16.11.2012.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja Tsiviilasja number
2-11-39396
Tsiviilasi
BIGBANK AS K K ja S M vastu 4567,86 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA: BIGBANK AS (reg.kood: 10183757; e-post: [email protected]) Hageja esindaja: Kristiina Reinson (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ; reg.kood: 11652332; epost: [email protected]) KOSTJA 1: S M (ik: xxxx; e-post: xxxx). Lepinguline esindaja: adv. Margus Viira KOSTJA 2: K K (ik: xxxx; e-post: xxxx)
Hagi hind
2398,89 eurot
RESOLUTSIOON:
Jätta BIGBANK AS-i hagi K K ja S M vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata. Jätta kostjate menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Menetluse käik ja poolte seisukohad:
1.Hageja esitas 24.08.2011.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjatelt 4379,65 euro ja viiviste saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 13.10.2011.a. lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnikud (kostjad) esitasid nõudele vastuväite.
Viru Maakohtu 24.10.2011.a. määrusega kohustati avaldajat (hagejat) esitama Viru Maakohtu Rakvere Kohtumajale oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.
3.19.01.2012.a. esitas hageja Viru Maakohtule hagiavalduse. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 4567,86 eurot, millest 2283,93 eurot on tagastamata krediidisumma, 1380,64 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 76,61 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 38,35 eurot lepingu sõlmimise tasu, 788,33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis; mõista kostjatelt solidaarselt alates 20.01.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 38,6% tagastamata krediidisummalt aastas; jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda; jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja S M 30.03.2009.a. tarbijakrediidilepingu nr 0901170/15kt, mille raames sõlmisid pooled 4.12.2009.a. kokkuleppe nr 1. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule üle 2283,93 eurot. Lepingu järgi oli põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 38,6% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi. 07.07.2004.a. sõlmis hageja kostja K Kga käenduslepingu, mille raames sõlmiti 30.03.2009.a. kokkulepe käenduslepingu muutmise kohta. Kostjatel oli kohustus tasuda hagejale kokkuleppe nr 1 järgseid regulaarseid makseid alates 15.06.2010.a., millist kohustust kostjad korduvalt rikkusid. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjatele muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Kuivõrd kostjad sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemusteta, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma.
4.S Mu poolt 06.02.2012.a. esitatud vastuse kohaselt ta hagi õigeks ei võta. Hageja märkis, et on tasunud makseid igakuiselt aastatel 2004-2008. 2008. aasta novembris, kui ta töö kaotas, tekkisid makseraskused.
5.K K poolt 06.02.2012.a. esitatud vastuse kohaselt ta hagi õigeks ei võta. Samuti jääb kostjale selgusetuks, kuidas saab põhisumma tõusta.
6.AS BIGBANK poolt 02.03.2012.a. esitatud vastuse kohaselt leiab hageja, et kostjate vastuväited tuleb jätta tähelepanuta ja hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Hageja märgib, et jääb hagiavalduses esitatu juurde ning et kostjad ei ole vastuväiteid põhjendanud ega tõendanud.
7.Kostja K K poolt 17.04.2012.a esitatud taotluse kohaselt palub ta hagejalt välja nõuda hageja ja kostja S Mu vahel sõlmitud krediidilepingud, millega on sisuliselt refinantseeritud eelmisi lepinguid, sh neid, mille puhul on kostja K. K käendajaks olnud.
8.Hageja 20.04.2012.a. vastuse kohaselt on esitatud lepingutest näha, milliseid lepinguid on refinantseeritud ja ei näe põhjust, miks peaks väljastama lepinguid, millest ei tulene kostja K Kle mingeid õigusi ega kohustusi ja mis ei oma seetõttu asjas tähtsust.
9.23.04.2012.a. esitas kostja 1 advokaadist esindaja vastuse, milles palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja sõlmis hagejaga 09.07.2004.a. tarbijakrediidilepingu nr. 04230/45 kt, mille kohaselt sai ta hagejalt laenu 20 000 krooni ja 01.12.2004.a. tarbijakrediidilepingu nr. 04702/45kt, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 10 000 krooni. Kokku kahe tarbijakrediidilepingu järgi 30 000 krooni.
