AS BIGPANK hagi Jxxxx Lxxxxxx vastu põhivõlgnevuse, lepingu sõlmimise tasu, intressi, võla sissenõudmisega seotud kuluxx ja viivise nõudes
Hagihind
12 361,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS BIGPANK (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja: Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (registrikood: 11652332; asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu) Esindajad: Artur Maljukov (e-post: [email protected]) Keiu Namm (e-post: [email protected]) Kostja: Jxxxx Lxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx; e-post: x
RESOLUTSIOON
1.AS BIGPANK hagi Jxxxx Lxxxxx vastu rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja Jxxxx Lxxxxxxxx välja AS BIGPANK kasuks 8210,22 eurot (kaheksa tuhat kakssada kümme eurot ja kakskümmend kaks senti), millest moodustab 6016,20 eurot põhivõlg, 1081,87 eurot intress, viivis alates 25.06.2010.a kuni 20.07.2012.a summas 1010,85 eurot, võla sissenõudmise kulu summas 49,94 eurot ja lepingu muutmise tasu summas 51,36 eurot.
Mõista välja Jxxxx Lxxxxxxxx AS BIGPANK kasuks viivis tasumata põhivõlgnevuselt alates 21.07.2012.a kuni 15.11.2012.a summas 154,44 eurot (ükssada viiskümmend neli eurot ja nelikümmend neli senti) ning viivis alates 16.11.2012.a kuni põhivõlgnevuse 1 (9)
4.Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus:
1.Menetluskulud 659,06 eurot jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega AS BIGPANK ja Jxxxx Lxxxxxx kanda.
2.Mõista välja Jxxxx Lxxxxxxxx AS BIGPANK kasuks 502,53 eurot (s.o. 76,25%) menetluskulude katteks. 23,74% menetluskuludest ehk 156,46 eurot jääb hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
AS BIGPANK esitas 20.07.2012.a kohtule hagi, milles taotles kostjalt põhivõlgnevuse 6016,20 eurot, intressi 1330,80 eurot, võla sissenõudmise kulu 49,94 eurot, viiviste 3318,26 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 51,36 eurot väljamõistmiseks (tl 2-6). Hageja ja kostja sõlmisid 11.02.2009.a tarbijakrediidilepingu nr 0900049/15st, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 5110,75 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,87% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Seoses nimetatud lepinguga on sõlmitud 2 täiendavat kokkulepet. Kokkuleppega nr 2 jäi kostja käsutusse 6082,35 eurot ning intressimääraks sai 26,51%. Leping ja kokkulepped vastasid sõlmimise hetkel kostja väljendatud tahteavaldustele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Hageja viitas VÕS §-le 402, § 396 lg-le 1 ning sõlmitud lepingule nr 0900049/15st ja kokkulepetele. Hageja leidis, et kuna alates detsembrist 2009.a on kostja rikkunud pooltevahelise lepingu tingimusi laenu ja intresside tasumise osas, on kostjapoolne rikkumine olnud teadlik ja pahatahtlik ning ei ole kooskõlas VÕS § 6 lg-st 1 tuleneva hea usu põhimõttega. Lisaks asus hageja seisukohale, et kostja on rikkunud informeerimiskohustust (maksevõime, kontaktandmete muutumine vms) ning ignoreerides hageja püüdlusi lepinguga seotud probleeme lahendada, olles hagejale kättesaamatu, käitunud pahauskselt. Hageja viitas VÕS § 416 lg-le 1 ning üldtingimuste p-le 5.1.1 ning märkis, et hageja hoiatas 27.05.2010.a saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei 2 (9)
reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 25.06.2010.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 7551,37 euro tasumist. Hageja nõuab kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist. Kuna kostja on pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud 60 eurot, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 6016,2 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Kokkuleppe nr 2 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 26,51% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 1330,8 eurot. Hageja viitas VÕS § 113 lg-le 5 ja üldtingimuste p-le 6.7 ning märkis, et hageja majandustegevuse lahutamatuks osaks ei ole laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumisel tekkivate kulutuste tegemine, need on hageja jaoks ettenägematud. Hageja oli lepinguga seoses sunnitud tegema kulusid oma nõudeõiguse maksmapanekuks ning kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Võla kohtuväliseks sissenõudmiseks ja kokkuleppe saavutamiseks alustas hageja inkassomenetluse, millega kaasnesid kulud summas 62,72 eurot. Kostja on selle katteks tasunud 12,78 eurot. Seega on tasumata summa 49,94 eurot. Seega palub hageja üldtingimuste p 6.7 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 49,94 eurot. Kokkuleppe nr 2 alusel kohustus kostja tasuma hagejale 60,82 eurot lepingu muutmise tasu. Kuna kostja on hagejale lepingu muutmise tasu tasunud 9,46 eurot, tuleb lepingu, üldtingimuste p 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista tasumata lepingu muutmise tasu summas 51,36 eurot. Viiviste osas viitas hageja VÕS § 415 lg-le 1, § 113 lg-le 1 ning leidis, et antud juhul on lepingu järgselt viivise määraks lepingu muutmise kokkuleppes nr 2 sätestatud intressimäär ehk 26,51% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 25.06.2010.a oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 3,55 eurot. Kostja oli jätnud lepingu ülesütlemisel hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 6076,2 eurot. Kostja on teinud krediidisumma vähendamiseks ülesütlemisele järgnevalt kolm 20 eurost makset. Hageja võttis võlgnevuse vähenemist viivise arvutamisel arvesse ning arvutas viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 26,51% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja viitas TsMS §-le 367 ning leidis, et 20.07.2012.a seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 3318,26 eurot ning alates 21.07.2012.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 26,51% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist. Hagiavalduse kohaselt on hageja pöördunud võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole ning sutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve nr 552 summas 95,87 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses. Kohus saatis kostjale 26.07.2012.a menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega tema elukohta, vastavalt TsMS §-le 394, ning kohustas teda vastama
3 (9)
hagile kirjalikult (tl 1). Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Kostja hagile vastanud ei ole. Kostjale on edastatud allkirja vastu kutse 24.10.2012.a kell 11.00 toimuvale kohtuistungile. 24.10.2012.a kell 10.33 saatis kostja kohtule teate selle kohta, et ta soovib istungi edasilükkamist, kuna tal pea valutab. Kohus jättis 24.10.2012.a kohtuistungil kostja taotluse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
1.TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning esitas taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses peavaluga. Kohus osundab siinkohal TsMS § 352 lg-le 1, mis sätestab, et mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Asja lõpuni arutamata jätmine kohtuistungil on lubatud üksnes põhjusel, mis takistab asja istungil lõpuni arutamist. Kohtu hinnangul ei ole peavalu puhul tegemist sellise mõjuva põhjusega, mis oleks kaasa toonud kohtuistungi edasilükkamise. Ühtlasi ei olnud kohtul võimalik kostja esitatud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks lahendada ka enne kohtuistungit, kuivõrd taotlus saabus kohtule vahetult enne istungi algust. Seega tuli kohtul võtta taotluse osas seisukoht kohtuistungil. Kohus leidis, et kostjal puudub mõjus põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks. Sellest tulenevalt taotles hageja kohtult tagaseljaotsuse tegemist.
