Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.11.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-22339
Tsiviilasi
Instance OÜ hagi H P ja G A vastu võla 51 103,78 eurot, intressi ja viivise saamiseks 51 103,78 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.11.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G A apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Instance OÜ (registrikood 11313630, asukoht Liivalaia 21-14, Tallinn), lepinguline esindaja Svetlana Pilden Kostja G A (IK XX, elukoht XX, Tallinn), lepinguline esindaja Andres Aro Kostja H P (IK XX, elukoht XX, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Tuginedes VÕS §-le 142, palus hageja käendajatelt H Plt ja G Alt solidaarselt välja mõista tagastamata laenusumma 799 600,36 krooni, intress 9% aastas 18 päeva eest 3 839,17 krooni ja perioodi 12.02.-23.03.2009 eest 8 083,63 krooni. Kokku oli intressisumma 11 922,80 krooni. Laenulepingu p 2.6. alusel palus hageja kostjatelt välja mõista viivise seisuga 05.10.2011 - 143 090,58 eurot ning TsMS § 367 alusel viivise 0,5% päevas tagastamata laenusummalt alates 06.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. H P leidis, et Patong Invest OÜ sai raha 21.07.2008 ja hageja sai auto. Patong Invest OÜ ainult vahendas tehingut, tema ei müünud midagi. Revalver Haldus Grupp OÜ ja Patong Invest OÜ vahelised tehingud toimusid läbi autode toomise ja ülekantud raha läks autode toomiseks. Patong Invest OÜ on nõus hagejale poole sellest summast hüvitama. H P eraisikuna mitte. G A võttis kohustuse käendada Revalver Haldus Grupp OÜ laenu, mitte Patong Invest OÜ laenu. Revalver Haldus Grupp OÜ maksis laenu tagasi 21.07.2008. Kostja leidis, et laenuleping on tühine, reaalselt mingisugust laenu ei saadud. Esimese astme kohtu otsus 18.11.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis H Plt ja G Alt solidaarselt välja võlgnevuse 51 103,78 eurot, intressi 762 eurot, viivise 51 103,78 eurot ja viivise 0,5% päevas põhinõudelt alates 06.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus määras, et H P kohustuse täitmise piirsummaks on 63 911,65 eurot ja G A kohustuse täitmise piirsummaks on 55 283,58 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostjate kanda. Hageja tasus Revalver Haldus Grupp OÜ-le 865 000 krooni, mis oli vajalik sõiduauto omandamiseks. 21.07.2008 tagastas Revalver Haldus Grupp OÜ raha hagejale ja hageja kandis Revalver Haldus Grupp OÜ palvel 865 000 krooni üle Patong Invest OÜ arveldusarvele. Revalver Haldus Grupp OÜ kinnitas 21.07.2008 kirjas, et hageja poolt kokkuleppe alusel Patong Invest OÜ kontole kantud raha on kätte saadud ja see on tasutud Revalver Haldus Grupp OÜ-le. Revalver Haldus Grupp OÜ garanteeris 21.07.2008 kirjas, et hagejaga sõlmitakse sõiduauto MB S-350 müügileping hiljemalt 31.07.2008. Eellepingu sõlmimise ajal valdas Revalver Haldus Grupp OÜ sõiduautot liisingulepingu alusel. Kokkulepitud ajaks müügilepingut ei sõlmitud ja hageja tasus 11.02.2009 AS-le Nordea Finance Estonia 799 600,36 krooni sõiduauto väljaostu eest ning omandas liisingufirmalt sõiduauto. 23.01.2009 on sõlmiti notariaalne laenuleping Revalver Haldus Grupp OÜ ja hageja vahel, mille kohaselt on hageja Revalver Haldus Grupp OÜ-le andnud laenu 865 000 krooni, mis tuli tagastada 23.03.2009. Kostjad käendasid laenu tagastamist. Kuna hageja tasus 11.02.2009 auto väljaostmiseks 799 600,36 krooni, siis nõuab ta laenu tasumist selles summas. Vaidlus oli selles, kas kostjad peavad hüvitama hagejale 23.01.2009 laenulepingus kokkulepitud põhikohustuse täitmata jätmise eest 799 600,36 krooni, millele lisanduvad intressid ja viivised. Kostjad leidsid, et Revalver Haldus Grupp OÜ tagastas laenu 21.07.2008. Kohus leidis, et 23.01.2009 sõlmitud lepingust nähtub üheselt, et Revalver Haldus Grupp OÜ on kinnitanud 865 000 krooni tasumise kohustust. Tegemist on VÕS § 30 lg 1 järgi võlatunnistusega ja sellega Revalver Haldus Grupp OÜ tunnistas võlga hageja ees. Kuivõrd hageja tasus sõiduauto liisingfirmalt väljaostu eest 799 600,36 krooni, vähenes ka