09.05.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe eelnimetatud tarbijakrediidilepingute muutmiseks (refinantseerimiseks), mille kohaselt jäi kostja võlgnevuseks hageja ees 42 365,31 krooni (põhivõlgnevus 23 873,22 krooni + intress 18 492.09 krooni). Nimetatud kokkuleppe sõlmimise hetkeks oli kostja kahe tarbijakrediidilepingu järgi tasunud hagejale põhivõlgnevust kokku 6126,78 krooni. Intressi nimetatud lepingute järgi oli kostja tasunud kokku 7324,99 krooni. Eurodes arvestatuna oli kostja tasunud kokku 859,76 eurot. 09.05.2005.a. kokkuleppe nr 1 järgi jõudis kostja hagejale tasuda põhivõlgnevust ja intressi kokku 93,58 eurot. 24.05.2005.a. sõlmisid pooled olemasolevate laenulepingute refinantseerimiseks järjekordse lepingu nr. 0500321/45kt, mille kohaselt kostja võlgnes hagejale põhisummas juba 2461,34 eurot. Hageja poolt kostjale esitatud tõendist nähtub, et eelnimetatud lepingu kohaselt on kostja hagejale tasunud võlgnevust kogusummas 4034,10 eurot. Tegelikkuses ühegi pooltevahelise kokkuleppe või lepingu uuendamisega kostja kasutusse antud laenusummat reaalselt ei suurendatud. Täiendavat raha kostja hagejalt ei saanud ja võlgnevuse suurenemine ei tulenenud mitte kostjale täiendavate rahaliste vahendite maksmisest hageja poolt, vaid kostja sõltuvuse ärakasutamisest hageja poolt, mis väljendus põhivõlgnevuse lepingulises, kostja huvide vastases suurendamises hageja poolt. Refinantseerimiskokkulepped sõlmisid pooled ka 30.11.2005.a; 08.05.2006.a; 11.07.2006.a; 26.04.2007.a; 10.12.2007.a; 02.03.2008.a; 31.07.2008.a; 30.03.2009.a. ja 04.12.2009.a. Kokkulepete sõlmimine poolte vahel toimus lähtuvalt skeemist, mille kohaselt suurendati lepinguliselt kostja kasutuses olevat krediidisummat ja sama kokkuleppega tasaarvestati see olemasoleva võlgnevuse katteks s.o. kostja täiendavaid rahalisi vahendeid reaalselt ei saanud. 04.12.2009.a. s.o. viimasena poolte vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt, võlgneb kostja hagejale brutosummas 3729,83 eurot, mille kohta koostati ka maksegraafik. Kostja ei suutnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi täita töökoha kaotuse tõttu. Kostja sai hagejalt reaalselt laenu 1917,42 eurot. 2009.a. lõpuks oli kostja hagejale tasunud tulenevalt erinevatest hageja poolt kostjale pealesunnitud kokkulepetest põhivõlgnevust ja intressi kokku üle 6000 euro, mis ületab rohkem kui kolmekordselt saadud laenusumma. Vaidlus puudub küsimuses, kas sõlmitud lepingud ja kokkulepped on juriidiliselt korrektselt vormistanud. Kostja leiab, et hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja on võlgnevuse hagejale enam kui kolmekordses ulatuses tasunud. Kostja on tasunud oma võlgnevuse ning lisaks sellele tasunud hagejale intresse enam kui kahekordses ulatuses võrrelduna saadud laenusummaga. Seega on ebaoluline, kuidas on pooltevahelised kokkulepped vormistatud, kuna oma sisult on nad hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatud, mistõttu ei saa antud võlasuhtele kohaldada pooltevahelisest tehingust tulenevat. Haginõude esitamine kostja vastu on ilmselgelt eesmärgipärane kahju tekitamine kostjale. Eelkõige arvestades olukorda, kus kostja on töötu, hagejale aga on tema poolt väljalaenatud raha mitmekordses ulatuses tagastatud. Kostja on oma lepingulised kohustused mitte küll formaaljuriidiliselt, vaid sisuliselt täielikult täitnud. Hagejal ei ole mingisugust õigustatud huvi nõuda kostjalt täiendava raha, summas 4567,86 eurot tasumist. Kostja kui lepingupoole majanduslik seisund ei võimalda tal mingisuguste rahasummade tasumist. Eeltoodust tulenevalt taotleb kostja viivist tema suhtes mitte rakendada s.o. mõistlikuks viivisemääraks kostja suhtes oleks null.
