahendite maksumust. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud hagejale vaheakti ja arve nr 015 alusel 40% töövõtulepingu maksumusest, so 119 995,11 krooni (lepingu p 4).
4.Lisaks kokkulepitud tulemuse saavutamisele peab töövõtjapoolne täitmine olema ka nõuetekohane. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Ka töövõtulepingu korral peab VÕS § 641 lg 1 esimese lause järgi tehtud töö vastama lepingutingimustele, sh kvaliteedi osas. Sama paragrahvi lg 2 p 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
Vaidlust ei ole selles, et 05.11.2008 toimus objektil tehtud töö kvaliteedi kontroll. Nõupidamiste protokollist (tl 29) nähtub, et kontrolli käigus mõõdeti pinnase elastsusmooduli testriga „Inspektor2“ killustikaluse tugevust kuues suvaliselt valitud kohas, kusjuures pooled kohad olid tunduvalt alla nõutud normi. Aluse lahtikaevamisel selgus, et killustiku- ja liivalus kokku moodustasid ühes kohas ainult 2 cm, kui vajalik on vähemalt 20 cm. Lisaks olid kivide paigalduse tasasust mõõtes 2 m rihtlatiga kõikumised kohati üle 2 cm. Protokollile on lisatud kontrollmõõtmiste tulemused (tl 30). Hageja seadusliku esindaja J.J. väitel (tl 85) vaidles tema protokollile vastu. Seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt olid pinnase tiheduse proovid õiged kohas, kus hageja töid tegi. Vaegtööd tekkisid sellest, et lasteaed tahtis, et hageja paigaldaks lisatööna kiviparketi aiani, et lapsed seal käies end poriga ära ei määriks. Lisaks ei nõustunud hageja sellega, et uputuse keldris põhjustas tema ehitatud drenaaž. Samas nähtub protokollist, et vaatamata hageja suulistele vastuväidetele (kirjalikke vastuväiteid kohtule esitatud ei ole) otsustati: muuta plats ajutiselt (kevadeni) kasutuskõlblikuks; võtta kevadel üles kõik kivid, teha korralik alus ja seejärel paigaldada kivid uuesti; koheselt likvideerida pinnasevete läbijooks keldrisse. Kohtu hinnangul on 05.11.2008 nõupidamiste protokolli, kontrollmõõtmiste tulemuste ning tunnistajate H.K., J.S., T.L. ja A.J. ütlustega (tl 75-76, 84-84 pöördel) tõendatud, et 05.11.2008 seisuga tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele oma kvaliteedi poolest. Kuivõrd töövõtja puhul on tegemist kõrgendatud vastutusstandardiga, mille korral vastutab töövõtja lepingutingimustele mittevastavavuse eest põhimõtteliselt alati, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Arvestades protokollis märgitut on kohus seisukohal, et kostja esitas seejuures hagejale lepingu täitmise nõude VÕS § 646 lg 1 mõttes, nõudes puuduste kõrvaldamist läbijooksu ning platsi kasutuskõlblikuks muutmise osas ning kevadeks lepingutingimustele vastava töö tegemist kogu parkimisplatsi osas. Tunnistajana üle kuulatud ehitusnõunik T.L. on kinnitanud, et puudused tuli kõrvaldada 15.11.2008. Hageja ei ole nimetatule vastuväidet esitanud.
5.Tunnistaja T.L. ütluste kohaselt pidi hageja hiljemalt 15.11.2008 tegema parkla korda selliselt, et seda oleks võimalik kasutada, samuti pidi hageja likvideerima vee sissejooksu katlamajja. Tunnistaja käis 15.11.2008 objektil, kuid võrreldes 05.11.2008 seisuga ei olnud suurt midagi muutunud – vesi jooksis ikka katlamajja ja tööd platsil olid lõpetamata. Tunnistaja ütluste kohaselt kujunes kostjal sellest arvamus, et hageja ei ole võimeline töid lõpetama. Tunnistaja märgib, et 15.11.2008 olukorda kirjalikult ei fikseeritud. Tunnistaja A.J. kinnitab tunnistaja T.L. ütlusi selles, et tööd parkimisplatsil ei olnud tähtaegselt valmis – osaliselt oli paigaldamata ja tihendamata kiviparkett ning osaliselt oli paigaldamata äärekive. Samas nähtub tunnistaja A.J. ütlustest, et hageja jätkas tööde tegemist seni kuni objektile tulid teise firma mehed ja hakkasid hageja paigaldatud kiviparketti üles võtma. Siis sai hagejale selgeks, et leping temaga on lõpetatud. Tunnistaja H.K. ütluste kohaselt sõlmiti 18.11.2008 uus leping hageja poolt teostatud tööde ümbertegemiseks, kuna hageja ei olnud oma lepingut nõuetekohaselt täitnud. Hagejaga sõlmitud lepingut kirjalikult ei lõpetatud. Tunnistaja T.L. ütlustest nähtuvalt oli asjaga kiire ja seetõttu otsustati võtta uus ehitaja objekti kordategemiseks. Kohtu hinnangul tuleneb tunnistajate eeltoodud ütlustest, et 05.11.2008 fikseeritud puudused – vee läbijooks katlamaja ruumidesse ja parkla kasutuskõlblikuks muutmine – olid 15.11.2008 kõrvaldamata, mistõttu sõlmis kostja OÜ-ga Vat Krug 18.11.2008 alltöövõtulepingu nr 2008-11-18 (tl 32-34) 17.11.2008 hinnapakkumises (tl 38) märgitud ehitustööde tegemiseks. Tunnistajate ütlustest tuleneb kohtu arvates ka see, et sisuliselt taganes kostja hagejaga sõlmitud töövõtulepingust VÕS § 647 lg 3, § 116 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel. Nimetatud sätete kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ning antud juhul oli hagejapoolne kohustuse rikkumine (lepingutingimustele mittevastava töö tegemine ja tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmine) andnud kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 188 lg 1 ei näe ette taganemisavalduse vorminõuet. Samuti ei ole seaduses ette nähtud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Oluline on, et taganemisavaldusest nähtuks poole tahe leping lõpetada. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja saanud kostjalt lepingu lõppemisest teada vahetult pärast uue
töövõtulepingu sõlmimist OÜ-ga Vat Krug. Hagejal paluti esitada akt tehtud tööde teostamise kohta ja arve, mida hageja tegi 20.11.2008 (tl 9, 10).
