AS Folger Art hagi OÜ Isocom vastu 357.60 eurot võlgnevuse, 25.87 eurot viivise ja 25.60 eurot kahju hüvitamise nõudes. Hagihind 357.60 eurot.
Menetlusosalised
Hageja: AS Folger Art (registrikood 10526192, asukoht Ristiku 12, 10612 Tallinn), lepinguline esindaja: Marko Jaani (e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Isocom ( registrikood 10727281, asukoht Jaama 21, Rakvere, e-post [email protected]), lepinguline esindaja Ingridt Allemann (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
5. november 2012
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Rein Mölder; Kostja lepinguline esindaja Ingridt Allemann.
Resolutsioon
1.Hagi kahju hüvitamise osas rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
2.Välja mõista kostja OÜ-lt Isocom hageja AS-i Folger Art kasuks kahjuhüvitis summas 12 (kaksteist) eurot.
Lõpetada menetlus AS-i Folger Art hagis OÜ Isocom vastu 357.60 eurot põhivõlgnevuse ja 25.87 eurot viivise nõudes seoses selles osas nõude täitmisega ja hagist loobumise vastvõtmisega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.07. juunil 2012 esitas hageja hagi OÜ Isocom ja R E vastu solidaarselt seisuga põhivõlgnevuse 357.60 eurot, viivise 25.95 eurot ja alates 08.06.2012 kuni põhinõude tasumiseni viivise 8% aastas väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks summas 25.60 eurot.
2.Menetluse käigus kohtu ettepanekul hageja täpsustas kostjate ringi. 29. juunil 2012 esitatud avaldises võttis hageja hagi R E vastu tagasi ning esitas täpsustatud hagiavalduse OÜ Isocom vastu, mille kohaselt 19.05.2011 pöördus kostja hageja poole 1 000 tk mappkaante tellimiseks. Hageja esitas kostjale e-posti teel hinnapakkumise, millele saatis kostja omakorda selgituse. Hageja leidis, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping, mille alusel osutas hageja kostjale trükiteenust, mille eest tasumise kohustus tekkis kostjal. Hageja täitis oma kohustused ja 09.06.2011 esitas kostjale trükiteenuste eest arve nr 109200 summas 357.60 eurot, tasumise tähtajaga 23.06.2011. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1, § 76 lg 1, § 84 lg 1, § 10 lg 1 p 1 , p 6, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 128 lg 3, TsMS § 367 välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 357.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 25.95 eurot ja alates 08.06.2012 kuni põhinõude tasumiseni viivis 8% aastas ning kahjuhüvitis summas 25.60 eurot.
3.26. septembril 2012 esitas hageja seisukoha kostja 03.09.2012 vastusele ning avalduse osaliselt nõudest loobumiseks ja riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Kuna pärast hagi esitamist kostja tasus hagejale trükiteenuste osutamisest tuleneva nõude, siis hageja loobus põhinõudest summas 357.60 eurot ja alates 08.06.2012 tulevikus sissenõutavaks muutuvast summast ning palus selles osas menetlus lõpetada. Hageja palus kohtul menetlust jätkata kahjuhüvitise 25.60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 25.87 eurot nõudes. Hageja täpsustas viivisenõuet ning leidis, et kostja ei ole viidanud ühelegi materiaalõiguslikule normile, millest tuleneks tema õigus viivist mitte tasuda. Samuti märgib hageja, et kostjaga võeti ühendust e-kirja teel 03.05.2012 ning lepingulise esindaja poolt on hagejale osutatud kohtueelset õigusabi ja tegemist on otsese varalise kahjuga. Hageja on seoses võlgnevuse sissenõudmisega kandnud kulutusi 25.60 eurot, mis oli tingitud asjaolust, et kostja ei täitnud võlasuhtest tulenevat kohustust. Hageja leiab, et kuigi käesoleval juhul loobub hageja põhinõudest, mitte hagist tervikuna, on analoogia alusel 2 (7)
2-12-22452 põhjendatud TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaldamine. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 38.34 eurot.