10.24.04.2012.a. esitas kostja esindaja tõendi maksete kohta vahemikus 2004 kuni 2011.
11.Kostja K K 23.04.2012.a. esitatud vastuse kohaselt toimus kokkulepete sõlmimine poolte vahel lähtuvalt skeemist, mille kohaselt suurendati kostja 1 kasutuses olevat krediidisummat ja sama kokkuleppega tasaarvestati see olemasoleva võlgnevuse katteks – s.o. kostja täiendavaid rahalisi vahendeid reaalselt ei saanud. 04.12.2009.a poolte vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt võlgneb kostja hagejale 3729,83 eurot, mille kohta koostati ka maksegraafik. Kostja ei suutnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi täita. Kostja 1 sai hagejalt reaalselt laenu 1917,42 eurot. 2009.a. lõpuks oli kostja 1 hagejale tasunud põhivõlgnevust ja intressi kokku üle 6000.- euro. Nimetatud summa ületab rohkem kui kolmekordselt saadud laenusumma. Tänaseks päevaks on kostja 1 tasunud hagejale mitmekordses ulatuses saadud laenusumma. Esitatud nõue on vastuolus hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetega. Arvestades võlasuhte olemust ja pooltevaheliste tehingute eesmärki, ei saa lugeda hageja käitumist antud võlasuhtes mõistlikuks. Tuleb arvestada poolte vahel sõlmitud lepingute iseloomu, mis korduval sõlmimisel igakordselt suurendasid kostja olemasoleva võlgnevuse põhisummat. Olukorras, kus krediidivõtja jääb krediidiandjale krediidi tagasimaksmisega viivitusse ja seejärel sõlmitakse korduvalt uusi lepinguid, millega suurenevad krediidivõtja poolt tagasimakstavad summad, kuid oluliselt ei suurene krediidiks saadavad summad, on tegemist silmatorkava ebaproportsionaalsusega täitmise ja vastutäitmise vahel. Hageja esitatud nõude eesmärgiks saab üksnes olla kahju tekitamine kostjale. Eelkõige arvestades olukorda, et hagejale on tema poolt väljalaenatud krediit mitmekordses ulatuses tagastatud. Kostja 1 on oma lepingulised kohustused mitte küll formaaljuriidiliselt, vaid sisuliselt täielikult täitnud. Hagejal ei ole mingisugust õigustatud huvi nõuda kostjalt täiendava raha, summas 4567,86 eurot tasumist. Kostja kui lepingupoole majanduslik seisund ei võimalda tal mingisuguste rahasummade tasumist. Mõistlikuks viivisemääraks kostja suhtes oleks null. Kostja 2 viitab Eesti pangandusõiguses alates 01.01.2007 kehtivale vastutustundliku laenamise põhimõttele, mis on sätestatud krediidiasutuste seaduse § 83 lg-s 3. Hagejal lasus vastutustundliku laenamise printsiibist tulenevalt ja kostja huvidest lähtudes kohustus sellises olukorras uue lepingu, so tarbijakrediidilepingute ning nende lisakokkulepete sõlmimisest keelduda. Uute lepingute sõlmimisel ei võinud hageja arvestada kostja võlasumma hulka viivist ja intressi selliselt, mis võimaldab hagejal veelkord nõuda nendelt summadelt intressi ja viivist. Tegemist on VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud piiranguga. Hageja, olles teadlik kostja 1 maksejõulisuse probleemidest, kasutas oma positsiooni, et sõlmida uus leping, millega sisuliselt refinantseeriti eelmine leping krediidiandja seatud tingimustel, kusjuures krediidisaaja seoti talle kulukama ning tühiseid kokkuleppeid sisaldava lepinguga. Taolise käitumisega, kus krediidiandja sõlmib krediidivõtjaga korduvalt uusi lepinguid eelmiste võlgnevuste tasaarvestamiseks, suurendab krediidiandja krediidisaaja laenukoormuse üle jõu käivaks. Hageja on käitunud vastutustundetult ning rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja 2 palub kohtul tuvastada sõlmitud tarbijakrediidilepingute tühisus seoses heade kommete vastasusega.