laenusumma 799 600,36 kroonini. Kostjad ei ole tõendanud, et laenulepingus toodud summa oleks hagejale tagastatud või oleks kohustus muul viisil lõppenud. Asjaolu, et kohustus on võetud kergekäeliselt ja lootuses, et kohustuse täitmise eest vastutab teine isik, ei muuda tehingut tühiseks. Hageja põhinõue kostjate vastu on seega põhjendatud. Revalver Haldus Grupp OÜ poolt 21.07.2008 hagejale tehtud makset ei saa pidada laenu tagastatuseks, kuivõrd Revalver Haldus Grupp OÜ ise kinnitab, et raha, mis oli üle kantud Patong Invest OÜ-le, on kantud üle Revalver Haldus Grupp OÜ korraldusel ning hageja ja Revalver Haldus Grupp OÜ vahelise lepingu täitmiseks. Laenuleping on tasuline leping, seega on laenusaaja põhikohustuseks ka laenu kasutamise eest laenuandjale tasu maksmine. Lepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenuandjale tasuma intressi 9 % aastas. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista intress 11 922,80 krooni. Hageja esitas viivisenõude perioodi eest kuni 05.10.2011 laenulepingu p 2.6. alusel määraga 0,5 % päevas. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda viivist. Põhinõuet ületavas osas tuleb aga hageja viivisenõue jätta rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole tõendanud endal sel määral kahju tekkimist. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt välja mõista viivis alates 06.10.2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus G A palub Harju Maakohtu otsuse tühistada, jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus ei tugine asjas kogutud tõenditele, kohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme ning valesti kohaldanud materiaalõigust. G A ega Revalver Haldus Grupp OÜ ei ole saanud mistahes raha müügitehingust, kasumist rääkimata. Apellant püüdis mitme kuu vältel nõuda vahendajaks olnud Patong Invest OÜ-lt välja liisingulepingu lõpetamiseks vajaliku rahasummat, kuid Patong Invest OÜ ignoreeris apellandi ja Revalver Haldus Grupp OÜ nõudeid. Laenuleping ja käendusleping, mis on sõlmitud 23.01.2009 notar Triin Sildi notaribüroos, on õigustühised. Apellant leiab, et poolte vahel puudub üldse võlaõiguslik laenuleping. Kohus jättis analüüsimata tunnistaja J S ütlused, mis on kinnituseks, et 23.01.2009 sõlmitud laenu- ja käendusleping oli tühine, kuna Revalver Haldus Grupp OÜ ei ole vastustajalt raha saanud. Sarnaselt hinnatakse näiteks eksimust Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-76-10. Kuna apellant ega Revalver Haldus Grupp OÜ ei ole vastustajalt laenu saanud, siis ei ole hagejal sisutühise lepingu täitmist võimalik nõuda, kuna vastustajal puudub nõue nii apellandi kui ka Revalver Haldus Grupp OÜ vastu. Apellant oli tema enda teada kaasatud 23.01.2009 sõlmitud laenu- ja käenduslepingusse vaid kui Revalver Haldus Grupp OÜ esindaja, mitte aga eraisikuna. Samuti oli apellant 23.01.2009 laenu- ja käenduslepingut sõlmides eksituses lepingu poolte suhtes. Laenusaajaks ei olnud Revalver Haldus Grupp OÜ, vaid Patong Invest OÜ. Apellandil ei olnud võimalust lepingu tekstiga eelnevalt tutvuda ja seda sisuliselt
