2-11-39279/23 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 23.08.2011.a esitatud hagiavalduse kohaselt ostis N J (hageja) 25.08.2009.a osaühingult I (kostja) nutrianahast kasuka hinnaga 12 500 krooni (798,90 eurot). 23.12.2009.a pöördus hageja pretensiooniga kostja poole, kuna kasukal tulid õmblused lahti. Kostja parandas puudused. 05.03.2010.a pöördus hageja kostja poole analoogse probleemiga. Kostja parandas ka seekord puudused. Kolmandal korral rebenes kasukal nahk. Hageja esitas kostjale avalduse lepingu lõpetamiseks ja nõudis raha tagasi. Kostja raha ei tagastanud. Kostja leidis, et nahk rebenes füüsilise jõu toimel. Hageja sellega ei nõustu. Eriteadmistega isikute MA ja AH 28.04.2011.a arvamuse kohaselt kuulub defekt toornaha defektide liiki, mis tekkis karusnaha töötlemise käigus puuduliku rasvatamise tagajärjel. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 798,90 eurot ja eriteadmistega isiku arvamuse saamise kulud 18 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista seaduses sätestatud viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustu MA ja AH arvamusega. Defekti põhjust saab tuvastada üksnes laboratoorsel meetodil. Arvesse ei ole võetud asjaolu, et defekt võis tekkida kasuka kandmisest ebasobiva ilmastikuga. Kui nahk saab pidevalt märjaks ja seda kuivatatakse valesti, siis ta muutub kuivaks ja mitteelastseks. Kostja hinnangul sai rebend tekkida seoses mittekohase füüsilise jõu rakendamisega. Mantel võis jääda kinni ka terava eseme külge. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ostis hageja 25.08.2009.a kostjalt nutrianahast kasuka, mille eest tasus 12 500 krooni (s.o 798,90 eurot). Vaidlus puudub, et kasukal rebenesid kahel korral lahti õmblused ning kostja parandas puudused. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kolmandal korral rebenes kasuka nahk. 02.05.2011.a on hageja esitanud kostjale kirjaliku nõude raha tagastamiseks põhjendusega, et kasukal on tootmispraak. Kohtu hinnangul saab seda nõuet käsitleda lepingust taganemise avaldusena. Poolte vahel on vaidlus kasukanaha rebenemise põhjuse üle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. Tulenevalt VÕS § 217 lg 2 p 6 ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.

Hageja on esitanud eriteadmistega isikute MA ja AH 28.04.2011.a arvamuse, mille kohaselt on nahkkude rebenenud 15 cm ning nahkkude on kuiv ja mitteelastne. Arvamuse kohaselt kuulub defekt toornaha defektide liiki, mis tekkis karusnaha töötlemise käigus puuduliku rasvatamise tagajärjel. Kohus on määranud käesolevas asjas ekspertiisi. Ekspert HR 04.06.2012.a ekspertiisiakti kohaselt on kasuka seljapoolses allosas nahkkoe rebend. Karusnaha nahkkude on kuiv ja mitteelastne. Eksperdi hinnangul kuulub defekt toornaha defektide hulka, kus peale nahkkoe pleegitamist, värvimist ja venitamist ei ole tootja piisavalt nahkkude rasvatanud, et tagada nahkkoe elastsust. Puudulik rasvatamine on põhjustanud nahkkoe struktuuride kahjustust ja rebenemist. Maakohtu hinnangul on mõlema ülaltoodud arvamusega tõendatud, et puuduliku rasvatamise tagajärjel muutus nahk milleelastseks ning seetõttu sai võimalikuks naha rebenemine. Kostja väited, et defekti põhjust saab tuvastada ainult laboratoorsel meetodil, on tõendamata. Kostja on samuti leidnud, et HR ekspertiisiakt on ebaprofessionaalne, kuna: 1) ekspertiisiakt tugineb MA ja AH arvamusele; 2) eksperdil puuduvad piisavad teadmised ekspertiisi tegemiseks, kuna ta käis konsulteerimas AS-is BK(kus kinnitati, et karusnahk on normaalne) ja OÜ-s E (kus väideti, et tehnoloogilise protsessi rikkumist ei ole). Ebaõige on kostja seisukoht, et HR ekspertiis põhineb MA ja AH arvamusel. Ainuüksi asjaolu, et