OÜ Aknatehas hagi OÜ Marepleks vastu 1793.53 euro väljamõistmises
Tsiviilasja hind
1793.53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlus
hageja OÜ Aknatehas (rk 11623135; Kalesi küla, Raasiku vald 75207 HARJUMAA); lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson ([email protected]); kostja: OÜ Marepleks (rk 10085954; Pikk 19a, 61505 ELVA; tel: 730 3350; E-post: [email protected]); seaduslik esindaja, juhatuse liige Tõnu Aigro ([email protected]) kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Marepleks 1793.53 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend kolm eurot ja 53 senti) OÜ Aknaklaas kasuks.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
6.Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Otsuse kättetoimetamine
7.Toimetada otsus kätte pooltele.
Lk 2 / 9
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagi esitati Harju Maakohtule 28.02.2011. 02.05.2011 määrusega saadeti hagi lahendamiseks kohtualluvuse korras Tartu Maakohtule. Asi saabus Tartu Maakohtusse 24.05.2011. 02.06.2011 määrusega võttis kohus asja lihtmenetlusse.
1.OÜ Aknatehas ning OÜ Marepleks on olnud pikaajalised koostööpartnerid. Hageja pöördus kostja poole, soovides osta klaaspakette akendele, mida hageja tootis Jõhvi Lasteaia jaoks asukohaga Puru tee 15. Tegemist oli kokku 129 aknaga, mis on kõik varustatud kostja selektiivsete klaaspakettidega (kokku 266 klaaspaketti). Hageja ei jäänud rahule mõningate tarnitud klaaspakettide kvaliteediga.
2.Nimelt avastati augustis 2010, et tervelt viiel aknal asetsevad klaaspaketi selektiivpinnad ebaõigesti: klaasi selektiivpind peaks jääma klaaspaketti sisse, kuid viidatud viiel aknal oli selektiivpind klaaspaketi välimisel küljel jäädes seega kas akna sisepinnale või välispinnale. Tehnoloogiliselt on selline paigaldus täiesti väär ning vastavat asjaolu on tunnistanud ka kostja, kes kõnealused klaaspaketid tasuta välja vahetas, tunnistades sellega lepingueseme mittevastavust lepingu tingimustele. Samas ei ole kostja hüvitanud hagejale klaaspakettide vahetamise maksumust, mis on hageja otsene varaline kahju.
3.Jõhvi lasteaia esindajate poolt avastati ka järgmine mittevastavus: nimelt täheldas klient aknapaketti sees laike, mis kliendi ja OÜ Aknatehas hinnangul on sisuliselt aknapaketti sees asetseval pinnal olev kellegi käejälg. Aken, millel vastav defekt asetseb, on mõõtmetega
x 2481mm (3K – 4SunCool HP70/40neutral+4+33.1lam/sel + 2K Argoon). Hageja informeeris vastavast asjaolust kostjat 04. oktoobri 2010 reklamatsiooniga, rõhutades, et ta ei ole nõus omal kulul demonteerima ja paigaldama kostja poolt ebakvaliteetselt toodetud klaaspakette. Antud juhul on klaaspaketi vahetus äärmiselt komplitseeritud võrreldes varasemalt toimunud pakettide vahetusega, kui ehitustööd ei olnud veel lõppenud. Nimelt tuleb käesoleval hetkel aknapaketi vahetuseks fassaad osaliselt lahti monteerida ning loomulikult hiljem ka uuesti sulgeda. Vastavaid töid pole võimalik teha maapinnalt, millest tulenevalt tuleb tellida tõstuk. Arvestades objekti eripära (tegemist on lasteaiaga ja laste ohutuse tagamiseks ei ole mõeldav teostada töid siis, kui lasteaed on avatud), tuleb kõik tööd läbi viia nädalavahetusel. Kostja nimel saatis vastuse kvaliteediassistent Elbe Püve 06. oktoobril 2010, kus viitas sellele, et: „Marepleks OÜ annab 5-aastase garantii klaaspakettide hermeetilisuse kohta. Garantii ei laiene teistele defektidele, mille kohta tuleks reklamatsioon esitada hiljemalt ühe kalendrikuu jooksul peale tarnet. Konkreetsed paketid on viidud Jõhvi objektile 26.07.2010. Seega on reklamatsioon aegunud.” Vastav seisukoht on kliendivaenulik ja õigusvastane. 15. oktoobril 2010 saatis hageja esindaja kostjale ettepaneku tõusetunud probleemide lahendamiseks kokkuleppel, kuid sellele ei vastatud. Kui hageja esindajad soovisid kostja hinnapakkumist hoopis kolmanda objekti tarvis tarnitavale klaasile, teatati kostja poolt poolt suuliselt, et äriühing ei müü enam kaupa hagejale.
