Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Määruse tegemise aeg ja koht
21. november 2012; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-17248
Tsiviilasi
xxxxxxxxxxxxxxxx AS hagi xxxxxxxxxxxxx OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine hagist loobumisel
Menetlusosalised ja nende
Hageja: xxxxxxxxxxxxxxxx AS (registrikood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
esindajad
Hageja esindaja: J. R. (e-post: x) Kostja: xxxxxxxxxxxxx OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) äriregistrist kustutatud
Juhindudes TsMS §428 lg 1 p 3, §429, §431-§433, §660 ja 661, kohus määras:
TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada xxxxxxxxxxxxxxxx AS-ile pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (tasutud 07.04.2010.a. 798.90 eurot (12 500 krooni)) s.o. kolmsada üheksakümmend üheksa (399) eurot 45 eurosenti xxxxxxxxxxxxxxxx AS a/k-le 221011764554 Swedbank selgitusega „loobumine xxxxxxxxxxxxxxxx AS hagis xxxxxxxxxxxxx OÜ vastu, tsiviilasi 2-10-17248“.
Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
15.04.2010 esitas AS xxxxxxxxxxxxxxxx hagi xxxxxxxxxxxxx OÜ vastu võlgnevuse nõudes. 16.04.2010. a võttis kohus eelnimetatud hagi menetlusse (ts.asi nr 2-1017248). 20.11.2012. a saabus kohtule hageja avaldus, milles palub lõpetada asja menetlus, seoses hagist loobumisega. Hageja selgitab, et hagist loobumine on ajendatud ainult ja üksnes ökonoomsuskaalutlustest ning vaidluse esemeks oleva nõude reaalse sissenõudmise ilmsest majanduslikust perspektiivitusest (kostja suhtes käesoleva menetluse kestel alustatud pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata; kostja majandustegevus on lõppenud ja ta on äriregistrist kustutatud). Hageja palub TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust.
Kohus, tutvunud taotluse ja selles toodud motiividega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule avalduse, milles palub lõpetada asja menetlus, kuna loobub hagist. Seega tuleb loobumine vastu võtta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 431 lg 1 alusel kohus lõpetab menetluse määrusega. Hageja esindaja on kinnitanud enda teadlikkust hagist loobumise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt puuduvad asja menetluse lõpetamist takistavad asjaolud. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §1741 lõike 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissiga või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 798.90 eurot (12 500 krooni), millest TsMS
§150 lg 2 p 2 alusel kuulub hagist loobumise korral tagastamisele 1⁄2 riigilõivusummast, so 399,45 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Hele Ilisson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.