6.VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega lepingust taganemisel ei pea lepingut enam täitma ning poolte lepinguline suhe muutub seadusest tulenevaks täidetu tagastamise võlasuhteks (VÕS § 189 lg 1). VÕS § 189 lg 2 p 1 kohaselt peab lepingupool tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Kuivõrd tegemist on töövõtulepinguga, saab hageja nõue antud juhul seisneda eelkõige üleantu väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi, kusjuures üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega. Lepingu p 9 teise lause kohaselt on pooled leppinud kokku, et töövõtjal ei ole õigust tasule, kui tellija on lepingu üles öelnud töövõtjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud abivallavanem H.K. ja ehitusnõunik T.L. on kinnitanud, et hagejat teavitati 20.11.2008 sellest, et hagejale ollakse nõus maksma vaid materjali eest. Ehitusnõuniku ütlustest nähtub veel, et hageja helistas hilisemalt valda, küsides arve tasumise kohta ja siis sai hagejale selgitatud, et temale tehtud ettemaksuga on loetud kõik hageja kulud kaetuks. Kostja sellekohane seisukoht nähtub ka 03.11.2011 vastusest (tl 14-15) hageja lepingulisele esindajale, milles korratakse 09.01.2009 vastuses väljendatud seisukohta, et 29.09.2008 hagejale tasutud 119 995,14 krooni katab ehitusmaterjalide maksumuse.
7.Hageja on oma kulude tõendamiseks esitanud kohtule neli Ramirent AS arvet (tl 49, 51-52, 57), kaks Andaluz OÜ arvet (tl 50, 53), ühe Derek Trade OÜ arve (tl 54), ühe Supilinna Autoteenindus OÜ arve (tl 55), ühe Ikodor AS arve (tl 56) ja ühe OÜ TN Isolatsioonitööd arve (tl 58). Kostja on küll seadnud kahtluse alla materjali koguse, kuid ei ole omapoolseid arvutusi materjali tegeliku kulu kohta kohtule esitanud, vaieldes sisuliselt vastu vaid arvetele, kust nähtub Külitse lasteaia asemel objektina Vahi tööstuspark. Eeltoodut arvestades on hageja materjali maksumuseks 171 889,27 krooni (9500 + 200 + 57 300 + 17 050 + 80 932,20 + 1265 + 5642,07), millele lisandub käibemaks 18%, kokku seega 202 829,34 krooni (171 889,27 + 30 940,07). Kuivõrd hageja on kostjalt saanud 119 995,11 krooni, siis on hageja nõue põhjendatud 82 834,23 krooni (202 829,34 – 119 995,11) ehk 5294,07 euro ulatuses.
8.Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Hageja arvestuse kohaselt on 10.10.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2862,25 eurot (tl 94). Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise seadusjärgsest määrast. Hageja on viivist arvestanud alates 28.11.2008, so arvel nr 017 märgitud maksetähtajale järgnevast päevast. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Samas on kohus tuvastanud, et hagejale võlgnetavaks summaks on 5294,07 eurot, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ajavahemiku 28.11.2008 kuni 10.10.2012 eest 1622,46 eurot: - ajavahemiku 28.11.2008 kuni 30.06.2009 eest 297,63 eurot (5294,07 × 9,5 : 100 : 365 × 216); - ajavahemiku 01.07.2009 kuni 30.06.2011 eest 775,11 eurot (5294,07 × 8 : 100 : 365 × 668); - ajavahemiku 01.07.2011 kuni 31.12.2011 eest 220,18 eurot (5294,07 × 8,25 : 100 : 365 × 184); - ajavahemiku 01.01.2012 kuni 10.10.2012 eest 329,54 eurot (5294,07 × 8 : 100 : 365 × 284).
9.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte
kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud mõista välja täiendava viivise alates 11.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on antud juhul sõltunud kostjast enesest (oma kohustuse mittekohasest täitmisest).
10.Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 6916,53 eurot, millest 5294,07 eurot on põhinõue ja 1622,46 eurot sissenõutavaks muutnud viivis 10.10.2012 seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 5294,07 eurolt alates 11.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga üle poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud 5294,07 : 9339,59 × 100 = 57% ulatuses kostja ning 43% ulatuses hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.