2.Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik asjas teha tagaseljaotsus. Samas on kohus seisukohal, et kuivõrd tagaseljaotsuse tegemisel on kohtul kohustus kontrollida hagi õiguslikku põhjendatust, juhindudes TsMS § 438 lg-st 1 (otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.), tuleb esitatud hagi rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus motiveerib toodud seisukohta järgnevalt, lähtudes TsMS § 444 lg-st 1, mille kohaselt võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa, käsitledes peamiselt õigusliku põhjendatusega seoses tõusetuvaid küsimusi.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 11.02.2009.a tarbijakrediidilepingu nr 0900049/15st, mille järgi oli kostjale antud krediidisummaks 5110,7524 eurot, intressimääraga 24,8% krediidisummast aasta kohta (tl 11). Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja ka maksegraafiku eelnimetatud lepingu täitmiseks, mille kohaselt tulnuks kostjal alustada osamaksete tegemist alates 12.03.2009.a (tl 12-13). 09.07.2009.a sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 0900049/15st kokkuleppe nr
1.Nimetatud kokkuleppe kohaselt on krediidisummaks pärast suurendamist 5459,9798 eurot ning alates 09.07.2009.a intressimääraks 26,6206%, lepingu muutmise tasuks 54,5997 eurot (tl 33-34). Samal kuupäeval sõlmisid pooled maksegraafiku, mille kohaselt pidanuks kostja alustama osamaksete tegemist laenu tagamiseks alates 12.10.2009.a (tl 35-37). 23.10.2009.a sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 0900049/15st kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Nimetatud kokkuleppe kohaselt on krediidisummaks pärast suurendamist 6082,3527 eurot ning alates 23.10.2009.a intressimääraks 26,5067%. Ühtlasi kuulus vastavalt kokkuleppele tasumisele lepingu
4 (9)
muutmise tasu 60,8234 eurot (tl 25-26). Samal päeval sõlmisid pooled maksegraafiku, mille kohaselt pidanuks kostja alustama maksete tegemist alates 12.11.2009.a (tl 27-29). 27.05.2010.a edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (tl 17) ning 25.06.2010.a teate lepingu ülesütlemisest (tl 18).
4.Hageja on taotlenud kostjalt põhivõlgnevuse 6016,20 eurot väljamõistmist. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et esialgse lepingu kohaselt on kostja tasunud kokku 491,93 eurot ja kokkuleppe nr 1 järgi 63,91 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud 60 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kuivõrd kostja on jätnud hagejale lepingu alusel saadud laenusumma suures osas tasumata, on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on omapoolset kohustust rikkunud, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Kostja sai tarbijakrediidilepingu nr 0900049/15st kokkuleppe nr 2 kohaselt kokku 6082,3527 eurot (tl.25). Kuivõrd esialgse lepingu kohaselt ja kokkuleppe nr . 1 alusel tasutud summad on arvesse võetud juba kokkuleppe n. 2 alusel saadud täiendavas krediidisummas (kokkulepe varasemate kohustuste tasaarvestamise kohta), siis ei tule varasemate kohustuste katteks tasutud summasid enam uuesti arvesse võtta. Lepingu ülesütlemisele järgnevad kolm makset a 20 eurot, kokku 60 eurot, tuleb aga põhivõlgnevuse ja viivise arvutamisel arvesse võtta. Seega on põhivõlgnevuseks 6076,20-60=6016,20 eurot.
5.Hageja on nõudnud kostjalt intressi 1330,80 eurot väljamõistmist. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Intress oma olemuselt on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Pooled on lepingus ja sõlmitud kokkulepetes kokku leppinud konkreetses intressimääras. Kindlaksmääratud intressimäärast räägib VÕS § 94 lg. 3, mis sätestab, et fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Ehkki osutatud seadusesäte (VÕS § 94 lg.3) kehtib alates 01.07.2011 ehk pärast kokkuleppe sõlmimist poolte vahel ega oma tagasiulatuvat mõju, ei kuulu § 94 nende sätete hulka, mis tuleks kohtu poolt VÕS § 421 alusel tühiseks lugeda. Seetõttu ja võttes aluseks poolte vahel kokku lepitu, lähtub kohus poolte vahel kokkulepitud intressimäärast, mitte maksegraafikus toodud intressi osamaksetest ning need omavahel lihtsalt kokku liita (nagu hageja seda teinud on).
5 (9)
Alates kokkuleppe nr 2 sõlmimisest, s.o 23.10.2009.a kuni lepingu ülesütlemiseni 25.06.2010.a, s.o 245 päeva, tuleb arvestada intressi krediidisummalt 6082,3527 eurot, määraga 26,5067% aastas (0,0726% päevas) (tl 25), s.o summas 1081,87 eurot (6082,3527 x 0,0726% x 245).