4.29. oktoobril 2012 esitas hageja seisukoha kostja 04.10.2012 vastusele, milles leidis, et hagi esitamise ajaks on siiski 07.06.2012 ning kostja täitis kohustuse kellaajaliselt peale hagiavalduse esitamist. Kostjale anti algselt võimalus tasuda vaid võlgnetav summa, ilma viivisenõuet lisamata, kuid nii 06.02.2012 võlanõudes kui ka 03.05.2012 e-kirjas hoiatas hageja kostjat, et kohustuse mittetäitmisel nõutakse kostjalt ka viivist. Hageja lepingulise esindaja töötaja on kostjaga ühendust võtnud 31.10.2011 (kõne kestvus 2 minutit 29 sekundit), 27.12.2011 (48 sekundit), 17.01.2012 (1 minut 5 sekundid) ja 30.04.2012 (1 minut 14 sekundit).
KOSTJA VASTUVÄITED
5.03. septembril 2012 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei ole hagi nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud hageja poolt hagiavalduses selgelt välja toodud, on alusetud ja põhjendamatud. Poolte vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Kostja on arve nr 10900 summas 357.60 eurot tasunud 07.06.2012. Seega on hagiavalduses esitatud võlgnevuse nõue ja sellega seonduvalt muud nõuded hageja poolt esitatud alusetult ja pahatahtlikult. Lisaks on ebatäpne viivise arvestus. Väikeettevõtete vahelises suhtluses ei ole tavaks nõuda ka hilinenult tasutud arvetelt viivist. Kostjale jääb arusaamatuks hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 alusel. Hagiavaldusele lisatud võlanõuet ei ole kostja kätte saanud, esmakordselt võeti kostjaga telefoni teel võla tasumise osas ühendust 04.06.2012, mille järel kostja oma kohustuse viivitamatult täitis. Samas saab sellise võlanõude koostamist pidada hageja enda kohustuseks. Kusjuures ka kahju summa arvestus jääb arusaamatuks.
6.04. oktoobril 2012 vastuses teatas kostja täiendavalt, et muudetud hagi esitamise ajaks oli kostja poolt kohustus juba täidetud ning sellest tuleneval ei osanud ette näha, et hageja esitab nõude kohtumenetluses, millele lisanduvad muud nõuded ja kulud, kuid milliste esitamiseks kostja põhjust ei andnud. Kostja tegi, vaatamata erinevale arusaamale tekkinud olukorras, hagejale ettepaneku kompromissiks, millega hageja ei nõustunud. Kostja märgib, et arvel nr 10900 ei olnud viivisearvestust ja seda ei ole kostjale esitatud ka enne hagimaterjalide edastamist, seega kuulub kohaldamisele VÕS § 74 lg 4. Kuna hageja on kostja poolt arve alusel tasutut aktsepteerinud ja on avaldanud selles osas tahet nõudest loobuda, on hageja aktsepteerinud kohustuse täitmist. Kohaldatavad peaksid olema ka VÕS §-d 6 ja 7, s.o hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted. Arve tasumist enne kohtumenetlusest teada saamist ei saa käsitelda nõude tunnustamisena kohtumenetluse käigus. Kuna poolte vahel kokkulepet ei ole, on VÕS § 113 alusel viivise väljamõistmine põhjendamatu, sest võlgnik peab ette nägema kahju liiki ja põhimõttelist ulatust. Hageja ei ole tõendanud 03.05.2012 e-kirja kostjale kätte toimetamist selliselt, et kostjal oleks olnud võimalik sellega enne käesolevat menetlust tutvuda, millest tulenevalt puudus kostjal võimalus näha ette kahju tekkimist hagejale sel alusel, milliselt on hageja seda põhjendanud.