4.Hageja esindaja koostas ja edastas 10. novembril 2010 veelkord pöördumise kostjale, osundades, et kuna kostja ei soovi enam hagejale kaupa tarnida, peab viimane ka Jõhvi lasteaia jaoks tarnima puudustega klaaspaketi mujalt, mis on kostja jaoks ilmselgelt ebasoodsam lahendus.
5.Hageja informeeris kostjat, et pöördub oma õiguste kaitseks kohtu poole. Ainsaks reaktsiooniks kostja poolt jäi 12. novembril 2010 saadetud e-kiri, kus märgitakse, et vale olevat väide, et kostja ei soovi enam hagejale kaupa müüa – allkirjastada tulevat vaid garantiitingimused. Tegemist on samade garantiitingimustega, millele viidates kostja kvaliteediassistent Elbe Püve osundas, et hageja reklamatsioon on aegunud, kuid mida hageja ei ole kunagi allkirjastanud. Hageja kahjunõue summas 402 eurot.
6.Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) tulenev müügilepingu regulatsioon. Keskseks küsimuseks on müügilepingu puhul müügilepingu eseme kvaliteet ja vastavus lepingu tingimustele. Käesoleval juhul on kostja tunnistanud eelpool viidatud viie klaaspaketi (vale selektiivpinna asetus)
Lk 3 / 9
mittevastavust lepingu tingimustele ning nende asemele väljastanud tasuta uue kauba – samas pole kostja soovinud pidada läbirääkimisi vastavate kulude hüvitamiseks. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et eelviidatud viis paketti ei olnud lepingutingimustele vastavad koos kõige sellest tulenevaga. Nimelt sätestab VÕS § 222 lg 4, et müüja kannab asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kostja pole paraku seda teinud.
7.Hageja on vastava vahetustöö tõttu kandnud kulusid summas 6290 krooni, s.o 402 eurot, tasudes lisanduva töö eest OÜ-le Korame (kuluarve lisatud), mis on käsitletav otsese varalise kahjuna, mis lisaks VÕS § 222 lg 4 kuulub hüvitamisele ka VÕS § 128 lg 2 järgi. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et kui kostja oleks kohe lepingule vastavad paketid tarninud, ei oleks hageja pidanud vastavat kahju kandma. Riigikohus on oma 7.12.2005 lahendis nr 3-2-1-149-05 selgitanud, et „Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non reegel).” Oma 26.09.2006 lahendis nr 32-1-53-06 on Riigikohus märkinud, et „Kohtud pidid VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutama nn conditio sine qua non – testi. Riigikohus on samas selgitanud, et viidatud testi kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus (lepingule mittevastava paketti tarnimine) hilisema sündmuse (vajadus paketid vahetada) põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Riigikohus on selgitanud, et „Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks.”
8.Eeltoodust lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et kostja on tunnistanud viie vahetatud klaaspaketi osas oma viga, siis on kostja vastava kahju eest summas 6290 krooni, s.o 402 eurot vastutav. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 on võlgnik kohustatud kahju hüvitama juhul, kui ta kohustuse rikkumise eest vastutab. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjunõue summas 1391,52 eurot.
9.Seni välja vahetamata aknapaketi mõõtmetega 582 x 2481 mm, mille paketi siseküljel, so ligipääsmatus kohas asub kellegi käejälg, ei saa samuti vastata poolte kokkuleppele lepingu tingimuste osas. Lepingueseme lepingutingimustele vastavust reguleerib VÕS § 217, mille lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 täpsustab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2).