12.11.09.2012.a. saabus kohtule Kostja S Mu vastus, mille kohaselt jääb kostja oma seisukohtade juurde, mis on esitatud 23.04.2012.a. Poolte vahel puudub vaidlus kostja poolt hagejale reaalselt tasutud summade osas. Kostja poolt hagejale tasutud summad nähtuvad nii kuupäevaliselt kui summaliselt hageja poolt esitatud tõendist. Kostja sai hagejal reaalselt laenu 30 000.- krooni ehk 1917,42 eurot ning 2009.a lõpuks oli kostja hagejale tasunud üle 6000 euro. Nimetatud summa ületab rohkem kui kolmekordselt saadud laenusumma. Kostja
on kohustused mitte küll formaaljuriidiliselt, kuid sisuliselt hageja ees täitnud ning hagejal puudub õigustatud huvi nõuda täiendava raha tasumist.
13.Hageja 24.09.2012.a. vastuse kohaselt on kostjad eksinud hageja poolt kostja 1 kontole kantud krediidisumma suuruses. Nimetatud fakt on krediidisumma kujunemise hindamisel irrelevantne, kuna kostja 1 käsutusse on täiendavalt väljastatud krediiti võlgnevuste katteks. Kostja 1 kontole krediidilepingute raames reaalselt kantud krediidisumma on 2837,67 eurot. Väljamaksed kostja 1 kontole on olnud järgnevad: 09.07.2004 tehti väljamakse summas 1265,45 eurot lepingu nr 04230/45kt raames, 01.12.2004 tehti väljamakse summas 626,33 eurot lepingu nr 04702/45kt raames, 24.05.2005 tehti väljamakse summas 945,89 eurot lepingu nr 0500321/45kt raames. Seega on kostja kontole kantud kokku 2837,67 eurot. Krediidisaaja täitis lepingutest tulenevaid kohustusi alates 2004. aasta juulist, kui sõlmiti esimene leping, kuni 2008. aasta maini. Kostjate väited, nagu oleks kostjal 1 olnud raskusi maksedistsipliinist kinnipidamisega alates esimesest hagejaga sõlmitud lepingust, on alusetud. Kostja 1 esitas 25.06.2008 avalduse, milles ta teavitas hagejat makseraskustest ning soovis leida lahendust. Kuna senini oli kostja maksegraafiku järgseid makseid tasunud korrektselt, siis võimaldas hageja krediidiandjana täiendava kokkuleppe sõlmimist 31.07.2008. Sõlmitud kokkuleppega võimaldati tasumist pikema maksegraafiku perioodi jooksul. Sõlmitud kokkuleppe alusel tasus kostja 1 maksegraafiku järgseid makseid korrektselt 6 kuud. Kostja 1 esitas 24.02.2009 avalduse uue maksegraafiku sõlmimiseks. Hageja rahuldas kostja avalduse ning 30.03.2009 sõlmiti laenuleping nr 0901170/15kt, mis on ka käesoleva hagimenetluse objektiks. Kostja 1 esitas 26.10.2009 avalduse, milles väitis, et tema suhtes on käimas pankrotimenetlus. Eesmärgiga anda raskustesse sattunud kliendile olukorra parandamiseks aega sõlmis hageja kostjaga 1 4.12.2009 lepingu tingimuste muutmise kokkuleppe nr 1. Kokkuleppega nr 1 võimaldati kostjale maksepuhkust 6 kuud. Initsiatiiv lepingute ja kokkulepete sõlmimiseks on tulnud eranditult kostjalt. Krediidiandja huvides on krediit võimalikult kiiresti tagasi saada, krediidisaaja huvides ei ole maksegraafiku pikendamine ning maksepuhkuse võimaldamine. Krediidiandja on seega täiendavate lepingute ja kokkulepete sõlmimisega lähtunud krediidisaaja huvidest ja tulnud krediidisaajale vastu. Hageja eesmärk lepingute ja kokkulepete sõlmimisel on olnud võimaldada makseraskustes krediidisaajale lepingulise suhte jätkamist ning vältida lepingu ülesütlemist ning kostjatele koormavamat kohtumenetlust. Hageja on käitunud hea usu põhimõttega kooskõlas ja kostjate vastupidised väited tuleb jätta tähelepanuta. TsÜS § 86 lg 3 jõustus 01.05.2009. Sellele järgnevalt 04.12.2009 on sõlmitud kokkulepe nr 1. TsÜS § 86 lg 3 sätestab, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Hageja on seisukohal, et on kokkuleppe nr 1 sõlmimisega on kostjale tuldud vastu ning seatud kostja 1 soodsamasse olukorda, kui kostja 1 oleks olnud lepingu ülesütlemisel. Ülalöeldust lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 3 kohaldatav vaid kokkuleppele nr 1 ning nimetatud kokkulepe on hea usu põhimõttega kooskõlas. KAS-is sätestatu ei ole käesolevas eraõiguslikus vaidluses kohaldatav seetõttu, et KAS on haldusõiguse valdkonda kuuluv õigusakt.
