Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-14-29838 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 0,85 eurot.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ning hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on Korteriühistu XXX(hageja) hagi XXX(kostja I) ja XXX(kostja II) vastu võlgnevuse solidaarseks väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulus kostjale I kuni 17.09.2014.a ja kostjale II kuulub alates 17.09.2014.a korteriomand Tallinnas, aadressil XXX(kinnistusraamatu registriosa nr XXX). Korteriomandi reaalosaks on korter nr 4, üldpinnaga 66,7 m2. Hageja märgib, et korteriühistuseadusest, KÜ XXXpõhikirjast ja üldkoosoleku otsustest tulenevalt lasub korteriomandi omanikul kohustus tasuda temale kuuluva korteriomandi majandamiskulud, kommunaalteenused ja muud kulud ning täita korteriühistu üldkoosoleku otsustest tulenevaid kohustusi. Hageja on esitanud korteriomandiga seotud majandamiskulude ja kommunaalteenuste arveid, millest hagiavalduse koostamise ja esitamise päeva seisuga on kostja poolt nõuetekohaselt tasumata järgmised: Nr

Arve nr

Maksetähtpäev

Arve summa

Võlas EUR

Päevi üle tähtaja

Viivis (0,07%/1pv) EUR

2-14-29838

2503,97

691,68

Hageja selgitab, et arvel nr XXX märgitud summadest on välja jäetud 60 euro suurune tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 2453,22 eurot. Ainuisikuliselt XXX(kostja II) palub hageja välja mõista 50,75 eurot. Viivisena palub hageja kostjatelt hagi esitamise päeva (s.o 24.11.2014.a) seisuga solidaarselt välja mõista 690,82 eurot. Ainuisikuliselt kostjalt II palub hageja välja esitamise päeva seisuga välja mõista viivise summas 0,85 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista hagiavalduse koostamise ja esitamise päevaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised 0,07% põhivõla summalt päevas kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Seejuures vastutab XXX solidaarselt koos XXX põhivõla summalt 2453,22 eurolt arvestatavate viiviste eest ja ülejäänud põhivõla summalt arvestatavate viiviste eest vastutab XXX ainuisikuliselt. Kostjate vastuväited hagi seisukohtadele 06.02.2015.a vastuses hagile ei tunnista kostjad nende vastu esitatud hagiavaldust ning hagi õigeks ei võta. Kostja märgivad, et kuni september 2014.a oli korteriomanikuks XXX. Teine kostja, kes on XXX tütar sai teada võlgnevusest alles 2014.a. algusest ning hakkasid võlgnevust kustutama. Peale antud vaidluse, on hageja juba pöördunud kohtusse hagiga võlgnevuse välja mõistmisega – kohtu poolt hagi oli rahuldatud ning kohtuotsus oli üle antud kohtutäiturile. Kui kostja I poeg XXX pöördus hageja poole info saamiseks, siis vastati temale, et ühistu nõuab korteri sundmüüki. See ei õnnestunud, kuna võlgnevus oli kustutatud. Kostjate esindaja on seisukohal, et antud hagi esitamine on suunatud tekitada kahju kostjatele, sest vastavalt hagiavalduses toodud tabelile, kostja üldse pole tasunud arveid kommunaalkulude eest, ei

2-14-29838 vasta tõele. Kostjad esitavad kohtule ja vastaspoolele väljavõtted pangast, mille kohaselt alates veebruar 2014.a oli hagejale tasutud üür ja võlg. Kokku, alates veebruar 2014.a kuni 31.10.2014.a oli kostjate poolt tasutud 1580 eurot, ning alates november 2014.a kuni jaanuarini 2015.a oli tasutud 1700 eurot. Seega on kostjate poolt kokku tasutud 3280 eurot. Kostjad on kindlad, et neil kas puudub võlgnevus hageja ees, või isegi kui ta on, siis mitte sumas 2503,97 eurot, nagu on kirjutatud hagiavalduses. Samas kostjad on seisukohal, et hageja käitumine on pahatahtlik ning kostjad paluvad kohtu poolt jätta hageja nõuded viivise osas täielikult rahuldamata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-ga 1 piirdub kohus käesoleva otsuse kirjeldavas osas vaid eeltoodud hagi asjaolude ning kostja vastuväidete märkimisega.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: • Käesolevas asjas esitatud hagiavaldus on seotud korteriomandiga asukohal XXX, Tallinn (kinnistusraamatu registriosa nr XXX). • Kõnesolev korter oli XXX(kostja I) omandis kuni 17.09.2014.a ning alates 17.09.2014.a kuulub kõnesolev korteriomand XXX(kostja II; vt tl 49-50). • Korteriühistu XXXon kinnistul asuva elamu haldamiseks loodud korteriühistu. Käesolevas asjas on poolte vahel esmane vaidlus hageja nõude suuruse osas, sh millises ulatuses ning milliste kohustuste eest tuleb kostjate poolt teostatud maksed lugeda täidetuks.