10.Poolte kokkuleppe osas tuleb lähtuda sellest, et hageja eeldas, et kostja poolt toodetud klaaspaketid vastavad standarditele, millele vastavust kostja ise reklaamib ja kinnitab. Nimelt on hagejale teadaolevalt kostja poolt kinnitatud dokument „klaaspakettide optiline ja visuaalne kvaliteet”, millest viimane oma klaaspakettide kvaliteedi osas lähtub. Vastavast dokumendist nähtub, et osaühing MAREPLEKS poolt toodetud klaaspakettidele rakenduvad kvaliteedinõuded, mis on välja töötatud standardites EVSEN 572, EVS-EN 12150-1, EVS-EN 1096-1, EVS-EN ISO 12543-1, 2, 3 ja Rootsi Tehnilise Uurimise Instituudi SP dokumendis P-marking of building products, Certification rule 043, Insulating Glass Units sätestatud nõuete alusel. Vastava dokumendi osa „Visuaalne kvaliteet” p c („Lisandid klaasitahvlite vahel”) sätestab mh, et; „klaaspaketi vaheruumi poolsed klaasitahvlite pinnad peavad olema korralikult puhtaks pestud.” Ilmselgelt ei ole vastav pind antud akna puhul korralikult puhtaks pestud, kui seal asetseb kellegi käejälg, mis sai sinna sattuda üksnes kostja
Lk 4 / 9
poolt pakettide kokkupanemise eelselt – kõnealune jälg paikneb nimelt klaaspaketi vahel, mida väljaspool kostja tehast mitte keegi ei ava. Seega ei vasta vastav pakett kostja enda poolt kinnitatud ja väljareklaamitud kvaliteeditingimustele.
11.Lisaks võis hageja kui ostja, mõistlikult tuginedes kostja erialastele oskustele või teadmistele eeldada, et tavapäraselt ei asetse klaaspakettide vahel kellegi käejälgi. Vastav klaaspakett on seega esteetiliselt häiriva väljanägemisega ja sisuliselt võib väita, et OÜ Aknatehas ei saa seda kasutada otstarbel, milleks ta seda vajas ja mida kostja lepingu sõlmimise ajal vaieldamatult teadis – nimelt edasi müümiseks ja paigaldamiseks Jõhvi Lasteaia objektile. Eeltoodust tulenevalt on üheselt selge, et kõnealune klaaspakett ei vasta lepingu tingimustele VÕS § 217 mõttes. Samuti ei saa olla vaidlust, et kõnealune käejälg ei ole saanud paketi siseküljele sattuda kellegi muu kui kostja süül, sest objektile tarnis kostja paketid juba kokkupandult.
12.VÕS § 218 lg 1 tuleneb müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Viidatud norm sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Järelikult oli vastav puudus olemas asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale ning kostja vastutab selle eest hoolimata sellest, et mittevastavus ilmnes hiljem. Ainetud on viited mingitele garantiitingimustele.
13.Samas sätestab ka VÕS § 219 lg 1 tõepoolest, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 219 lg 2 tuleneb, et kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. Märgitud kohustuse on hageja täitnud – vastava ülevaatamise käigus avastatigi asjaolu, millele hageja viitas eespool: nimelt olid mitmetel klaaspakettidel probleemid sellega, et selektiivkiht oli valel klaaspaketi küljel. Samas kõnealuse defekti puhul tuleb arvestada selle eripära. Tegemist on äärmiselt raskesti märgatava defektiga, kui aknaklaasid on lõplikult pesemata. Aknaklaasid pestakse vahetult enne objekti üleandmist ja enne seda on loomulik, et nad võivad olla tolmused ja neil võib esinedagi näpujälgi, kuid seda väljaspool klaaspaketti. Kuivõrd esmapilgul on väga raske aru saada, kummal pool paketti vastav käejälg on, siis enne klaaside pesu ei pööratudki ilmselt kõnealusele käejäljele mingit tähelepanu, kui seda üldse märgatigi (õigemini eristati teistest käejälgedest), sest klaasid olid nagunii tolmused ja täis erinevaid käe ja näpujälgi. Asjaolu, et kõnealust käejälge ei olnud võimalik puhastada, selguski alles klaaside pesemise käigus. Seda, et tegemist oli äärmiselt mittemärgatava puudusega, kinnitab ka asjaolu, et mitte üksnes hageja, vaid ka kostja esindajad Märt Küüt ja Villem Kasak ise vaatasid 25. augusti 2010 paiku kohapeal kõnealused aknad üle. Siis tuvastatigi, et eelviidatud viiel klaaspaketil on probleemid selektiivkatetega.