14.05.10.2012.a. saabus kohtule kostja K K lõplikud seisukohad. Kostja jäi varasemalt, s.o 23. aprill 2012.a kohtule edastatud seisukohtade juurde. Lisaks leidis kostja, et hageja poolt esitatud lepingutega ei saa hageja tõendada laenusummade reaalset ülekandmist laenusaajale.
Kuna kostjal 2 puuduvad seaduslikud võimalused kontrollimaks, kas hageja on reaalselt kostja 1 kontole ülekandnud krediiti kogusummas 2837,67 eurot, jääb kostja 2 laenu põhiosa suuruse osas varasemale seisukohale, mis tugineb krediidisaajalt pärinevale informatsioonile. Isegi juhul, kui reaalselt väljamakstud krediidisumma oleks 2837,67 eurot, on krediidisaaja tasunud hagejale saadud summa tagasi üle 2-kordses väärtuses. 24. september 2012.a on hageja esitanud lisana 2.2 S Mu ja hageja vahelise krediidilepingu nr 04702/45kt sõlmimiseks esitatud lisalaenu taotluse, millest nähtub, et kostja 1 on lisalaenu taotlenud üksnes hageja initsiatiivil, s.t AS Balti Investeeringute Grupp nn agressiivse laenumüügi taktika tagajärjel. Siinkohal juhib kostja 2 tähelepanu ka asjaolule, et tegelikkuses uue lepingu sõlmimisega laenusaaja aastane intressimäär ei langenud, vaid hoopis tõusis 24,92 %-lt 27,81 %-ni aastas. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 09.05.2005.a hageja initsiatiivil tarbijakrediidilepingu nr 04702/45kt-1 kokkuleppe, millega sisuliselt refinantseeriti varasemad 2 krediidilepingut ning suurendati intressimäära 27,94 %-ni ühes aastas. Kokkuleppe sõlmimise tagajärjel pakkus hageja laenusaajale 09.05.2005.a lisalaenu nn soodustingimustel, mille tagajärjel esitaski laenusaaja lisalaenu taotluse summale 15 000 krooni ehk 958,67 eurot. 24.05.2005 sõlmiti hageja initsiatiivil ning tingimustel tarbijakrediidileping nr 0500321/45kt, millega refinantseeriti varasemad laenulepingud ning anti tarbijale lisalaenu summas 15 000 krooni (väljamakstav summa 14 800 krooni), samuti tõsteti intressimäära 27, 96 %-ni aastas. Panga väljastatud 04.04.2012.a. tõendist nähtub, et järjepidev võlgnevus krediiditagastamisel konkreetselt kostja 2 käendatud laenudel, on laenusaajal tekkinud alates juuni 2007.a. Laenusaaja on pöördunud laenuandja poole seoses tõsiste makseraskustega, mis on tingitud vastutustundetust laenuväljastamisest kostjale 1. 31.07.2008.a sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr 0500321/45kt kokkuleppe nr 1, millega refinantseeriti lisaks tarbijakrediidilepingust nr 0500321/45kt ka S M ning hageja vaheline tarbijakrediidileping nr 0812186/96rk, summas 7161,26 krooni mida kostja 2 ei ole käendanud. Antud kokkuleppega suurendas hageja aastast intressimäära 32,04 %-ni. Perioodil 2005- 2009a on hageja sõlminud S Muga veel mitmeid teisigi probleemseid krediidilepinguid, kus kostja 2 käendajaks ei ole. 24.02.2009.a e-kirjaga on laenusaaja teavitanud laenuandjat oma töötuna olekust ning uuesti tööle naasmisest jaanuaris 2009 miinimumpalga eest. 30.03.2009 sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr 0901170/15kt, millega refinantseeriti varasemad lepingud nr 0500321/45kt kokkulepe nr 1 (mis sisaldas enamuses kostja 2 mittekäendatud laenu). Samuti tõsteti intressimäär 39, 2544 %-ni aastas. Oktoobris 2009 pöördus kostja 1 laenuandja poole seoses endiselt püsivate ja järjest süvenevate makseraskustega. Isikul paluti kirjutada kirjalik avaldus, mida ka S M tegi. Laenusaaja teavitas panka oma pankrotiseisundist ning peale seda 04.12.2009 sõlmiti tarbijakrediidilepingu nr 0901170/15kt kokkulepe nr 1, millega näiliselt suurendati krediidisummat 669,2419 euro võrra. Vastavalt Krediidiinfo AS maksehäire registrist nähtuvale, on S Mul olnud alates märtsist 2008.a piisavalt suured ning pidevad makseraskused. Heas usus ning mõistlikult käituv krediidiandja ei oleks sõlminud antud isikuga täiendavaid krediidilepinguid, mille tulemusel raskendati krediidisaaja olukorda. Antud probleemi lahendamisel kuulub kohaldamisele lisaks TsÜSi sätetele ka KAS sätestatu.
Hageja esitatud 04.04.2012.a tõendist S M laekumiste kohta, mis puudutavad tabelis nimetatud lepinguid, nähtub, et S. M on tasunud hagejale 5801,66 eurot, s.t et kostja 1 on sisuliselt täitnud enda kohustused hageja ees.
