Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 16.11.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-12-14999 Tsiviilasi SEB Liising ASi hagi Janno Silla vastu kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja SEB Liising AS, reg nr 10281767, Tallinn, Tornimäe 2, hageja esindaja Kaidi Hinno, kostja Janno Sild, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxx xxx x Kohtuistungi toimumise aeg 08.11.2012 Resolutsioon Kinnitada SEB Liising ASi ja Janno Silla vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Janno Sild tunnistab SEB Liising ASi nõuet täielikult summas 7194,76 eurot. Ühtlasi hüvitab Janno Sild pool SEB Liising ASi poolt tasutud riigilõivust 399,45 eurot. Janno Sild kohustub tasuma võlgnevuse igakuiselt alates 15.12.2012 vähemalt 150.euro suuruses summas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Janno Sild kohustub tasuma võlgnevuse SEB Liising ASi arvelduskontole nr 10002006428001 selgitusega leping nr xxxxxxxxx. Juhul, kui maksepäev satub nädalavahetusele või riiklikule pühale, tasub Janno Sild makse nädalavahetusele või pühale järgneval esimesel tööpäeval.
Janno Sild võib võlgnevuse tasumiseks maksta kokkulepitust suuremaid summasid, kuid see ei vabasta teda kokkulepitud igakuisest tagasimaksest kuni võlgnevuse ja menetluskulude täieliku tasumiseni. SEB Liising ASil on õigus esitada maksete mittetähtaegsel või maksegraafikus kokkulepitud väiksemas osas tasumisel avaldus täitemenetluse algatamiseks Janno Silla vastu tasumata jäänud nõudejäägi täies osas viivitamatuks sissenõudmiseks. Lõpetada menetlus SEB Liising ASi hagis Janno Silla vastu kohustuse täitmiseks. Tagastada Eesti Vabariigil SEB Liising ASi arveldusarvele nr 10002006428001 399,45 eurot riigilõivu, märkides selgitusse „leping nr xxxxxxxxx riigilõiv“. SEB Liising AS tasus 13.04.2012 riigilõivu 798,89 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 10.10.2007 liisingulepingu nr xxxxxxxxx, mille eesmärgiks oli anda liisinguvõtja kasutusse liisinguvõtja poolt väljavalitud ese xxx xxxx reg nr xxx xxx. Leping sõlmiti tähtajaga 10.09.2012, mille jooksul kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. 27.01.2009 hageja poolt liisingueseme kasutamise eest tasumiseks esitatud arve oli viimane, mille liisinguvõtja tasus täielikult. 16.07.2009 saatis hageja liisinguvõtjale teatise, ete hageja loeb liisingulepingu ühepoolselt ülesöelduks ja palub liisingueseme hagejale tagastada, kui liisinguvõtja ei tasu o a võlgnevusi kahe nädala jooksul teatise kättesaamisest. 31.07.2009 andis kostja liisingueseme üle Autolink OÜle. 05.08.2009 seisuga ei olnud liisinguvõtja võlgnevusi hagejale tasunud ja liisinguleping loeti ülesöelduks. Üleandmise-vastuvõtmise aktis on näha autol järgmised visuaalsed puudused: mõlgid juhupoolsel uksel, vasakpoolsel tagauksel, parempoolsel tagauksel, paremal tagatiival, katusel, kriimustused tagaklaasil ja auto tagaluugil, kivilöögi jäljed esiosal ning kapotil. Velgedel olid erinevad rehvid, mis olid kulunud. 04.08.2009 toimunud hinnakomitee hindas auto väärtuseks 7605,49 eurot. 23.09.2009 müüdi auto hinnaga 6391,16 eurot. Liisingueseme müügist tekkis hagejal müügikahju summas 4989,07 eurot. Liisinguvara müügiteenuse eest tasus hageja Autolink OÜle 319,56 eurot. Põhiosa nõude arvestus: tasumata liisingumaksed 1132,87 eurot; kindlustuse omavastutus 383,47 eurot; keemiline sisepesu ja poleerimine 168,99 eurot, müügiteenus 319,56 eurot; müügikahju 4989,07 eurot. Kõrvalnõuete arvestus: ülesütlemise tasu 7,67 eurot; intressid 298,13 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Hinno palub VÕS § 367 alusel kostjalt välja mõista 7299,76 eurot ja menetluskulud. Pooled sõlmisid kompromissi. Maakohtu seisukoht
TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude Hagejale kuulub tagastamisele 50% riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, kuna pooled sõlmisid kokkuleppe. Hageja on vastavasisulise taotluse kohtule esitanud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.