14.Märgitust tuleneb, et pooled vaatasid äärmiselt professionaalselt ja korralikult objekti üle ning ei suutnud vastavat probleemi avastada, vaid see avastatigi alles kliendi poolt aknaid pestes 01. oktoobril 2010, mis oli tellijale hoone üleandmise päev. Kohal viibis ka hageja esindus, kes oli tunnistajaks asjaolule, et tellija esindaja üritas kõnealust aknaklaasi puhastada, kuid paraku see ei õnnestunud. Hageja pidi möönma, et pärast akende välispindade puhastamist, oli defekt tõepoolest hästi nähtav. Ka tellija võib kinnitada, et ka tema pidas antud probleemi klaasi pinnal asuvaks mustuseks, mistõttu sellele ei osanudki keegi sellele esialgu tähelepanu pöörata. Samas lähemal vaatlemisel on antud klaaspaketi seesmise klaasi sisepinnal näha laike ja käejälge, mis sai lõplikult selgeks peale klaaside puhastamist ja millise asjaoluga loomulikult ei pea tellija leppima. Lisaks märgib hageja, et selektiivklaaside tootmisvigasid ongi üldjuhul üsna raske märgata akende tootmise käigus ja seda isegi kogenud aknatootjal. Antud klaaspaketid aga tarniti otse objektile, kuna paigaldati avadesse kohapeal ja see muutis varasema vigade avastamise veelgi komplitseeritumaks.
15.Eeltoodust nähtuvalt ei saa eeldada, et hageja oleks pidanud kirjeldatud defekte varem märkama ning kuivõrd hageja on täitnud kõik oma seadusest tulenevad kohustused, siis kohaldub VÕS § 218 lg 1 toodud regulatsioon, millest tuleneb, et kostja on igal juhul vastutav selle eest, et ta on objektile tarninud lepingutingimustele mittevastava lepingu eseme, rikkudes sellega pooltevahelist lepingut.
Lk 5 / 9
16.Kohaldub ka VÕS § 222 sätestatu, mille lg 1 tuleneb, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Kuna kostja ei soostunud aga vastavat aknapaketti ümber vahetama, siis tuleb lõplikult kohaldada VÕS § 222 lg 5 regulatsiooni, mis sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 223 lg 1 tulenevalt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast tallelepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Puudub vaidlus, et kuni käesoleva hetkeni ei ole kostja oma vastavaid kohustusi täitnud, millest tulenevalt võib eeldada, et vabatahtlikult ta neid ei täidagi.
17.Hagejal on õigus nõuda mõistlike kulude hüvitamist VÕS § 222 lg 5 osas. Vastavateks mõistlikeks kuludeks tuleb lugeda 1391.53 euro suurust summat – just märgitud suuruses on hagejale pakkumise teinud ka viis eelviidatud aknapaketti vahetanud äriühing Korame OÜ (pakkumine lisatud).
18.Kuna VÕS § 222 lg 4 sätestab, et müüja kannab ka asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud, siis võib esitatud hinnapakkumist Korame OÜ-lt lugeda igati mõistlikuks ja õiguspäraseks. Hageja leiab, et antud juhul ei oma kostjalt vastava summa väljamõistmisel iseenesest tähtsust asjaolu, mille kohaselt ei ole hageja veel ise vastavat kulutust teinud. Nimelt on ka Riigikohus oma 21.12.2005 lahendis nr 3-2-1-139-05 leidnud, et: „..hageja oli kohustatud kostjale hüvitist maksma, sõltumata sellest, kas kostja oli kulutusi kandnud või mitte. Kahju hüvitamise ulatust reguleerivad võlaõigusseaduse 7. peatüki sätted (VÕS §-d 127135). [...] Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1).” Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka oma 24.09.2007 lahendis nr 3-2-1-75-07.
19.Hageja nõue kostja vastu on kokku summas 1793,53 eurot.
20.Hageja esitas kohtule järgmised dokumentaalsed tõendid: 04. oktoobri 2010 OÜ Aknatehas reklamatsioon; E-kirjavahetus kliendi pretensiooni ja osaühingu Marepleks vastusega; 15. oktoobri 2010 OÜ Aknatehas ettepanek; 10. novembri 2010 OÜ Aknatehas pöördumine; 12. novembri 2010 vastuskiri osaühingult Marepleks; dokument „Klaaspakettide optiline ja visuaalne kvaliteet”; Korame OÜ arve nr 31; Korame OÜ hinnapakkumine.
