25. juuni 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-21010
Tsiviilasi
KÜ Xxx hagi IM vastu võla saamiseks
Hagihind
2 073,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Xxx(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Anne-Riin Kütt (OÜ Legalpraktis ) Kostja IM(isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Piret Simm (Advokaadibüroo Digesta, Rävala pst 8, 10143 Tallinn, e-post [email protected])
Kohtuistung
29.05.2012
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Anne-Riin Kütt Kostja IM Kostja määratud korras esindaja vandeadvokaat Piret Simm
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista IM’ilt majanduskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus 2 073,64 (kaks tuhat seitsekümmend kolm eurot ja 64 senti) eurot ja viivis 488,53 (nelisada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 53 senti) eurot KÜ Xxx kasuks.
Välja mõista IM’ilt viivis 0,07% päevas võlgnevuselt alates 30.08.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni KÜ Xxx kasuks Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud 100% ulatuses IM kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
2-11-21010 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.KÜ Xxx esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IMvastu võla saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 11.07.2011 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.30.08.2011 esitas KÜ Xxx Harju Maakohtule hagi IM vastu võla saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse 2 073,64 eurot, viivise seisuga 29.08.2011 summas 488,53 eurot ja viivise 0,07% päevas alates 30.08.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes KÜS § 2 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 1, § 13 lg 4, § 15 lg 1, § 151 lg 1 ja 2, VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 128 lg 3.
4.Kostjale kuulub korteriomand Tallinnas aadressil XXX, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna peetavasse kinnistusregistrisse registriossa nr 7829701, mille reaalosaks on korter nr 4 üldpinnaga 66,7 m2 (tl 36-37). KÜ Xxx on kantud registrisse 02.01.2001, seega kuna kostjale kuulub elamus Xxx korteriomand on kostja ka hageja liige.
5.Hageja on esitanud kostjale arveid majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest, millised kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata perioodi 31.10.2009 – 31.07.2011 eest summas 2 073,64 eurot (tl 77). Hageja lähtub arvete koostamisel andmetest, mille kohaselt kostjale kuuluva korteri üldpinnaks on 66,7 m2, millise suuruse aluseksvõtmine kostja poolt KÜ-le täitmisele kuuluvate rahaliste kohustuste arvestusel on põhjendatud ja õige nii KÜ põhikirja (tl 38-49), kinnistusraamaru kui ka ehitisregistrite (tl 78) andmete kohaselt. Kuna kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud vaatamata meeldetuletustele, siis palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 2 073,64 eurot. Hageja on arvestanud võlgnevuselt ka seisuga 29.08.2011 viiviseid määraga 0,07% summas 488,53 eurot.
6.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja on kostjale esitatud arved õigesti kostja korteriomandi kohta kinnistusraamatus kajastatud andmete põhjal juhindudes AÕS § 56 lg 1. Kostja ei ole hagejale teadaolevalt vaidlustanud seaduses ettenähtud korras kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostja ei ole tõendanud, et kinnistusraamatusse kantud andmed ei vasta tegelikkusele. Kostja korteriga täpselt samasugused korterid samas majas on kinnistusraamatusse kantud samasuguste andmetega üldpinna kohta nagu kostja kortergi, st üldpinnaga ruutmeetrite arvuga on 66,7m2. Ükski sama püstaku korteriomanikest ei ole hagejale esitanud vastuväiteid kinnistusraamatusse kantud andmete alusel koostatud arvete tasumise kohta põhjusel, et nende korterite ruutmeetrite arve oleks vale. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata.
