Tsiviilasja number
2-09-22339
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.09.2010, Tallinn
Tsiviilasi
Instance OÜ hagi Heigo Paartalu ja Gunnar Arro vastu 799 600,36 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
799 600,36 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Instance OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
06.09.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Instance OÜ (registrikood 11313630), esindaja Svetlana Pilden Kostja I Heigo Paartalu (isikukood
Kostja II Gunnar Arro (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Andres Aro
Harju Maakohtu 12.03.2010 otsus
Harju Maakohtu 12.03.2010 otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 21.07.2008 hageja ja Revalver Haldus Grupp OÜ sõiduauto müügiks eellepingu. Hageja tasus 850 000 krooni suuruse ostuhinna ettemaksuna kõigepealt Revalver Haldus Grupp OÜ arvelduskontole, mis aga tagastati 21.07.2008 palvega kanda nimetatud summa Patong Invest OÜ arveldusarvele. Samal päeval kinnitas Revalver Haldus Grupp OÜ, et raha, mis on makstud sõiduauto eest, on kantud Patong Invest OÜ kontole poolte kokkuleppel, ning et sellega loetakse see summa Revalver Haldus Grupp OÜ poolt kättesaaduks. Samas garanteeriti, et müügileping sõlmitakse hiljemalt 31.07.2008. Eellepingu sõlmimise ajal valdas Revalver Haldus Grupp sõiduautot liisingulepingu alusel. Raha oli küll ülekantud, kuid müüja jättis sõiduauto omandi üleandmise kohustuse kokkulepitud tähtajaks täitmata. Omandi üleandmine pidi toimuma selliselt, et Revalver Haldus Grupp OÜ, kes oli liisinguvõtja, ostab liisingufirmalt auto välja ning annab omandiõiguse üle hagejale. Kuna müüja jättis oma omandi üleandmise kohustuse täitmata, leppisid pooled kokku vormistada võlgnevus ümber laenuks. 23.01.2010 sõlmiti selle kohta notariaalne laenuleping. Laenulepingu tagamiseks sõlmis hageja käenduslepingu Gunnar Arroga ning Heigo Paartaluga. 11.02.2009 ostis hageja nimetatud sõiduauto ise liisingufirmalt välja, tasudes selle eest selleks ajaks allesoleva liisingujäägi - 799 600,36 krooni. Antud asjaolust tulenevalt vähenes vastustajate võlgnevus hageja eest kuni 799 600,36 kroonini. Vaatamata käendajate lubadustele ei olnud võlgnevus kustutatud ka nende poolt. Hageja lepinguline esindaja hoiatas korduvalt käendajaid hagi esitamisest ning viimati tegi seda ka kirjalikult 08.05.2009, millele käendajad ei vastanud. Tuginedes VÕS § 142 palus hageja käendajatelt Heigo Paartalult ja Gunnar Arrolt solidaarselt välja mõista tagastamata laenusumma 799 600,36 krooni ja intressi 9 % aastas 18 päeva eest 3839,17 krooni ja perioodi 12.02.2009-23.03.2009 eest 8083,63 krooni. Kokku intressisumma 11 922,80 krooni. Kostja Heigo Paartalu vastuväited Vaidlust ei ole selles, et Patong Invest OÜ sai raha 21.07.2008 ja hageja sai auto. Patong Invest OÜ ainult vahendas tehingut, tema ei müünud midagi. Revalver Haldus Grupp OÜ ja Patong Invest OÜ vahelised tehingud toimusid läbi autode toomise ja ülekantud raha läks autode toomiseks. Patong Invest OÜ on nõus hagejale poole sellest summast hüvitama. Heigo Paartalu eraisikuna mitte. Kostja Gunnar Arro vastuväited Gunnar Arro hagi ei tunnistanud. Kostja võttis kohustuse käendada Revalver Haldus Grupp OÜ laenu mitte Patong Invest OÜ laenu. Revalver Haldus Grupp OÜ maksis laenu tagasi 21.07.2008. Kostja väidetel on laenuleping tühine, reaalselt mingisugust laenu ei saadud. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vaidlust ei olnud asjaolu üle, et laenusumma on üle kantud Revalver Haldus Grupp OÜ arveldusarvele ning viimane selle summa tagasi kandnud. Vaidlus oli asjaolu üle, kas kohustuse saab lugeda täidetuks, sest laenusaaja on raha tagastanud, ning kas on olemas kehtiv käsund laenuraha ülekandmiseks kolmandale isikule.