15.17.10.2012.a. esitas kostja S Mu esindaja S Mule kuuluvate pangakontode väljavõtted, lisaks maksekorraldused Jaanus Nahkuri poolt teostatud maksete kohta. Väljavõtetest nähtuvad järgmised S Mu poolt AS Balti Investeeringute Grupilt vaidlusaluste lepingute alusel saadud ja tasutud summad: 09.07.2004 sai lepingu 04230/45kt alusel 19800 krooni; 11.07.2004 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 143 krooni; 08.08.2004 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1260 krooni; 12.09.2004 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1260 krooni; 09.10.2004 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1260 krooni; 08.11.2004 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1260 krooni; 01.12.2004 sai lepingu nr 04702/45kt alusel 9800 krooni; 11.12.2004 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1432 krooni; 03.01.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1757 krooni; 11.02.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1757 krooni; 11.03.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1757 krooni; 10.04.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1757 krooni; 10.05.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1464,11 krooni; 24.05.2005 sai lepingu nr 0500321/45kt alusel 14800 krooni; 11.06.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1287,22 krooni; 07.07.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1670,44 krooni; 07.08.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1670,44 krooni; 05.09.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.10.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1671 krooni; 10.11.2005 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1671 krooni; 07.12.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.01.2006 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1670,44 krooni; 11.02.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 13.03.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.04.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 12.05.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 12.06.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1671 krooni; 13.07.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 11.08.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1671,44 krooni; 04.09.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 07.10.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.11.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.12.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 09.01.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 09.02.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.03.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 11.04.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1671 krooni; 14.05.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 11.06.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 29.06.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.08.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 08.09.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.10.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 08.11.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.12.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 09.01.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 12.02.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 02.03.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 15.04.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.06.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 17.07.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 18.08.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 2335 krooni; 12.09.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 2349 krooni; 16.10.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 2200 krooni; 11.11.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 2275,16 krooni; 09.04.2009 maksis lepingu nr 0901170/15kt alusel 250 krooni; 11.05.2009 maksis lepingu nr 0901170/15kt alusel 250 krooni; 11.06.2009 maksis lepingu nr 0901170/15kt alusel 300
krooni; 08.12.2010 maksis lepingu nr 0901170/15kt alusel 267 krooni; 07.11.2010 maksis lepingu nr 0901170/15kt alusel 267 krooni; 09.01.2011 maksis lepingu nr 0901170/15kt alusel 17,06 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
16.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
17.Vaidlus käib järgmiste hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingute alusel saadud ja tasutud summade osas: •
09.07.2004 sõlmitud leping nr 04230/45 (t 1 lk 159)
•
01.12.2004 sõlmitud leping nr 04702/45kt (t 1 lk 164) ja 09.05.2005 sõlmitud kokkuleppe leping nr 04702/45kt (t 1 lk 171) refinantseerimiseks;
•
24.05.2005 sõlmitud leping nr 0500321/45kt ja 31.07.2008 sõlmitud kokkulepe nr 0500321/45kt-1 (t 1 lk 175) lepingu nr 0500321/45kt raames
•
30.03.2009 sõlmitud leping nr 0901170/15kt (t lk 63) ja 4.12.2009 lepingu nr 0901170/15kt raames sõlmitud kokkulepe nr 0901170/15KT-1 (t 1 lk 57).