KOSTJA VASTUS
21.Kostja ei ole nõus esitatud hagiga ja peab seda põhjendamatuks. Kostja arvates kasutab hageja ostja ja tellijana võtteid, mida on raske käsitleda mõistliku äripidamisena või- võtetena, mille näitena on esitatud hagi esmalt Harju Maakohtule ja nüüd Tartu Maakohtule. Nõutakse kulusid, mis ei ole põhjendatud ning tehtud/või tegemata ilma tootjat, õigeaegselt teavitamata ja kooskõlastamata. Samuti on tagastamata OÜ Marepleks poolt väljavahetatud klaaspaketid.
22.Kahjunõue summas 402 eurot pole põhjendatud. Kostja ei pea hüvitama vahetusega seotud kulusid. Tellimuse täitmise käigus juhtus nii, et hageja tarnis kostjale viis klaaspaketti, mille selektiivpinnad olid ümbervahetatud (seespool olemise asemel väljaspool). Taolise olukorra tekkimisel vahetab kostja üldjuhul alati ja vahetas ka hagejale ümber viis klaaspaketti. Kas sellel viiel aknal olid ka paigaldusprobleemid, seda kostja ei tea. Kostja vahetas ümber viis klaaspaketti, kuid ei saa vastutada muude tööde eest, mis on seotud aknapakettide vahetusega või hagejal seoses Jõhvi lasteaia ehitusega. Hageja on esitanud küll kohtule pakkumise, mille on esitanud OÜ Korame, kuid pole teada, kas tööd üldse toestati. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et OÜ Korame pakkumises on muud asjaolud, mis ei puuduta akna kvaliteeti või vahetust ning paigaldust.
23.Kostja teab samuti, et üldlevinud praktika kohaselt paketitootja vastutab paketi eest, kuid mitte akna kokkupanemise eest. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja soovib kohtu kaudu välja mõista kulusid, mis ei puuduta kostjat. Kostja
Lk 6 / 9
vastutab aknapakettide kvaliteedi eest ja vahetas koheselt ümber probleemsed paketid. Hageja pole aga tagastanud viit defektset klaaspaketti. Nimelt on defektiga klaaspaketid vajalikud töötajatele abimaterjaliks ettevõtte sisesel kvaliteediõppel, samuti on nimetatud paketid taaskasutatavad uuesti lahtivõetuna ja ümberpaigutatuna, nii aianduses kui ka purustatuna. Antud juhul on hageja omanduses nii defektidega, kui ka vahetatud klaaspaketid.
24.VÕS § 77 sätete kohaselt peab võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. Antud juhul vastutas kostja aknapakettide kvaliteedi eest ja probleemide esinemisel vahetas need koheselt ringi, hageja peab aga tagastama need defektiga paketid, mida ta siia maani teinud ei ole. Vahetusega seotud kulud, kui need üldse tehti, jäävad hageja kanda.
25.Kahjunõue summas 1391.52 eurot ei ole põhjendatud. Hagejaga suhtlemisel on üks huvitav probleem, sest nad ei soovi aktsepteerida tootja poolt pakutavaid garantiitingimusi ja kvaliteedinõudeid, vaid väidavad, et need ei ole olulised, seadus on oluline. Ühest küljest on kahtlemata VÕS sätted kõigile järgitavad ja selles osas puudub vaidlus, kuid teisest küljest peab ostja ikkagi lähtuma nii tootja garantiidest kui ka kvaliteedinõuetest. Kui ostjale ei meeldi pakutavatel tingimustel toodang siis saab alati valida teise tootja toodangu. Ostja ei soovi aktsepteerida tootja garantiisid, vaid alustab hiljem nn „võlaõigusele tuginevaid vaidlusi“. Taoline on ka hageja nõue. OÜ Marepleks väidet tõendab ka hr Eerik Kirs e-kirjavahetus garantiitingimustest 15.11.2010.
26.Antud juhul, kui teine pool ei aktsepteeri tootja garantiitingimusi ja reklamatsioonide esitamise tähtaegasid, ei saa vastutada kostja akna eest, millel avastati „käejälg“ sisuliselt kolm kuud hiljem. Nimelt kostja annab viieaastase garantii klaaspakettide hermeetilisuse kohta. Garantii ei laiene defektidele, mille kohta tuleks reklamatsioon esitada hiljemalt ühe kalendrikuu jooksul peale tarnet. Konkreetne pakett viidi Jõhvi objektile 26.07.2010 ja reklamatsiooni oleks pidanud esitama hiljemalt 26.08.2010. VÕS § 227 sätestatuna müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti parandamisest arvates.
