Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse avalikult teatavaks
19.11.2012 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht
kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-11-44681
Tsiviilasja hind
46,79 eurot
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi EKO vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: Irina Shpilevaja (Julianus Inkasso OÜ, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: EKO(isikukood XXX, elukoht XXX)
Istungi toimumise aeg
31.10.2012
Esitatud asjaolud
Julianus Inkasso OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse EKO vastu põhinõudena 46,79 euro ja kõrvalnõudena 46,74 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele EKO esitas vastuväite. 28.02.2012 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.03.2012 esitas Julianus Inkasso OÜ oma nõude EKO vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS EM ja kostja 16.04.2008 liitumislepingu nr XXX, mille alusel AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS EM esitas kostjale osutatud teenuste ja/või kaupade eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. AS EM loovutas 30.09.2010 kostja vastase põhinõude summas 46,79 eurot üle hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 46,79 eurot ja viivised 46,74 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud EEAS poolt nõude loovutamist hagejale. Kostja on seisukohal, et EEAS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust tulenevad võimalike nõuete loovutamist hagejale ei ole kunagi toimunud. Kuna EEAS ei ole oma võimalikke nõudeid kostja vastu hagejale loovutanud, on hagi esitatud ilma õigusliku aluseta. Kooskõlas VÕS § 164 lg-ga 1 toimub nõude loovutamine nõude loovutaja ja omandaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Hageja on esitanud nõude loovutamise tõendina väidetavalt EEAS poolt kostjale saadetud teatise nõude loovutamise kohta. Teatise tekstist tuleneb, et väidetavalt on EEAS ja hageja vahel 30.09.2010 sõlmitud nõude loovutamise leping. Kuivõrd teatis ei ole allkirjastatud ja hagiavaldusele ei ole lisatud nõude loovutamise lepingut on nõude loovutamine tõendamata. Hageja märgib nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses (tulenevalt makseettepaneku resolutsioonist), et nõue tuleneb lepingust, mille kostja sõlmis EMAS ga ja viimane loovutas ka väidetava nõude Julianus Inkasso OÜ juba 08.02.2008, mis on aga võimatu, kuna hagiavaldusele lisatud liitumisleping on sõlmitud EEAS ga ja sõlmiti alles 16.04.2008. Samuti väidab Hageja hagiavalduses, et liitumisleping on sõlmitud EM AS ga, kuigi hagiavaldusele lisatud liitumisleping on sõlmitud hoopis EEAS ga. Eeltoodud asjaolud viitavad täpsuse ja järjepidevuse puudumisele hageja väidetes ning seavad nõude loovutamise kahtluse alla. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendatud õiguslikku alust nõuda kostjalt tema ja EEAS vahel sõlmitud liitumislepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja on seisukohal, et tal ei ole hageja ees hagiavalduses märgitud võlgnevust ja ta on kõik liitumislepingust tulenevad kohustused heauskselt täitnud. Kostja lõpetas kõne all oleva lepingu 07.08.2008 ja avaldas soovi tasuda kõik lepinguga seotud summad kuni käesoleva hetkeni. Vastavalt EEAS esindaja nõudmisele tasus kostja kõik nõuded sularahas kohapeal. Lepingu lõpetamise dokumendil määrati, et numbrit hakkab edaspidi kasutama NO, kes sõlmis sama numbri suhtes ka liitumislepingu orienteeruvalt 16.08.2008. Kostja on seisukohal, et arve on tõenäoliselt väljastatud NO liitumislepingu alusel teostatud kõnede eest ja ei kuulu seega tasumisele kostja poolt.