Esmalt kvalifitseerib kohus hageja nõude. Käesoleval juhul on korterelamu haldamiseks loodud korteriühistu XXX(hageja). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 5 lg 2 kohaselt loetakse korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Kostjad on vaidlusalusel perioodil, s.o 2012.a novembrist kuni 2014.a oktoobrini olnud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanikud. Kõnesolev korter oli XXX(kostja I) omandis kuni 17.09.2014.a kuupäevani. Alates 17.09.2014.a kuulub kõnesolev korteriomand XXX(kostja II). KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 ja 2 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Eeltoodud seadusest tulenevad põhimõtted kajastuvad ka hageja põhikirjas. Nimelt näeb põhikirja p 3.2.1 ette, et ühistu liige on kohustatud täitma käesolevat põhikirja, ühistu

2-14-29838 koosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutisi. Ühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute teostamise ja kulude kandmise kohta on kohutuslikud igale isikule, kes antud korterit omab või omandab. Jooksvate ja planeeritavate kulude tasumise kohustus tuleneb põhikirja p-st 3.2.6 ning osutatud kommunaalteenuste eest tuleb tasuda põhikirja p 3.2.7 alusel (tl 52-53). Eeltoodust lähtuvalt võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja KÜS § 151 lg 1 koosmõju alusel. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõudeid ning tuvastab millises osas ning millise võlgnevuse katteks on kostjad hagejale makseid teinud. Käesolevas asjas palub hageja kostjatelt välja mõista võlgnevuse ajavahemiku 2012.a novembrist kuni 2014.a oktoobrini (kaasa arvatud). Kostjad leiavad, et alates 2014.a veebruarist kuni 31.10.2014.a oli kostjate poolt tasutud 1580 eurot, ning alates november 2014.a kuni jaanuarini 2015.a oli tasutud 1700 eurot. Seega on kostjad hinnangul, et nende poolt on hagejale kokku tasutud 3280 eurot (tl 155). Hageja märgib 20.02.2015.a menetlusdokumendis, et kostja XXXja XXXpoolt teostatud maksete arvel on hageja vähendanud kostja XXXjuba varasemast samast õigussuhtest pärinevaid võlgasid, mis põhinevad tsiviilasjas nr 2-11-21010 Harju Maakohtu poolt 25.06.2012.a tehtud kohtuotsusel (tl 173). Hageja poolt esitatud maakohtu 25.06.2012.a lahendi asjaoludest nähtuvalt on poole vahel olnud vaidlus ajavahemikul 2010.a oktoobrist kuni 2011.a juulikuu eest väljastatud arvete osas (tl 179). Kohus on kõnesolevas asjas tehtud lahendiga kostjalt välja mõistnud majanduskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse summas 2073,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 488,53 eurot ja lisanduva viivise põhivõlalt, määraga 0,07% päevas, kuni võlgnevuse tasumiseni (tl 176). Sama tsiviilasja raames on kohus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses mõistnud XXXhageja kasuks välja menetluskulud sumas 1600,22 eurot (tl 185). Kohus nõustub siinkohal hageja käsitlusega ning leiab, et hageja poolt 13.05.2015.a menetlusdokumendi lisana esitatud tabel kajastab kõiki kostjate eest tehtud makseid. Makse Makse Maksega täidetud kohustus Nr tegemise laekumise Summa kuupäev kuupäev