27.Aknatehas esitas nõude alles 06.10.2010. Taolised paketi defektid on nähtavad koheselt vastuvõtmisel, kuna juba tarnimisel on paketid puhtad ja lihtsalt ülevaadatavad. Kostja käis 11.07.2011 kontrollimas hagis nimetatud „käejälge“ Jõhvis ja ei tuvastanud taolist asjaolu. Nimelt on Jõhvi lasteaia II korruse logopeedi toa akna ühes ääres tõesti vaevumärgatavad väiksed laigud. Neid saab märgata ca 20-30 cm kauguselt nurga alt vaadatuna. Lasteaia haldustöötaja selgituste kohaselt ei ole selle akna küsimus probleemiks olnud, probleemiks on muud ehituslikud küsimused. Antud juhul võib olla mingi vedeliku piisad klaasi selektiivpinnal, mis ei ole väidetav „käejälg klaasi sisepinnal“ ja mis ei halvenda ei valguse läbilastavust ega ka muuda ebamugavaks ruumisolemist. Kostjal pole teada (pole ka kuidagi fikseeritud), kas see nn “käejälg“ oli mõnel muul aknal või mitte, kas sisemine või hoopiski välimine. Kostja andmete kohaselt on ainult vaevumärgatavad laigud ühel klaasil, mis tegelikkuses on juba vastu võetud ja kasutuses.
28.Antud juhul ei ole hageja järginud kostja garantii- ja reklamatsioonide esitamise tähtaegasid, pole õigeaegselt asjaolusid ei fikseerinud ega esitanud. Teiseks on vaidlusalune klaas kasutuses ja probleemi kasutusega pole. Tulenevalt eeltoodust on hagi põhjendamata ja alusetu ning tulenevalt eeltoodust ei pea kostja vajalikuks esitatud nõuet tunnustada või kanda täiendavaid kulusid.
29.Kostja soovib, et hageja tagastaks viis defektset aknapaketti, mille kostja tarnis hagejale.
30.VÕS § 127 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu
Lk 7 / 9
hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA KIRJALIKU VASTUSE OSAS
31.Hageja kahjunõue summas 402 eurot on põhjendatud. Kostja võtab omaks, et: „Tellimuse täitmise käigus juhtus nii, et OÜ Marepleks tarnis OÜ-le Aknatehas viis klaaspaketti, mille selektiivpinnad olid ümbervahetatud (seespool olemise asemel väljaspool).” Järelikult ei ole vaidlust, et vastavad klaaspaketid olid puudustega. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud „VÕS”) tulenev müügilepingu regulatsioon. VÕS § 222 lg 4 sätestab üheselt, et müüja kannab asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Hageja on tõendanud, et tal on tekkinud vastav kulu, mille juures ei oma mingit tähtsust kostja poolt viidatud: „kas selle viiel aknal olid ka paigaldusprobleemid...” Paigaldusprobleeme ei olnud – ainsaks probleemiks oli see, et puudustega aknapaketid tuli ära vahetada ning vastava kulu peabki kostja VÕS § 222 lg 4 alusel hüvitama. Täiesti ainetu on kostja kahtlus, nagu poleks vahetustöid võib-olla üldse teostatudki. Samas tõendab töö teostamist juba hagile lisatud Korame OÜ arve, millel kajastuvad teostatud tööd. Puuduvad igasugused alused kahtlemaks, et arvel kajastatu ei vastaks tegelikkusele. Täiendavalt lisab hageja maksekorralduse, mis kinnitab, et vastav arve on ka hageja poolt tasutud ja kulu seega kantud.