8.Vastavalt 06.09.1971 korteri üleandmise-vastuvõtmise aktile on märgitud korteri kasulikuks pinnaks 63m2 ja elamispinnaks 48,13m2 (tl 137-139), ka 21.07.1971 orderis on märgitud, et korter koosneb kolmest toast (tl 140), elamispind on 48,13m2 ning korteri ostu-müügilepingus on märgitud korteri arvestuslikuks üldpinnaks 63m2 (tl 94, 136). Seega kuulub kostjale korter pinnaga 63 m2,
2-11-21010 hageja esitab kostjale arveid aga 66,7m eest, seega on esitatud arved valed ja kuuluvad ümberarvestamisele alates 2001, mille osas on kostja esitanud ka pretensioone hagejale, kes on jätnud pretensioonid tähelepanuta. Võlgnevus on tekkinud seoses hageja poolt valesti tehtud arvestustest, kostjal tuleb tasuda tegeliku ruutmeetrite arvu ehk 63m2 osas arveid ning peale ümberarvestuste tegemist on kostja nõus arved tasuma. Eeltoodust tulenevalt on ka viivisearvestus vale.
Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on korteriomandi XXX, Tallinnas omanik alates 30.09.2002 (I kd tl 36-37) ja kostja ei ole korteriühistule tasunud perioodil 31.10.2009-31.07.2011 kostjale esitatud majandamis- ja kommunaalkulude arveid (tl 50-77) ning kostja võlgnevus on 2 073,64 eurot.
12.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma hageja majandamis- ja kommunaalkulude arveid. Kostja leiab, et kostjale kuulub korteriomand aadressil XXX, Tallinn pinnaga 63m2 ning, kuna hageja on esitanud arveid 66,7m2 eest, siis on arved ebaõiged ja tuleb ümber arvestada.
13.KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Põhikirja punktist 3.2.6 (tl 39) tuleneb kostja kohustus tasuda regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste eest, milliste maksete suuruse kindlaks määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osas maja korterite kogupinnas. Kostjale esitatud arvetel (tl 50-77) on kulutuste arvestamisel hageja võtnud aluseks kostjale kuuluva korteriomandi üldpind 66,7m2, milline tuleneb kinnistusraamatus olevatest andmetest (tl 36-37). Vastavalt asjaõigusseadus (AÕS) § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Seega ei ole hagejal õigust kahelda kinnistusraamatu andmetes. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on vaidlustanud kinnistusraamatusse kantud andmed kostjale kuuluva korteriomandi üldpinna osas. Lisaks on ka ehitisregistri andmetel
2-11-21010 kostja korteriomandi üldpinnaks 66,7m , millest elamispind on 47,8m (tl 78). Kohtule esitatud 06.09.1995 ostu-müügilepingus on korteri üldpinnaks märgitud 70,8m2 (tl 136), 06.09.1971 korteri üleandmise ja vastuvõtmise aktis (tl 137-140) ja 21.07.1971 orderis (tl 140) on küll märgitud eluruumi arvestuslikuks üldpinnaks 63m2 sh elamispind 48,13m2, kuid tl 139 andmed elamispinna kohta nähtub, et elamispinna ruutmeetrid 48,13 on määratud kolme toa alusel ning arvestusliku üldpinna 63m2 all on mõeldud kolme tuba, kööki ja esikut, üldpinna määramise arvestusest on välja jäetud korteris olev vannituba, wc ja rõdu, millised on aga arvesse võetud kinnistusraamatusse kantud üldpinna 66,7m2 määramisel. Seega puudub kohtul alus kahelda kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuses. Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud kostjale arved õige üldpinna ruutmeetrite alusel ehk 66,7m2 eest ning puudub alus arvete ümberarvestamiseks. Kohtule esitatud arvete (tl 5077) kohaselt on kostjal tasumata perioodi oktoober 2010-juuli 2011 eest majandamiskulud ja kommunaalteenused summas 2 073,64 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja on võlgnevuse tasunud või, et kostjal on kokkulepe tasuda majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest erinevas suuruses teistest korteriomanikest, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus summas 2 073,64 eurot.
14.Tulenevalt KÜS § 7 lg 4 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seisuga 29.08.2011 summas 488,53 eurot ja viivise 0,07% päevas alates 30.08.2011 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja jättes tasumata kostjale esitatud arved pidi teadma, et hagejal on õigus arvestada viiviseid, millised on toodud ka kostjale esitatud arvetel. Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.