analüüsida. Tekkinud pingelises olukorras ei olnud apellant suuteline orienteeruma juriidilistes nüanssides ja langetama kohaseid otsuseid. Asjaolu, et lepingu osaliste osas on toimunud eksitus, sai apellandile selgeks alles hiljem. Tühise tehingu puhul on tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski teostatud sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse. Tehing võib olla tühine mitme puuduse tõttu, kusjuures praegusel juhul on tegemist niivõrd kaalukate põhjustega, mille olemasolul seadus ei võimalda nende õiguslike tagajärgede saabumist, mida tehinguga sooviti. Apellant on korduvalt selgitanud, et sõiduki müügitehingu otseseks ja tegelikuks kasusaajaks on Patong Invest OÜ ja H P. Maakohus jättis tähelepanuta, et H P on need asjaolud omaks võtnud, tunnistades oma võlga 50% ulatuses ning soovides seda tasuda osade kaupa (3 aastat). Apellant ei saa nõustuda ega ei ole kunagi nõustunud H P omaksvõtuga ainult 50% ulatuses, kuna H P oli Patong Invest OÜ ainus juhatuse liige ja ainuosanik, seega otsene kasusaaja. Apellant G A ei ole saanud mistahes kasu vastustaja poolt tasutud rahasummast. Instance OÜ hagi oli Revalver Haldus Grupp OÜ, H P ja G A vastu solidaarselt 1 019 419,20 krooni ja viiviste saamiseks. Hageja esitas 29.09.2009 kohtule avalduse, kus palus lõpetada menetluse kostja Revalver Haldus Grupp OÜ suhtes. See leidis aset ajal, mil H P ja Instance pidasid läbirääkimisi võla tasumise üle. Apellant on arvamusel, et maakohus on ebaõigesti leidnud ja ekslikult väitnud, et H P ei soovi võlgnevust eraisikuna tasuda. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ja Revalver Haldus Grupp OÜ vahelise müügilepingu täitmiseks on hageja 21.07.2008 üle kandnud raha Revalver Haldus Grupp OÜ palvel Patong Invest OÜ-le, lugedes sellega hageja kohustuse täidetuks. Revalver Haldus Grupp OÜ oma kohustust auto omand üle anda ei täitnud ning tasutud raha hagejale ei tagastanud, mistõttu sõlmiti 23.01.2009 laenuleping, mille kohaselt võlgnes Revalver Haldus Grupp OÜ hagejale 865 000 krooni. VÕS § 396 lg 2 järgi võib isik, kes võlgneb rahasumma muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Maakohus on õigesti leidnud, et 23.01.2009 sõlmitud laenulepingus sisaldub deklaratiivne võlatunnistus ja kostjad ei ole tõendanud, et kohustus on täidetud.
Kostjad käendasid 23.01.2009 lepinguga Revalver Haldus Grupp OÜ kohustuse täitmist hageja ees. VÕS § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 järgi vastutavad kostjad Revalver Haldus Grupp OÜga solidaarselt. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et 23.01.2009 sõlmitud laenuleping ja käendusleping on tühised või kehtetud. Apellandi poolt väidetut ei tõenda tunnistaja J S ütlused. Tunnistaja selgitas tehingute tegemise asjaolusid ja ütlused ei viita asjaoludele, millest saaks järeldada, et 23.01.2009 sõlmitud laenuleping on tühine või kehtetu. Asjaolus, et Revalver Haldus Grupp OÜ 21.07.2008 raha ei saanud, vaid hageja kandis 865 000 krooni Revalver Haldus Grupp OÜ korraldusel Patong Invest OÜ arvele, vaidlust ei ole, kuid eeltoodu ei mõjuta 23.01.2010 sõlmitud laenu- ja käenduslepingu kehtivust. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 21.07.2008 ei tagastatud hagejale auto eest tasutud raha, vaid hagejal oli kohustus kanda raha üle Patong Invest OÜ-le. Väited, et apellant oli laenu- ja käenduslepingut sõlmides eksimuses, ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Eksimuse korral on lepingu poolel TsÜS § 90 lg 1 ja § 98 lg 1 järgi õigus leping tühistada avalduse tegemisega teisele poolele. Tulenevalt toimiku materjalidest ei ole apellant ega Revalver Haldus Grupp OÜ seda teinud. Samuti ei tulene esitatud asjaoludest, et apellant oleks käendust andes olnud eksimuses. Samuti ei mõjuta maakohtu otsust see, et teine kostja H P on nõuet 50% ulatuses tunnistanud. H P poolt nõude tunnistamine ei mõjuta apellandi suhtes tehtud otsust. Asjaolu, et apellant ei ole saanud tehingust isiklikku kasu, ei tähenda, et ta ei saaks vastutada käenduslepingu järgi. Seoses ringkonnakohtu poolt apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud G A (apellandi) kanda. Vaidlustatud otsuses on maakohtus kantud menetluskulud jäetud õigesti TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi kostjate kanda solidaarselt.
Ülle Jänes
Ele Liiv
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.