32.Samuti jääb selgusetuks, millele tuginevad kostja viited, et: „OÜ Aknatehas ka teab samuti, et üldlevinud praktika kohaselt paketitootja vastutab paketi eest, kuid mitte akna kokkupanemise eest.” Hagejale selline praktika teada ei ole ning hageja lähtub VÕS § 222 lg 4 sätestatust. Käesoleva hagieseme piiridest väljuvad aga kostja viited sellele, et: „OÜ Aknatehas pole aga tagastanud viit defektset klaaspaketti.” Hageja on juba oma 15. oktoobri 2010 ettepanekus probleemide lahendamiseks kokkuleppel märkinud, et: „vastavad paketid on olemas tema tehases ja kui Osaühing MAREPLEKS soovib, võib ta neile igal ajal OÜ Aknatehas asukohta järele tulla. OÜ Aknatehas osundab, et vastav soov on küll mõnevõrra hämmastav ning esmakordne, kuivõrd osaühing MAREPLEKS pole varem kunagi sellist soovi avaldanud. Õnneks ei ole hetkel veel jõutud kõnealuseid pakette utiliseerida, millest tulenevalt palume neile järele tulla hiljemalt kahe nädala jooksul käesoleva kirja saamisest. Juhul, kui selle aja jooksul pole Teil võimalik järele tulla, palume Teil meile sellest teada anda, et leppida kokku edasine hoiustustasu. Vastupidisel juhul kõnealused klaaspaketid utiliseeritakse.” Ka käesoleval hetkel on aknapaketid alles, kuid jätkuvalt VÕS § 222 lg 4 regulatsiooni arvestades peab kostja neile ise järele tulema. Märgitu ei puuduta aga käesoleva hagi eset.
33.Hageja nõue summas 1391.52 eurot on samuti põhjendatud. Kostja püüab esiteks väita, et tema garantiitingimused on seaduse suhtes ülimuslikud ning kostja meelest on huvitav, et hageja seda ei aktsepteeri. Kostja ei ole mõistnud (müügi)garantii olemust. VÕS § 230 lg 1 sätestab, et müügigarantiiks on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Müüja ei saa oma müügigarantiiga kuidagi ühepoolselt piirata ostjale seadusega tagatud õigusi. Hageja ja kostja ei ole kunagi ka kokku leppinud selles, et hageja loobub oma seaduses sätestatud õigustest, samuti ei ole hageja tõepoolest mitte kunagi aktsepteerinud kostja garantiitingimusi ning need ei ole kunagi saanud pooltevahelise lepingu osaks viisil, mis piiraks kuidagi hageja õigusi. Samas tõepoolet – hilisemalt, kui käesoleva hagi esemeks olnud probleem oli juba tõusetunud ja hageja soovis kostjalt klaasi osta, esitas kostja nõude, et edaspidi müüakse klaasi üksnes juhul, kui hageja seaduslik esindaja allkirjastab kostja garantiitingimused. Seda hageja ei teinud ja ongi tänasel hetkel
Lk 8 / 9
sunnitud klaasi ostma mujalt.
34.Kuivõrd hagejale ei saa eeltoodust nähtuvalt olla kuidagi siduvad kostja garantiitingimustes märgitud tähtajad, siis on täiesti ainetu kostja viide, nagu ei oleks hageja pretensioone esitanud õigeaegselt. Hageja kordab juba hagis rõhutatut, et tegemist oli äärmiselt raskesti märgatava defektiga, eriti kui aknaklaasid on lõplikult pesemata. Selle asjaolu võtab sisuliselt omaks ka kostja märkides, et: „Nimelt on Jõhvi lasteaia II korruse logopeedi toa akna ühes ääres tõesti vaevumärgatavad väiksed laigud. Neid saab märgata ca 20-30 cm kauguselt nurga alt vaadatuna.” Seega tunnistab kostja ise, et Jõhvi lasteaia II korruse logopeedi toa akna ühes ääres on tõesti väiksed laigud; vastavad laigud on vaevumärgatavad; samas on neid siiski võimalik näha ca 20-30 cm kauguselt nurga alt vaadatuna. Märgitust tulenevalt on kostja omaksvõtuga puuduste olemasolu tõendatud.
35.Samuti on täies ulatuses väärad kostja viited, nagu oleks hageja puudusest teavitanud liiga hilja. Kostja poolt lasteaia töötaja tsiteerimine, et laigud pole probleem, on tõendamata ja asjakohatu nagu ka viited muudele ehitusprobleemidele, mis ei ole kuidagi käesoleva menetlusega seotud. Asjaolu, et vastav defekt on problemaatiline, kinnitab ka hagi lisas olev Fund Ehitus OÜ pretensioon. Asjaolu, et tellija ja seetõttu ka peatöövõtja ei loobu oma nõudest defektne pakett välja vahetada, kinnitab ka asjaolu, et 03. august 2011 on Fund Ehitus OÜ taaskord saatnud hagejale (korduva) reklamatsiooni, milles märgib, et: „Jõhvi Pillerkaare lasteaed on taas Fund Ehitus OÜ poole pöördunud küsimusega, millal vahetatakse välja akende üleandmisel ära märgitud laiguline klaaspakett”. Märgitu tähendab, et probleem oli tellija jaoks aktuaalne. Veelgi enam: tulenevalt probleemi jätkuvast eksisteerimisest, on käesoleval hetkel kokku lepitud hageja, OÜ Korame ja Jõhvi Pillerkaare lasteaia vahel defektse aknapaketi vahetus, mis peaks toimuma 16. august 2011.