Hageja ja kostja 2 sõlmisid 07.07.2004.a. käenduslepingu, mille raames sõlmiti 30.03.2009.a. kokkulepe käenduslepingu muutmise kohta. Hageja ütles 02.05.2011.a. lepingu üles ning nõudis kostjatelt 4104,30 euro tasumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostjate vahel on sõlmitud kehtivad lepingud ning et hagejal on kostja vastu nõue.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kui palju on kostja 1 reaalselt hagejalt raha saanud. Kostja 1 on selleks summaks nimetanud 30 000 krooni. Hageja oma viimases seisukohas leiab, et kostja 1 on saanud reaalselt 2837,67 eurot, s.o 44399,89 krooni. Kostja 1 poolt kohtule esitatud pangakontode väljavõtete kohaselt on kostja 1 hagejalt saanud 09.07.2004 lepingu 04230/45kt alusel 19800 krooni, 01.12.2004 lepingu nr 04702/45kt alusel 9800 krooni ning 24.05.2005 lepingu nr 0500321/45kt alusel 14800 krooni. Seega kokku on kostja 1 hagejalt saanud 44400 krooni ehk 2837,68 eurot.
19.Pooled on kinnitanud, et selles osas, millises ulatuses kostja 1 hagejale tagasimakseid on teinud, vaidlust ei ole. Selguse huvides on kohus tutvunud kostja 1 poolt esitatud pangakonto väljavõtetega ning hageja poolt väljastatud tõendiga, millest nähtuvad järgmised kostja 1 võlgnevuse katteks hagejale tasutud summad: •
Lepingu nr 0901170/15kt alusel 09.04.2009 250 krooni; 11.05.2009 - 250 krooni; 11.06.2009 - 300 krooni; 08.12.2010 - 267 krooni; 07.11.2010 - 267 krooni; 09.01.2011 - 17,06 eurot.
Seega on kostja 1 tasunud hagejale lepingu nr 04230/45kt alusel kokku 26 417,53 krooni ehk 1688,39 eurot; lepingu nr 0500321/45kt alusel kokku 59275,04 krooni ehk 3788,37 eurot; lepingu nr 0901170/15kt alusel kokku 102,32 eurot. Kostja 1 on hagejale tasunud kokku 5579,08 eurot ehk 87 293,63 krooni.
20.Tuvastamist on leidnud, et kokku on kostja 1 hagejalt saanud 44 400 krooni ehk 2837,68 eurot. Kostja 1 on hagejale tasunud kokku 5579,08 eurot ehk 87 293,63 krooni. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude summas 4567,86 eurot, s.o 71 471,48 krooni. Seega on hageja kostjale 1 reaalselt laenanud 44 400 krooni ning leiab, et kostjad peavad tagastama 10146,94 eurot ehk 158765,11 krooni. Kostjad leiavad, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega on vastuolus olukord, kus kostja 1 on saanud hagejalt reaalselt 30 000 krooni, tasunud saadud laenusumma tagasi mitmekordses ulatuses, hageja aga nõuab täiendava summa, s.o 4567,86 euro tasumist. Hageja on viimases seisukohas täpsustanud, et kostja 1 on saanud 2837,67 eurot ning et hageja on käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega ja vastupidised väited tuleb jätta tähelepanuta. Hageja märgib, et initsiatiiv lepingute sõlmimiseks on tulnud eranditult kostjalt.