MENETLUSE KÄIK
7.Seoses asja lahendanud kohtuniku enesetaandusega ja kohtu esimehe asetäitja määruse alusel taandamisega, jagati tsiviilasi 15.06.2012 Rakvere kohtumaja teise kohtuniku menetlusse.
3 (7)
2-12-22452
8.Hagiavalduses hageja taotles asja kohtuistungil arutamist. Kuna hageja, kostja poolt põhinõude tasumisele vaatamata, ei loobunud asja kohtuistungil arutamise taotlusest, siis 05.10.2012 määras kohus asja arutamiseks kohtuistungi 05.11.2012 algusega kell 10.00.
KOHTUISTUNG
9.Kohtuistungile ilmunud hageja seaduslik esindaja esitas avalduse haginõude vähendamiseks 4.50 euro võrra, kuna nimetatud summa on hagimaterjalide ettevalmistamise eest ja kuulub kohtumenetluse kulude hulka. Esindaja ei nõustunud allesjäänud osas hagist loobuma. Esindaja ei olnud võimeline seletama, kuidas nõue arvest ja spetsifikatsioonist tulenes.
10.Kostja lepinguline esindaja esitas maksekorralduse 02.11.2012 hagejale 25.87 eurot viivise tasumise kohta. Kostja esindaja ei nõustunud hageja allesjäänud nõudega ja palus jätta hagi rahuldamata ning jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Esindaja selgituste kohaselt võlanõue ei ole kostjale kätte toimetatud ja tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kostja poole on korduvalt pöördutud. Kuna esitatud arved kajastavad teenuse eest tasumist novembris 2011, siis ei kajastu sellel detsembris 2011. koostatud võlanõude kulu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastustega hagile, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb osaliselt lõpetada seoses nõuete menetluses osaliselt rahuldamisega ja hagist osaliselt loobumisega, kahju hüvitamise osas aga tuleb hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Menetluse osaline lõpetamine
12.26. septembril 2012 esitatud menetlusdokumendis hageja on loobunud hagist põhinõude 357.60 eurot väljamõistmisest, sest hagi esitamise päeval on kostja põhinõude tasunud. Kostjal ei ole vaidlust menetluse osaliselt lõpetamisele. Kuigi menetluses on kostja vaielnud vastu hageja viivisenõudele, kohtuistungil esitatud maksekorralduse nr 143 kohaselt 02.11.2012 kostja on kandnud hageja arveldusarvele nr 221006108837 selgitusega „viivised vastavalt tsiviilasjale 272-22452“ üle 25.87 eurot (t. lk. 107). Kostja on eksinud tsiviilasja numbriga, tegelikult asja nr on 2-12-22452. Kohtuistungil hageja esindajal ei olnud vaidlust viivise laekumisele.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punkti 5 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kuna hageja nõuded põhinõue 357.60 eurot ja viivise 25.87 eurot väljamõistmise osas on menetluses rahuldatud, siis kohus lõpetab selles osas menetluse.
14.Menetluse osaline lõpetamine ei anna hagejale õigust hagiavalduselt tasutud riigilõivu osaliselt tagastamiseks, sest käesolevas vaidluses menetluse osalise lõpetamisega ei lõpe poote vaheline vaidlus. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on 04.09.2012 teinud hagejale ettepaneku allesjäänud osas hagist loobumise kaalumiseks ja selgitanud 1⁄2 riigilõivu tagasi saamise õigust (t. lk. 62), kuid hageja ei pidanud vajalikuks ülejäänud osas hagist loobuda. Kuna käesolevas vaidluses kohus peab kahju hüvitamise osas tegema TsMS § 442 sätestatud sisulise otsuse, siis asjas ei esine TsMS § 428 sätestatud aluseid otsust tegemata menetluse lõpetamiseks ja TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestatud alust 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks. Sellepärast jätab kohus hageja taotluse 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. 4 (7)
2-12-22452 Kahju hüvitamise nõue
15.Hageja nõuab VÕS § 128 lg 3 alusel kahju hüvitamist, s.o võla sissenõudmise kulude väljamõistmist summas 25.60 eurot. Hagiavalduse juurde lisatud 07.12.2011 arve nr 842 kohaselt kuulus hageja poolt lepingulisele esindajale tasumisele 628.80 eurot, sh teenuse eest novembris 2011 (spets. – võlglastega tegelemine osaline) 64.00 eurot ja teenus novembris 2011 vastavalt arve nr 842 spetsifikatsioonile 460.00 eurot (t. lk. 21). Arve spetsifikatsiooni kohaselt moodustas 10 tunnist ja 45 minutist 0.32 tundi 29.11.2011 võlanõude koostamine kostjale (t. lk. 22). Hageja ei ole lisanud arve tasumist tõendavata dokumenti.