Hageja tugines laenu- ja käenduslepingule, mis sõlmiti 23.01.2009 hageja kui laenuandja ja kostjate – käendajate Heigo Paartalu ja Gunnar Arro ning Revalver Haldus Grupp OU kui laenusaaja vahel. Lepingu p 2.1 kohaselt on laenuandja ja laenusaaja kui lepingu pooled laenu andmises kokku leppinud, et laenuandja annab laenu summas 865 000 krooni. Lepingu sõlmimise ajaks loevad laenu välja makstuks (tlk 8). Makskorraldusest 21.07.2008 (tlk 17) nähtub, et OÜ Instance on sooritanud ülekande Patong Invest OÜ-le summas 865 000 krooni, selgitusega hinnapakkumine 18.07.2008 MB S350V6. Eelnevalt aga on Revalver Haldus Grupp OU maksnud hagejale 21.07.2008 märkega `”raha tagastus” 865 000 krooni (tlk 39). Hageja väide, et nimetatud tagastus toimus just laenusaaja korraldusel sooritada see ülekanne hoopiski Patong Invest OÜ-le, ei ole tõendatud. Hageja väidetel kinnitab raha ülekannet Patong Invest OÜ-le Revalver Haldus Grupp OÜ juhatuse liikme Johannes Salve teatis 21.07.2008 (tlk 18). Kirja sisu kohaselt garanteerib Revalver Haldus Grupp OU sõiduauto ostu- müügi hiljemalt 31.07.2008, raha on makstud Patong Invest OÜ-le, kelle kaudu teostatakse ostu-müügileping. 11.02.2009 on OÜ Instance tasunud 799 600,36 krooni AS-le Nordea Finance Estonia sõiduauto väljaostu eest. Asja sisulise arutamise käigus esitatud tõenditega ei leidnud kinnitamist hageja ja Revalver Haldus Grupp OÜ vaheline võlasuhe, mis tooks kaasa käendajate vastutuse täitmata laenukohustuse eest. Heigo Paartalu selgitas, et tegemist oli hageja Revalver Haldus Grupp OÜ vahelise auto ostu-müügilepinguga, kus Patong Invest OÜ osales vahendajana. Gunnar Arro selgitas, et tehingu tegi Patong Invest OÜ, mistõttu raha kandis tema hagejale tagasi. Tõendatud on see väide, et Revalver Haldus Grupp OÜ on maksnud hagejale 21.07.2008 (tlk 39) vaidlusaluse summa. Samas ei ole ka Heigo Paartalu ümber lükanud hageja väidet, et raha kanti Patong Invest OÜ-le. Heigo Paartalu väidetel oli tegemist mitte laenusuhte vaid ostumüügilepinguga ja hageja sai kauba ehk auto kätte. Hageja selgituse kohaselt oli auto liisingu vara, seega ei saanud kohtu hinnangul auto müüjaks olla Revalver Haldus Grupp OÜ, vaid ta oli liisinguvõtjaks. Asjas puuduvad piisavad tõendid, et Patong Invest OÜ oli laenusaaja Revalver Haldus Grupp OÜ käsundi alusel isikuks, kes sai faktiliselt laenu. Tunnistaja Johannes Salve, kes oli Revalver Haldus Grupp OÜ juhatuse liige (tlk 117), ütlustega oli tõendatud, et hageja viidatud kirja ei saa lugeda käsundina nn laenu ülekandmiseks Patong Invest OÜ-le. Tunnistaja ütluste kohaselt koostas kirja hageja seaduslik esindaja, tema sai hiljem teada, et raha kanti Patong Invest OÜ-le. Vaidlust ei ole küll asjaolu üle, et Patong Invest OÜ on hagetava summa saanud ning seda ei ole liisingufirmale üle kandnud ega hagejale tagastanud. Hageja tugines konkreetsele lepingu, millest ei nähtu kostjate käendus faktilise raha saajaga, mistõttu tuleb hagi eeltoodud põhjendustel rahuldamata jätta. Kuivõrd hagi jäi täies ulatuses rahuldamata, jäi välja mõistmata ka hagetavad viivised. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Instance OÜ palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Meneltuskulud jätta kostjate kanda. Maakohus jättis hagi rahuldamata, leides, et hageja ja Revalver Haldus Grupp OÜ vahel puudub võlasuhe, mis tooks kaasa käendajate vastutuse täitmata laenukohustuste eest. Kohtuotsus on rajatud ebaõigetel ning asjakohatutel järeldustel. Kohus ei käsitlenud otsustamisel kõiki tõendeid, mille tõttu jäid olulised asjaolud kohtu poolt arvesse võtmata ning otsuses kajastamata. Asjaolu põhistavate tõenditena tõi maakohus välja kostjate suulised selgitused, jättes seejuures täiesti analüüsimata notariaalse laenulepingu enda, mistõttu jäi täitmata TsMS § 232 lg 1 tulenev kohtu kohustus.
Revalver Haldus Grupp OÜ on maksnud hagejale tagasi 21.07.2008 märkega „raha tagastus“ 865 000 krooni, kuid kohus on põhjendamatult jätnud mainimata, et eelnevalt oli seesama rahasumma Revalver Grupp OÜ-le hageja enda poolt ülekantud. Hagejale 21.07.2008 tagasilaekunud 865 000 krooni kanti koheselt üle Patong Invest OÜ kontole ja seda vastavalt kokkuleppele, mille tõendamiseks esitati kohtule koondväljavõte. Ekslikult nimetab kohus 865 000 krooni vaidlusaluseks summaks, kuigi haginõude summaks on hoopis 799 600,36 krooni. Sõiduauto eest tasutud 865 000 krooni on muutnud laenuks alles peale vastava lepingu sõlmimist, mis toimus 23.01.2009 ehk märksa hiljem. Seega ei saanud laenu tagastamine toimuda enne laenulepingu sõlmimist. Jättes laenulepingu analüüsimata, ei võtnud kohus arvesse ka asjaolu, et notariaallepingus sisalduv kinnitus laenusumma saamise kohta on kõigepealt võlatunnistus, mis lükkab muuhulgas ümber Gunnar Arro väited raha tagastamise ning ka selle mittesaamise kohta. Otsuse põhjendavas osas toob kohus välja Heigo Paartalu väited selle kohta, et tegemist oli mitte laenusuhtega, vaid ostu-müügilepinguga ja hageja sai kauba ehk auto kätte, sest ka hagiavaldusest ilmnevat, et hageja soovis autot osta. Antud väite jätab kohus aga õiguslikult käsitlemata, millest võib järeldada, et kohus toetab antud õiguslikku hinnangut. Kohus on jätnud analüüsimata temale esitatud kokkuleppe, kus on selgelt väljendatud poolte tahe sõlmida tulevikus müügileping. Poolte vahel oli sõlmitud müügi-eelleping, kuna sõiduauto omandiõigus kuulus veel sel hetkel liisingufirmale. Kuna eellepingu sõlmimise fakti üle pooled ei vaielnud, puudus maakohtul vajadus antud lepingu sõlmimise võimalust analüüsida. Seega rikkus kohus TsMS § 436 lg 4. Müügilepingu analüüsi vajadus puudus ka seetõttu, et hageja tugines notariaalsele laenulepingule, millele kohus jätis hinnangu andmata. Kohus oli veendunud selles, et hagetav summa oli üle kantud Patong Invest OÜ-le, samas ei lugenud ta piisavalt tõendatuks seda, et Patong Invest OÜ oli laenusaaja Revalver Haldus Grupp OÜ käsundi alusel isikuks, kes sai faktiliselt laenu. Esimese astme menetluses selgitas hageja, et laenusaajaks on Revalver Haldus Grupp OÜ, mille kohta oli esitatud ka laenuleping. Laenulepingu sõlmimisel lähtusid pooled asjaolust, et Revalver Haldus Grupp OÜ-l oli võlgnevus hageja eest. Kohus, tuginedes