21.Hageja on tõstatanud küsimuse, kas Krediidiasutuste seadus (KAS) on kohaldatav tsiviilõigusliku vaidluse lahendamisel. KAS-i reguleerimisala on krediidiasutuse asutamine, tegevus, lõpetamine, vastutus ning järelevalve teostamine krediidiasutuse üle. KAS § 83 lg 1 kehtestab nõuded laenudele. Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt loetakse käesoleva seaduse tähenduses laenuks krediidiasutuse vara või bilansivälist kohustust, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Kolmanda lõike kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Kohus leiab, et nimetatud säte kohaldub tsiviilõiguslike vaidluste puhul ning ei ole mõeldud vaid haldusmenetlusele. Seega ei ole asjakohane hageja väide, mille kohaselt KAS-i sätted käesolevas vaidluses tähtsust ei oma.
22.Vastutustundliku laenamise põhimõtte sisuks on laenuandja kohustus arvestada laenaja vajadusi ja laenu teenindamise võimekust, kusjuures laenuandjal on kohustus välja selgitada konkreetse laenusaaja optimaalne laenukoormus ning teatada sellest laenusaajale. Lisaks on
laenuandjal kohustus enne laenulepingu sõlmimist laenusaajat teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega. Kohus leiab, et hageja väited, et kogu initsiatiiv laenulepingute sõlmimiseks tuli kostjalt, ei ole asjakohased. Kohus leiab, et laenuandja on kohustatud kontrollima laenusaaja tagasimaksmise võimekust ja optimaalset laenukoormust sõltumata sellest, kellelt tuleb initsiatiiv laenulepingu sõlmimiseks. Laenuandjat ei vabasta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest ka asjaolu, et avaldused uute lepingute sõlmimiseks esitas kostja 1. Kohus leiab, et hageja ei ole kostjaga 1 korduvaid laenulepinguid sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja käitus vastutustundetult, kui sõlmis kostjaga uusi lepinguid, et varasemaid võlgnevusi tasaarvestada. Sellega süvendas hageja kostja makseraskusi. Hageja on tunnistanud, et on makseraskustes oleva kostjaga 1 sõlminud täiendavaid kokkuleppeid ja maksegraafikuid ning väljastanud kostja 1 käsutusse võlgnevuste katteks täiendavat krediiti. Kohus leiab, et sellega on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
23.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 järgi, kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohus leiab, et antud juhul on poolte vastastikused kohustused heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tuleb eeldada, et hageja teadis või pidi teadma kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Ka hageja ise on kohtule 24.09.2012.a. esitatud seisukohas märkinud, et ’’kostja 1 esitas 25.06.2008 avalduse, milles ta teavitas hagejat tekkinud makseraskustest ning soovis leida lahendust’’. Seega teadis hageja kostja makseraskustest, kuid sellest hoolimata rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja otsustas kostjaga uue laenulepingu sõlmida. Kuna kõik eelnevalt sõlmitud lepingud on viimase lepinguga seotud, kohaldub neile TsÜS-is sätestatud põhimõte, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingud ja nende lisad on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühised. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
24.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud ka VÕS § 113 lg 6 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt ei ole lubatud viivist nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Antud juhul on hageja uute lepingute sõlmimisel arvestanud kostja võlasumma hulka viivise ja intressi ning nõudnud seega kostjalt nendelt summadelt veelkord intressi ja viivist.
25.Kohus leiab, et hageja raskendas oma käitumisega, s.o uute lepingute sõlmimise ning uute lepingutega intressimäärade tõstmisega, olles samas teadlik kostja 1 makseraskustest, kostja olukorda ning suurendas kostja laenukoormuse üle jõu käivaks.
26.Kohus leiab, et kostja 1 on vaidlusalustest laenulepingutest tulenevad kohustused täitnud, kuna kokku on kostja 1 hagejalt saanud 44 400 krooni ehk 2837,68 eurot. Kostja 1 on hagejale tasunud kokku 5579,08 eurot ehk 87 293,63 krooni.
27.Hageja ja kostja 2 sõlmisid 09.05.2005.a. käenduslepingu ning 30.03.2009.a. kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Poolte vahel 30.03.2009.a. sõlmitud kokkuleppe kohaselt täidab käendaja käendatavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevad krediidisaaja kohustused krediidiandjale juhul, kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Kohus on tuvastanud, et kostja 1 on hageja ees vaidlusalustest lepingutest tulenevad kohustused täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta ka kostja K K käendajana käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
28.Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Vastavalt § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Maido Roots
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 20. detsembril 2012. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.