16.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja millises ulatuses hageja esitatud tõendite alusel kostjal on kahju hüvitamise kohustus; 2) kas kostja vastuväited välistavad kahju hüvitamise osas hagi rahuldamist.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodu võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluseeelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda (Riigikohtu 05.11.2008 otsus 3-2-1-79-08, p 18). VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on leidnud, et selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (Riigikohtu 05.11.2008 otsus 3-2-1-79-08, p 18).
17.1.TsMS 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Käesoleval juhul ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et hagejal oleks kahju summas 21.10 eurot (25.60 – 4.50) tekkinud. Arvel nr 842 on märgitud ühikuks „tund ja minut“ ning ühiku hinnaks „48“, seega 32 minuti eest, mis on märgitud arve spetsifikatsioonis, oleks hagejal tulnud tasuda 25.60 eurot. Võlanõue kostjale on dateeritud 06.12.2011. Puuduvad tõendid hagejale nimetatud võlanõude koostamise eest arve esitamise või hageja poolt selle eest tasumise kohta.
17.2.Hageja on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 1 mõistes, mida kinnitab asjaolu, et 09.06.2012 kostjale esitatud arve nr 10900 sisaldab ka käibemaksu. Tulenevalt KMS § 37 lg 7 p-des 5 ja 7 tuleb arvel märkida kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ning kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve 5 (7)
2-12-22452 väljastamise kuupäevast. Eeltoodust tulenevalt saaks hageja esitatud arve nr 842 alusel kahjuhüvitamise nõue olla tekkinud üksnes kostjale novembris 2011 esitatud võlanõude koostamise eest.
18.Hagiavalduse kohaselt kostja ei täitnud oma töövõtulepingust tulenevat kohustust tähtaegselt. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et hageja tellimuse täitis ja kostja tellitud asja enne arve esitamist kätte sai. Kostjale esitatud arve nr 10900 maksetähtaeg oli 23.06.2011 (t. lk.18) ning kostja tasus arve 07.06.2012 (t. lk. 61). Riigikohus on 20.03.2012 otsuse 3-2-1-5-12 p-s 27 leidnud, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3) kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); 4) hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 5) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 6) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 7) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
18.1.Kuigi kostja oma 03.09.2012 vastuses ei ole hagejaga nõustunud, on ta arvet aktsepteerinud ja selle tasunud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega sõltumata sellest, milline oli poolte lepinguline suhe, leiab kohus, et kuna kostja on hageja arvet nr 10900 aktsepteerinud, siis on ta selle täitnud hilinenult 07.06.2012, s.o mittekohaselt. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral ning vastavalt lõikele 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud hageja arvet, leides vaid, et see ei vasta nõuetele, olles allkirjastamata, siis tema tegevus arve tasumata jätmisel on käsitletav tahtlusena VÕS § 104 lg 5 mõttes. Seega vastutab kostja arve tasumata jätmise, s.o lepingust tuleneva kohustuse õigeaegselt täitmata jätmise eest.