Revalver Haldus Grupp OÜ juhatuse liikme poolt antud ütlustele, leidis, et kinnituskirja ei saa lugeda käsundiks. Hageja pole kunagi väitnud seda, et antud kirja näol on tegemist käsundiga. Antud kirjaga soovis hageja tõendada asjaolu, et Revalver Haldus Grupp OÜ sai raha sellisel moel, et need olid üle kantud kolmandale isikule, nimelt Patong Invest OÜ-le. Gunnar Arro vastus apellatsioonkaebusele Gunnar Arro palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 12.03.2010 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kolleegium leiab, et kaevatav maakohtu otsus nimetatud nõuetele ei vasta.
Maakohus ei ole andnud hinnangut kõigile hagiavalduses toodud asjaoludele, vaid on keskendunud vaid ühele tehingule, milline tehti 21.07.2009. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud sõiduauto ostu-müügi eelleping, mille alusel kandis hageja kostjale üle 850 000 krooni. Kostja kandis samal päeval, s.o. 21.07.2008 nimetatud summa hagejale tagasi. Kostja korraldusel kanti nimetatud summa üle Patong Invest OÜ-le, kes oli sõiduauto müügi vahendajaks. Hagiavalduses tugineb hageja Revalver Haldus Grupp OÜ 21.07.2008 kirjale (t.l.18). Kuna ei Revalver Haldus Grupp OÜ ega Patong Invest OÜ ei ostnud liisingfirmalt hagis nimetatud autot välja vaatamata selle, et raha selle eest oli üle kantud, siis vormistati 23.01.2009 nimetatud summa osas notariaalne laenuleping Revalver Haldus Grupp OÜ ja hageja vahel ja kostjatega käenduslepingud, mille kohaselt tuli Revalver Haldus Grupp OÜ-l tagastada laenuks saadud 850 000 krooni 23.03.2009. Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et 21.07.2008 poleks hageja ja Revalver Haldus Grupp OÜ vahel tekkinud laenusuhe nagu seda käsitles maakohus. Faktiliselt poolte vahel tekkinud võlasuhted jäid maakohtul tuvastamata. Ka on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja on käsitlenud 23.01.2009 notariaalset laenulepingut võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes ja ka neile asjaoludele ei ole maakohus hinnangut andnud. Samuti on kostjana kaasatud Heigo Paartalu, kes oli ühtlasi Patong Invest OÜ ainuke juhatuse liige, kinnitanud maakohtus, et 850 000 krooni laekus Patong Invest OÜ arvele kokkuleppel Revalver Haldus Grupp OÜ-ga. Nimetatud summast poole eest pidi Patong Invest OÜ hankima Revalver Haldus Grupp OÜ-le kaupa ja poole eest hankima Euroopast uusi kasutatud autosid. Seda asjaolu kinnitas Heigo Paartalu ka ringkonnakohtu istungil. Nendele kostja väidetele ei ole maakohus hinnangut andnud. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul välja selgitada, millised võlasuhted hageja ja Revalver Haldus Grupp OÜ vahel tekkisid 21.07.2008, millised vormistati hiljem 23.01.2009 ümber notariaalse laenulepingu alusel laenusuhteks. Kui 23.01.2009 sõlmitud laenulepingu näol on tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, siis tuleb maakohtul tuvastada, kas tegemist on deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistusega. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut osale tõenditest, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.