36.Täiesti ainetud on kostja väited, et vaidlusalune klaas on kasutuses ja probleemi kasutusega pole. Esiteks jääb selgusetuks, kas lasteaed peaks vahepeal defektse klaasi ise eest ära võtma ja seda mitte kasutama. Teiseks nähtub ülaltoodust, et tellija ei ole ilmselgelt aktsepteerinud puudusega toodet ja nõuab selle vahetamist seega probleem on täiesti olemas ning see lahendatakse planeeritult 16. august 2011.
37.Hageja esitab oma väidete tõestuseks täiendavalt järgmised dokumentaalsed tõendid: arve ja maksekorraldus nr 597 23.08.2011 – tasutud OÜ-le Korame 1392.53 eurot; üleandmis-vastuvõtmisakt nr -1 16.08.2011;
KOHTU SEISUKOHT
38.Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel, millest pooli on ka teavitatud.
39.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele hageja poolt esile toodud faktilistel asjaoludel, mis põhinevad hageja poolt esitatud tõenditel.
40.Kostja on oma vastustes korduvalt tunnistanud viie vahetatud klaaspaketi osas oma viga. Seega on kostja vastutav kahju eest summas 6290 krooni ehk 402 eurot vastutav. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 on võlgnik kohustatud kahju hüvitama juhul, kui ta kohustuse rikkumise eest vastutab. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
41.VÕS § 218 lg 1 tuleneb müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Järelikult oli vastav puudus olemas asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale ning kostja vastutab selle eest hoolimata sellest, et mittevastavus ilmnes hiljem. Ainetud on viited mingitele garantiitingimustele. VÕS § 219 lg 1 kohaselt, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 219 lg 2 tuleneb, et kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. Märgitud kohustuse on hageja täitnud ning sellel ei ole vastu vaielnud ka kostja – vastava
Lk 9 / 9
ülevaatamise käigus avastatigi asjaolu, millele hageja viitas: mitmetel klaaspakettidel probleemid sellega, et selektiivkiht oli valel klaaspaketi küljel. Ei saa eeldada, et hageja oleks pidanud kirjeldatud defekte varem märkama. Kuivõrd hageja on täitnud kõik oma seadusest tulenevad kohustused, siis kohaldub VÕS § 218 lg 1 toodud regulatsioon, millest tuleneb, et kostja on vastutav selle eest, et ta on objektile tarninud lepingutingimustele mittevastava lepingu eseme, rikkudes sellega pooltevahelist lepingut. VÕS § 222 lg 1 tuleneb, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Kuna kostja ei soostunud aga vastavat aknapaketti ümber vahetama, siis kohaldub VÕS § 222 lg 5 regulatsioon - kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 223 lg 1 tulenevalt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast tallelepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Vaidlust ei ole selles, et kuni käesoleva hetkeni ei ole kostja oma vastavaid kohustusi täitnud.
42.Hagejal on õigus nõuda mõistlike kulude hüvitamist VÕS § 222 lg 5 järgi. Mõistlikeks kuludeks saab lugeda 1391.53 euro suurust summat – Korame OÜ pakkumist. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
43.Kohus märgib, et on andnud kostjale korduvalt aega ja võimalusi omapoolsete vastuväidete tõendamiseks, samuti selgitanud vastunõude esitamise võimalust (eelkõige 5 paketi tagasinõudmine), kuid kostja ei ole seda teinud. Seepärast saab kohus vaidlust lahendada vaid hageja poolt esitatule tuginedes.
44.Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude otsuses kindlaksmääramist rahaliselt ei pea kohus käesolevalt otstarbekaks.
45.Kohus märgib täiendavalt, et kuna tsiviilasja hind on alla 2000 euro, siis on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lähtudes TsMS § 637 lg 21, võib ringkonnakohus keelduda lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlemisest, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks. Maakohtu luba edasikaebamiseks tuleb TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena. Käesoleval juhul kohus eraldi luba edasikaebamiseks ei anna. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.