Kostja kasutas liitumislepinguga seotud telefoninumbrit (XXX) internetiteenuse kasutamiseks. Seda asjaolu tõendab liitumislepingus määratud hinnapakett „M nternet 199 SIM“. Seetõttu olid ka liitumislepinguga seotud eelnevate kuude arved oluliselt väiksemad, kui on arve nr XXX. Seetõttu on ebausutav, et kostja tegi 2008. aasta augusti 7 kalendripäeva jooksul (arve on esitatud 2008 aasta augusti eest ja liitumisleping lõpetati 07.08.2008) 131 kõnet (nagu on märgitud mobiilteenuste arve alajaotusel), mis teeks keskmiselt 18 kõnet päevas. Kostja kasutas samaaegselt eelpool mainitud internetiteenuse kasutamise numbriga (XXX) tavakõnede tegemiseks E telefoninumbrit nr XXX. Telefoninumbri XXX kasutamise eest on EEAS väljastanud 15.08.2008 arve nr XXX summas 542,04 krooni. Seega ei kasutanud kostja ka spetsiaalselt tavakõnede tegemiseks kasutatud numbrit terve kalendrikuu jooksul nii suures ulatuses, kui hageja väitel tavakõnede kasutamiseks mittemõeldud telefoninumbrit 2008. aasta augusti 7 päeva jooksul. Arvel nr XXX on märgitud, et „Tulenevalt teie määratud makselimiidist kuulub otsekorraldusega tasumisele 500.00. Käesoleva arve maksmiseks palume täiendavalt tasuda 232.10“. Kostjal sellist limiiti (tulenevalt liitumislepingust oli krediidilimiit 800.00) ja otsekorralduslepingut ei olnud. Seega on arve nr XXX koostamisel on arvestatud 500.00 kroonise otsekorralduslepingu olemasoluga (mida kostjal sõlmitud ei olnud) ja ei saa seega olla esitatud kostja poolt tarbitud teenuste eest. 21.05.2012 Julianus Inkasso OÜ esindaja poolt edastatud E vastuses, milles samuti puudub viide ametlikult dokumendile või konkreetsele ettevõttele EEAS, on väidetud, et oli sõlmitud otsekorraldusleping kostja kasuks, mis väidetavalt lõpetati rohkem kui kaks aastat hiljem. Kui see oleks tõene väide, jääks seda enam selgusetuks, miks on nõue toodud summas 732.10 aga mitte 232.10, mis jääks üle 500.00 otsekorraldusena tasudes, nagu arvel toodud. Pärast liitumislepingu lõpetamist 07.08.2008 ei ole aga EEAS, ega hageja arvet nr XXX kunagi kostjale saatnud, ega kostjaga kordagi kontakteerunud väidetavast võlast teavitamiseks, kuigi kostja on E a klient olnud rohkem, kui 10 aastat, on ka käesoleval hetkel ja ta ei ole selle aja jooksul oma lepingulisi kohustusi E ees rikkunud. Esimest korda kuulis kostja nõudest 2011. aasta oktoobris-novembris, kui hageja esindaja helistas kostja isiklikule telefoninumbrile ja nõudis enam kui 200 EUR suuruse summa tasumist. Kostja selgitas, et ta ei saa nõudest aru ja ei pea seda õigeks (kuna liitumisleping on lõpetatud ja kõik maksed tasutud lõpetamise hetkel kohapeal), mispeale hageja esindaja tegi kostjale ettepaneku maksta koheselt pool nõude summast, et hageja ülejäänud summa nõudmisest loobuks. Vaatamata kostja suusõnalistele selgitustele ei olnud hageja esindaja valmis sisuliselt arutlema nõude põhjendatuse üle. Sisulise arutelu asemel hageja esindaja hoiatas mittetasumise korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest. Hageja esitas kostja vastu 08.03.2012 hagiavalduse, olles teadlik kostja poolt juba varasemalt esitatud vastuväidetest. Hageja ei ole vaatamata kostja poolt esitatud selgitustele mitte ühegi teoga üles näidanud soovi selgitada välja nõude ehtsus. Kostja esindaja pöördus hageja esindaja poole kirjalikult emaili teel 11.05.2012, esitades eeltoodud sisulised argumendid liitumislepingust tuleneva nõude ehtsuse selgitamiseks. Alles 21.05.2012 edastas hageja kostja esindajale emaili teel EEAS kommentaarid, mille punktis 1 EEAS tunnistab, et esitas kostjale arve perioodi 01.08.2008 – 16.08.2008 eest, kuigi liitumisleping lõpetati juba 07.08.2008. Kostja hindab hageja tegevust nõudeõiguse tõendamata jätmisel ja nõude korrektsuse osas sisulisest arutelust hoidumise näol eksitavaks ning seob selle hageja eesmärgiga alusetult rikastuda ning põhjustada kostjale seeläbi varaline kahju. Hageja tegutseb majandus- ja kutsetegevuse käigus professionaalse võlgade sissenõudjana ning selline käitumine on TsÜS § 138 lg 2 tähenduses pahauskne. Tulenevalt hea usu printsiibi rikkumisest on hageja kaotanud nõudeõiguse. Kostjal puuduvad igasugused võlad hageja ees ning hageja on käitunud kostja suhtes pahauskselt, nõudes järjekindlalt kostjalt rahasummade tasumist, milleks hageja õigustatud ei ole.
Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastustega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et Julianus Inkasso OÜ hagi EKO vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Pärnu Maakohtule 21.09.2011 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses (t.lk 3) on hageja märkinud, et 08.02.2008 loovutas AS EM võlgniku vastase nõude Julianus Inkasso OÜ . Samas märgib avalduse esitaja, et AS EM ja võlgnik sõlmisid 16.04.2008 liitumislepingu, mille alusel AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning võlgnik kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Harju Maakohtule 09.03.2012 esitatud hagis märkis hageja, et AS EM loovutas 30.09.2010 kostja vastase nõude põhisummas 46,79 eurot OÜ Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõuded. Hagiavaldusele lisas hageja allkirjastamata teatise nõude loovutamise kohta (t.lk 21). Kostja leiab 21.05.2012 vastuses, et hageja ei ole tõendanud EEAS poolt nõude loovutamist hagejale ning EEAS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust tulenevad võimalike nõuete loovutamist hagejale ei ole kunagi toimunud. Hageja on esitanud nõude loovutamise tõendina väidetavalt EEAS poolt kostjale saadetud teatise nõude loovutamise kohta, millest tuleneb, et väidetavalt on EEAS ja hageja vahel 30.09.2010 sõlmitud nõude loovutamise leping. Kuivõrd teatis ei ole allkirjastatud ja hagiavaldusele ei ole lisatud nõude loovutamise lepingut on nõude loovutamine tõendamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendatud õiguslikku alust nõuda kostjalt tema ja EEAS vahel sõlmitud liitumislepingust tulenevate kohustuste täitmist. Koos 15.06.2012 menetlusdokumendiga esitas hageja 12.06.2012 digitaalselt allkirjastatud kinnituskirja (t.lk 77), milles EEAS kinnitab, et on loovutanud Julianus Inkasso OÜ nõude EKO vastu põhisummas 46,76 eurot koos õigusega nõuda viivist ja muid kõrvalnõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja esitatud teatis (t.lk 21) ja 12.06.2012 digitaalselt allkirjastatud kinnituskiri nõude loovutamise kohta (t.lk 77) ei ole piisavad tõendamaks nõudeõiguse olemasolu hagejal. Tõendeid kogumis hinnates, ei ole tõendatud EEAS poolt nõude kostja vastu hagejale loovutamine 30.09.2010. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõike 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Seega peab nõude loovutamiseks olema sõlmitud leping. Hageja vaatamata kostja korduvatele tähelepanu juhtimistele lepingut ei esitanud. Kohus leiab, et olukorras, kus on tekkinud kahtlus, kas nõue on üldse kunagi loovutatud, tuleb igal juhul esitada nõude loovutamise tõendamiseks leping. Kostja on käesolevas menetluses põhjendatult seadnud kahtluse alla asjaolu, kas hageja on loovutamise teel üldse kunagi nõude omandanud. Hageja on ise Pärnu Maakohtule 21.09.2011 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses (t.lk 3) märkinud, et 08.02.2008 loovutas AS EM võlgniku vastase nõude Julianus Inkasso OÜ . Seega on nõue AS EM poolt väidetavalt loovutatud rohkem kui kaks kuud enne