XXXX

2-14-29838

Eeltoodud tabelist nähtub, et hageja ei ole kostjate eest tehtud maksete abil täidetuks lugenud neid arveid, millede tasumist hageja käesolevas menetluses nõuab. Ainsana on hageja osaliselt täidetuks lugenud käesoleva menetluse arve nr XXX, summas 84,24 eurot (tl 213). Samas on nähtumas, et hageja on kõnesoleva arve puhul kostjate eest tehtud maksega arvestanud ning nõuab arve nr XXX tasumist 136,73 euro asemel 52,49 euro suuruses summas. VÕS § 88 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Käesoleval juhul on tuvastatav, et kostjate eest on põhivõla kustutamist silmas peetud 11.05.2014.a ja 08.10.2014.a teostatud ning 07.02.2015.a, 09.03.2015.a ja 14.04.2015.a teostatud maksetega (tl 234-237). Kohus asub käesolevalt seisukohale, et hageja on kostjate poolt tehtud makseid käesoleva asja vaidlusaluste arvete osas õigesti arvestanud. Hageja on 11.05.2014.a ja 08.10.2014.a maksete abil arvanud tasutuks praeguse tsiviilasja arvetele eelnenud arvetest tulnud võlgnevuse katteks. 07.02.2015.a, 09.03.2015.a ja 14.04.2015.a teostatud maksed on hageja õigesti arvestanud tsiviilasjast nr 2-11-21010 tulenevate nõuete täitmiseks. Kõnesolevad maksed on ülejäänud osas arvatud nende arvete tasumiseks, mis ei ole käesoleva tsiviilasja vaidluse esemeteks. Kohtu hinnangul on tuvastatav kostjate poolt täitmata jäänud kohustus summas 2503,97 eurot, ajavahemiku 30.11.2012.a kuni 31.10.2014.a eest.

2-14-29838 põhikirja p-de 3.2.6 ja 3.2.7 alusel solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 2453,22 eurot. Riigikohus on märkinud, et korteriühistu saab nõuda viidatud sättest tulenevalt korteri võõrandajalt võlga, mis on tekkinud tema korteriomandi omanikuks oleku ajal (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 15.06.2011.a lahend asjas nr 3-2-1-48-11, p 12). Tsiviilasja asjaoludest nähtub, et kostja II sai Mustamäe tee 137-4 asuva korteri omanikuks 17.09.2014.a. Kostjalt XXX tuleb ainuisikuliselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 50,75 euro ulatuses.

2-14-29838 § 162 lg 1 alusel põhjendatud. Korteriühistu põhikirja p-st 3.2.10 tuleneb, et ühistu liige on käesolevas loetelus toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksmata viivitatud päevade eest, üldkoosoleku poolt kinnitatud suuruses (tl 53). Kuivõrd hageja poolt esitatud materjalidest ei nähtuks üldkoosoleku otsust teistsuguse viivise määra kinnitamiseks, siis kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele seadusjärgses määras. Kostjatelt tuleb VÕS § 113 lg 1, KÜS § 7 lg 4 ning korteriühistu põhikirja 3.2.10 alusel solidaarselt välja mõista hagiavalduse koostamise ja esitamise päeva (s.o 24.11.2014.a) seisuga arvestatud viivis summas 690,82 eurot. Võttes arvesse, et kostja II sai Mustamäe tee 137-4 asuva korteri omanikuks 17.09.2014.a, siis tuleb kostjalt XXX hageja kasuks ainuisikuliselt välja mõista hagiavalduse koostamise ja esitamise päeva seisuga arvestatud viivis summas 0,85 eurot.

2-14-29838 Lepingulise esindaja kulud summas 736,22 eurot (sh käibemaks), mille hageja on tasunud OÜ Legalpraksis arve nr 011214 alusel. • Lepingulise esindaja kulud summas 260,25 eurot (sh käibemaks), mille hageja on tasunud OÜ Legalpraksis arve nr 230215 alusel (tl 203). • Lepingulise esindaja kulud summas 345,11 eurot (sh käibemaks), mille hageja tasus OÜ Legalpraksis arve nr 160515 alusel (tl 227) Käesolevas asjas on hageja menetluskulud kokku summas 1666,57 eurot. Menetluskulude hüvitamist taotletakse koos käibemaksuga, kuna Korteriühistu XXX ei ole käibemaksukohustuslane. Ühtlasi kinnitab hageja, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on tehtud otseselt tsiviilasja nr 2-14-29838 kohtuliku menetlusega seoses. •

2-14-29838

/allkirjastatud digitaalselt Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.