arvamuste järeldused on samad, ei anna alust väita, et HR ei viinud läbi iseseisvat ekspertiisi. HR ekspertiisiaktist nähtub, et kasukas on olnud eksperdi valduses ning ekspert on ekspertiisi läbiviimisel kasutanud vaatlust ning kompamist. Asjaolu, et ekspert konsulteeris karusnahkadega tegelevate ettevõtetega, ei tähenda, et ekspert oleks ebaprofessionaalne. Nagu nähtub kostja seisukohast, asus ekspert teisele seisukohale, kui AS BK ja OÜ E . See näitab, et ekspert lähtus omaenda meetodist, mitte AS BK ja OÜ E arvamusest. Kuna puuduliku rasvatamise tõttu rebenes kasukanahk olukorras, kus seda oli kantud vähem kui kaks aastat, siis kohtu hinnangul ei vasta kasukas VÕS § 217 lg 2 p 6 alusel lepingutingimustele (puudub seda liiki asjadele tavaliselt omane kvaliteet), kuna kasuka puhul võib ostja mõistlikult eeldada, et tavapärasel kasutamisel kasukanahk selle aja jooksul ei rebene. Kuigi kohus luges tõendatuks, et kasukanaha rebenemise põhjuseks on puudulik rasvatamine, on kostja rikkunud lepingut ka juhul, kui lähtuda kostja esitatud väitest, et kasukanaha rebenemise võis põhjustada liigne niiskus. Kostja esitatud eriteadmistega isiku OÜ E 15.06.2012.a arvamuse järgi on karusnahad kaetud alumiiniumsulfaadiga, et saavutada pehmet ja kerget nahka. Nahkasid värvitakse kõrgel temperatuuril ja kaetakse kroomiga. Selline kate kaob mõne aasta jooksul. Niiskuse mõjul moodustub sulfaadist väävelhape ja see teeb naha kiud nõrgaks. Kostja esindaja selgitas 29.10.2012.a istungil, et liigne niiskus teeb nahakiud nõrgaks, mistõttu ei tohi terve kasukas märjaks saada. Kostja esindaja selgituste kohaselt juhib müüja sellele ostja tähelepanu, samuti on see kirjas hinnasedeli teisel küljel asuval kasutusjuhendil. Tulenevalt VÕS § 217 lg 2 p 2 ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohus on seisukohal, et kui inimene ostab talveriide, siis võib ta tavapäraselt eeldada, et seda saab kanda ka vihma ning lumega. Hageja väitel ei oleks ta kasukat ostnud, kui ta oleks teadnud, et seda vihma ja lumega kanda ei saa. Kostja ei ole tõendanud, et müüja teatas hagejale, et kasukat märjaga kanda ei tohi. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et hinnasedeli teisel küljel on kasutusjuhend. Kuna kasukas ei kannata suurt niiskust, siis ei sobi kasukas selleks otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliseks

kasutatakse – väljas liikumiseks muuhulgas lume ja vihmaga. Tõendamata on kostja väide, et ta oleks liigse niiskuse vältimise vajadusele hageja tähelepanu juhtinud. Seega, kui lähtuda kostja väitest, et kasukanaha rebenemise põhjuseks oli liigne niiskus, siis ei vastaks kasukas lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 alusel. Kostja on leidnud ka, et kasukanahk võis rebeneda seetõttu, et kasukas jäi kinni terava eseme külge. Kohus märgib, et selle väite kinnituseks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kohus leiab, et kuna kostja on müünud hagejale defektse kasuka (puudulik rasvatamine), mille tõttu kasukanahk rebenes, siis on kostja rikkunud lepingut oluliselt ning hagejal oli õigus lepingust taganeda. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasuka eest tasutud 798,90 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka MA ja AH arvamuse eest tasutud 18 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas ka kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks. Kohus leiab, et hageja nõue on ka selles osas põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 18 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 816,90 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.08.2011.a (s.o hagiavalduse esitamisest) kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.