Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud hagiavalduse kohaselt Kostjale kuulub korteriomand Tallinnas aadressil Mustamäe tee 137-4, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna peetavasse kinnistusregistrisse registriossa nr 7829701, mille reaalosaks on korter nr 4 üldpinnaga 66,7 m2 (tl 36-37). KÜ Mustamäe tee 137 on kantud registrisse 02.01.2001, seega kuna kostjale kuulub elamus Mustamäe tee 137 korteriomand, on kostja ka hageja liige. Hageja on esitanud kostjale arveid majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest, millised kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata perioodi 31.10.2009 – 31.07.2011 eest summas 2073,64 eurot (tl 77). Hageja lähtub arvete koostamisel andmetest, mille kohaselt kostjale kuuluva korteri üldpinnaks on 66,7 m2, millise suuruse aluseksvõtmine kostja poolt KÜ-le täitmisele kuuluvate rahaliste kohustuste arvestusel on põhjendatud ja õige nii KÜ põhikirja (tl 38-49), kinnistusraamatu kui ka ehitisregistrite (tl 78) andmete kohaselt. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud vaatamata meeldetuletustele. Hageja palus kostjalt välja mõista majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse 2073,64 eurot, viivise seisuga 29.08.2011 summas 488,53 eurot ja viivise 0,07% päevas alates 30.08.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vastavalt 06.09.1971 korteri üleandmise-vastuvõtmise aktile on märgitud korteri kasulikuks pinnaks 63 m2 ja elamispinnaks 48,13 m2 (tl 137-139), ka 21.07.1971 orderis on märgitud, et korter koosneb kolmest toast (tl 140), elamispind on 48,13 m2 ning korteri ostu-müügilepingus on märgitud korteri arvestuslikuks üldpinnaks 63 m2 (tl 94, 136). Seega kuulub kostjale korter pinnaga 63 m2, hageja esitab kostjale arveid aga 66,7 m2 eest. Seega on esitatud arved valed ja kuuluvad ümberarvestamisele alates 2001, mille osas on kostja esitanud ka pretensioone hagejale, kes on jätnud pretensioonid tähelepanuta. Peale ümberarvestuste tegemist on kostja nõus arved tasuma. Eeltoodust tulenevalt on ka viivisearvestus vale. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ning mõistis välja I Mt KÜ Mustamäe tee 137 kasuks majanduskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse 2073,64 eurot ja viivise 488,53 eurot ning viivise 0,07% päevas võlgnevuselt alates 30.08.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni. Põhikirja punktist 3.2.6 (tl 39) tuleneb kostja kohustus tasuda regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste eest, milliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osas maja korterite kogupinnas. Kostjale esitatud arvetel (tl 50-77) on kulutuste arvestamisel hageja võtnud aluseks kostjale kuuluva korteriomandi üldpinna 66,7m2, milline tuleneb kinnistusraamatus olevatest andmetest (tl 36-37). Vastavalt AÕS § 56 lg-le 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kostja ei ole tõendanud, et oleks vaidlustanud kinnistusraamatusse kantud andmed talle kuuluva korteriomandi suuruse osas. Lisaks on ka ehitisregistri andmetel kostja korteriomandi üldpinnaks 66,7m2, millest elamispind on 47,8m2 (tl 78). Kohtule esitatud 06.09.1995 ostu-müügilepingus on korteri üldpinnaks märgitud 70,8 m2 (tl 136), 06.09.1971 korteri üleandmise ja vastuvõtmise aktis (tl 137140) ja 21.07.1971 orderis (tl 140) on küll märgitud eluruumi arvestuslikuks üldpinnaks 63m2, sh elamispind 48,13m2, kuid toimiku lehekülejelt 139 andmed elamispinna kohta nähtub, et

2(4)

elamispinna ruutmeetrid 48,13 on määratud kolme toa alusel ning arvestusliku üldpinna 63 m2 all on mõeldud kolme tuba, kööki ja esikut, üldpinna määramise arvestusest on välja jäetud korteris olev vannituba, wc ja rõdu, millised on aga arvesse võetud kinnistusraamatusse kantud üldpinna 66,7 m2 määramisel. Seega puudub kohtul alus kahelda kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuses. Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud kostjale arved õige üldpinna ruutmeetrite alusel ehk 66,7 m2 eest ning puudub alus arvete ümberarvestamiseks. Kohtule esitatud arvete (tl 50-77) kohaselt on kostjal tasumata perioodi oktoober 2010-juuli 2011 eest majandamiskulud ja kommunaalteenused summas 2073,64 eurot, milline tuleb kostjalt välja mõista. Samuti on põhjendatud viivise nõue. Tulenevalt KÜS § 7 lg-st 4 palus hageja kostjalt välja mõista viivise seisuga 29.08.2011 summas 488,53 eurot ja viivise 0,07% päevas alates 30.08.2011 kuni kohustuse täitmiseni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse. Maakohus ei ole arvestanud kostja esitatud tõenditega. Kostja on juba aastaid vaidlustanud Kinnistusraamatus olevate andmete õigsust tema korteriomandi suuruse kohta. Korteriühistu, kelle poole ta on pöördunud, on jätnud pretensioonid tähelepanuta. Korteriühistu peab tegema ümberarvestuse ja esitama uued arved, kus arvestuse aluseks on võetud tema korteri tegelik pind, mis on 63 m2. Korteri üleandmise-vastuvõtmise aktis 06.09.1971 on märgitud samuti, et korteris on kasulikku pinda 63 m2, elamispinda 48,13 m2. Ka orderis, mis on väljastatud 21.07.1971, on märgitud, et korter koosneb kolmest toast, elamispinda on 48,13 m2. samuti on korteri ostu-müügilepingus märgitud, et korteri arvestuslik üldpind on 63 m2. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 25.06.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti, hinnates kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid. Kostja on korranud apellatsioonkaebuses juba maakohtus esitatud vastuväiteid hagile. Kõigile neile on maakohus hinnangu andnud ja tõendeid kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et kostjale kuuluva korteriomandi suurus on 66,7 m2, nagu on ka hageja hagiavalduse kohaselt arvestuste aluseks võtnud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 30.10.2012 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse kirjalikuks menetluseks nõusoleku tagasivõtmiseks ja haginõude suurendamiseks. Kolleegium leiab, et hageja taotlus kirjalikuks menetluseks nõusoleku tagasivõtmiseks ei ole põhjendatud ja seega pole lubatud. TsMS § 403 lg 2 kohaselt võivad pooled käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Menetlusliku olukorra muutumiseks peab hageja ekslikult asjaolu, mille kohaselt ei ole kostja tasunud kommunaalmakseid ja majandamiskulusid ka peale hagi esitamist, s.o alates 29.08.2011. Hageja sellist nõuet maakohtus esitanud ei ole. Tegemist ei ole haginõude suurendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, vaid sisuliselt uue hagiga, kuna nii hagi alus kui ka ese on muutunud. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

3(4)

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ja kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel tuleb 30.10.2012 esitatud taotlus hagi suurendamiseks jätta rahuldamata ja taotlusele lisatud tõendid peale kohtuotsuse jõustumist hagejale tagastada. Ringkonnakohtu 12.07.2012 määrusega anti kostjale TsMS § 180 lg 1 p 1 ja 2 alusel menetlusabi ja ta vabastati riigilõivu 479,33 euro tasumisest. TsMS § 190 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel riigilõiv kostjalt riigituludesse välja mõista. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Gaida Kivnurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.