18.2.Hageja on 29.10.2012 seisukohale lisanud kõnede eristuse, millest nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja töötaja helistanud telefoninumbrile 526 0804 31.10.2011, 27.12.2011, 17.01.2012, 30.04.2012 (t. lk. 101, 102-104). Hagiavaldusele lisatud kostja 19.05.2012 e-kirja kohaselt on tegemist kostja kontakttelefoniga (t. lk. 16). Vastavalt TsMS § 231 lg 2 ls-le 1 ja lgle 4 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei ole kõnede toimumist ega hageja väiteid nende sisu osas vaidlustanud, seega leiab kohus, et kostja poole oli korduvalt pöördutud arve nr 10900 tasumiseks ning antud selleks ka mõistlik tähtaeg (VÕS § 114 lg 1).
18.3.Hageja ei ole tõendanud, et tal on seoses kostjalt võla sissenõudmisega tema poolt nõutud ulatuses kahju tekkinud, kuid lähtuvalt kahju hüvitamise eesmärgist ei ole kahtlust selles, et kui kostja oleks kohustuse kohaselt täitnud, ei oleks hageja pidanud tegema täiendavaid toiminguid võla sissenõudmiseks. VÕS § 113 lg 5 ls 2 sätestab eri korra, mille kohaselt võib sõltumata 6 (7)
2-12-22452 viivise maksmisest võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Sissenõudmiskulud on hõlmatud rahamaksmise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Samuti ei oleks hageja pidanud asuma arvet nr 10900 sisse nõudma, kui kostja oleks selle tähtaegselt tasunud.
18.4.VÕS § 127 lg 6 ls 1 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus, arvestades hageja 29.10.2012 seisukohale lisatud kõnede eristuse ja 26.09.2012 esitatud kostjale 03.05.2012 saadetud e-kirja (t. lk. 73), leiab, et hagejal on õigus sissenõudmiskuludele mitte rohkem kui 15 minuti eest. Lähtudes hageja esitatud esindaja volikirjast (t. lk. 13) on põhjendatud kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise (võla sissenõudmisega seotud kulude) väljamõistmine summas 12 eurot (48 eurot/60 minutiga x 15). Menetluskulud
19.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lgle 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
20.Hagiavalduses toodud nõudest 409.07 eurost (357.60 + 25.60 + 25.87) on kostja menetluses tasunud 383.47 eurot (357.60 + 25.87).). Lisaks rahuldatakse hageja kahju hüvitamise nõue 12 euro ulatuses. Kokku rahuldatakse hageja nõuded 395.47 euro ulatuses, mis on 96.68% hagis esitatud nõuetest.
21.Hagiavaldus kostja vastu esitati kohtule 07.06.2012 kell 13.31 (t. lk. 2), mitte 29.06.2012 nagu seda kostja ekslikult väidab. 29.06.2012 esitatud avalduses hageja on täpsustanud kostjate ringi, so loobunud R E vastu nõude esitamisest. AS-i Swedbank vastuse kohaselt põhinõude kandis kostja hagejale üle 07.06.2012 kell 19.07 (t. lk. 99), s.o hagi esitamise päeval, kuid pärast hagi esitamist. Kuna kohus on määranud kahju suuruse VÕS § 127 lg 1 alusel, siis ei ole tegemist hagi osalise rahuldamisega, mistõttu puudub alus menetluskulude jaotusele TsMS § 163 kohaldamiseks. TsMS § 162 lg 1 alusel kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda.
22.Seoses asjas sisulise lahendi tegemisega ei ole kohtul võimalik kohtuotsusega menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Menetluskulude, s.h kohtuväliste (õigusabi) kulude rahaliselt kindlaksmääramisel arvestab kohus hagi hinda, vaidluse olemust ja keerukust.
23.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg-d 1 ja 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 28. detsembril 2012. a. Nooremreferent
Lea Herne
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.