EEAS ga vaidlusaluse liitumislepingu sõlmimist. Kohus leiab, et kuivõrd hageja väited on vastuolulised ning kostja on nendele tähelepanu juhtinud, siis ei piisa vastuolu kõrvaldamiseks loovutaja aastaid hiljem allkirjastatud kinnituskirjast. VÕS § 164 lg 1 sätestab konkreetse dokumentaalse tõendi s.o lepingu, millega nõudeõigust tõendada. Nõude loovutaja hilisemat kinnistuskirja ei loe kohus kohaseks ja usaldusväärseks tõendiks. Eriti olukorras, kus hageja on väidetavalt ekslikult märkinud maksekäsu kiirmenetluse avaldusse nii vale loovutaja (s.o õiguseellase nime) kui ka kuupäeva. Tulenevalt VÕS § 170 lõikest 1 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ka 30.09.2010 nõude loovutamise teatise (t.lk 21) kostjale edastamist. Kostja on vastuses märkinud, et sai hageja nõudest esmakordselt teada 2011 aasta oktoobris-novembris. Kohus on seisukohal, et isegi kui hageja oleks tõendanud nõudeõiguse olemasolu ei ole ta tõendanud, et hageja oleks kostjat võlgnevusest teavitanud või hagejal on kostja vastu nõue üldse olemas. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel hindab kohus ka 30.09.2010 nõude loovutamise teatise kättesaamist puudutavat ja nõude olemasolu tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kostja on menetluses väitnud, et ta on tasunud kõik vaidlusalusest lepingust tulenevad summad ning hageja ei ole talle kunagi edastanud 01.09.2008 arvet (t.lk 23-24) ja 30.09.2010 teatist. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt võlgnevuse tasumise kohustus ja sellest teadmine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole tegevuskohta, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus leiab, et nimetatud sätetest tulenevalt tuleb hagejal tõendada, et 01.09.2008 arve üldse jõudis kostjani. EEAS liitumislepingu lõpetamise kokkuleppega (t.lk 64) on tõendatud, et EKO lõpetas 07.08.2008 lepingu ning 31.10.2012 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt tasus lepingu lõpetamisel kõik lepingu lõpetamiseni võlgnetavad summad kohapeal sularahas. Hageja ei ole tõendanud ja on ka kinnitanud, et ei saa tõendada arve kostjale edastamist, kuna arved saadetakse klientidele lihtpostiga. Samuti ei saa hageja tõendada väidetavalt 30.09.2010 allkirjastatud teatise edastamist, kuna nimetatud dokumendid saadetakse lihtpostiga ning neid ei säilitata. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks
kätte saanud peale lepingu lõpetamist EEAS poolt esitatud arve või nõude loovutamise teatise. Kohus on seisukohal, et asjakohatu on hageja väide selle kohta, et kuna arve ja teatis ei ole hagejale tagasi tulnud, siis eeldab hageja, et kostja sai need kätte. Kostja on käesolevas menetluses väitnud, et ta EEAS poolt edastatud teadet ja arvet kätte ei ole saanud. Seega tulnuks hagejal tõendada, et EEAS on kostjale nimetatud dokumendid saatnud ja kostja on need ka kätte saanud. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 02.05.2012 lahendis nr 3-2-1-50-12 ja 21.12.2007 lahendis nr 3-2-1-123-07. Lahendi nr 3-2-1-50-12 punkti 13 kohaselt kannab kolleegiumi hinnangul tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Samasugusele seisukohale on Riigikohus e-kirja korral jõudnud 21. detsembril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07 tehtud otsuse p-s 14. Kohus leiab, et asjakohatud on hageja viited kostja kohustustele (teenuste tasumise kohustustele) tulenevalt lepingust või EEAS lepingu üldtingimustest ajahetkel, kui kostja leping oli juba lõpetatud. Samuti ei pea kohus mõistlikuks AS EE tegevust selles, et kui kostja ei tasunud võlgnevust, siis AS EE ei helistanud ning ei informeerinud kostjat võlgnevusest. EEAS tegevus on ebamõistlik olukorras, kus kostja kasutas paralleelselt lõpetatud lepinguga EEAS teenuseid ka teisest lepingust tulenevalt. Eeltoodust tulenevalt, tõendeid kogumis hinnates, tuleb hageja nõue kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist EEAS poolt kostja vastu 30.09.2010. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.