6.Hageja on nõudnud kostjalt viivise 3318,26 eurot väljamõistmist ning on esitanud ka viivise arvestuse (tl 20). Selle kohaselt tuleb viivist arvestada ajavahemikul 25.06.2010.a kuni 10.02.2011.a (230 päeva) tasumata summalt 6076,20 eurot, mis teeb viivise summaks 1015,03 eurot, ajavahemikul 10.02.2011.a kuni 11.03.2011.a (29 päeva) tasumata summalt 6056,20 eurot, mis teeb viivise summaks 127,56 eurot, ajavahemikul 11.03.2011.a kuni 11.04.2011.a (31 päeva) tasumata summalt 6036,20 eurot, mis teeb viivise summaks 135,91 eurot, ajavahemikul 11.04.2011.a kuni 20.07.2012.a (466 päeva), mis teeb viivise summaks 2036,22 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelisele lepingule kohalduva üldtingimuste p 6.1 sätestab, et krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel /.../ maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras. Tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, s.o lepingujärgse intressimääraga samas määras (tl 15,31,39). Kuigi pooled on eelviidatust nähtuvalt lepingus viivisemääras kokku leppinud, ei ole õiguslikult põhjendatud selles märgitud viivise määrast lähtuda. Nimelt tuleneb tarbijakrediidilepingu sätetest, et viivisemäära osas tuleks lähtuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrast – VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 421 järgi ei ole lubatud sellest tarbija kahjuks kõrvale kalduda. Seega tuleb lähtuda viiviste nõude osas VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud erinormist, mille kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Lisaks ei ole hageja esitatud viivise arvestus korrektne ning seda juba asjaolu tõttu, et hageja on arvestanud mõne päeva osas viivist topelt. Nii on näiteks hageja arvestanud viivist alates 25.06.2010.a kuni 10.02.2011.a kindlalt summalt ning järgmise perioodi eest alustanud viivise arvestamist teiselt tasumata summalt alates 10.02.2011.a. See tähendab, et hageja on viivise arvestuses arvestanud viivist 10.02.2011.a eest mitmekordselt ja erinevate tasumata krediidisummade eest. Siinjuures peab kohus oluliseks viidata TsÜS § 135 lg-le 1, mis sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Seega ei ole hageja sellesisuline viivise arvestamine põhjendatud ning kohus peab vajalikuks seda selles osas korrigeerida.
7.Eeltoodust lähtuvalt esitab kohus järgneva viivise arvestuse.
6 (9)
Vastavalt VÕS § 94 lg-le 1 on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Enne 01.01.2010.a kuni 01.01.2011.a oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 1%, enne 01.07.2011.a oli 1,25% ning enne 01.01.2012.a ja 01.07.2012.a oli 1%. Seega on viivise määraks perioodil 25.06.2010.a kuni 30.06.2011.a 8% aastas (0,0219% päevas), perioodil 01.07.2011.a kuni 31.12.2011.a 8,25% (0,023% päevas) ja 01.01.2012.a kuni 20.07.2012.a 8% aastas (0,0219% päevas). Sellest tulenevalt on põhjendatud arvestada võlgnetavalt summalt viivist ajavahemikul 25.06.2010-10.02.2011.a, s.o 230 päeva, põhivõlgnevuselt 6076,2 eurot summas 305.90 eurot (6076,20 x 0,0219% x 230), ajavahemikul 11.02.2011.a kuni 11.03.2011.a, s.o 28 päeva, põhivõlgnevuselt 6056,2 eurot (6056,20x 0,0219%x28) summas 36,96 eurot, ajavahemikul 12.03.2011.a kuni 11.04.2011.a, s.o 30 päeva, põhivõlgnevuselt 6036,2 eurot summas 39,60 eurot (6036,20 x 0,0219% x 30), ajavahemikul 12.04.2011.a kuni 30.06.2011.a s.o 79 päeva, põhivõlgnevuselt 6016,20 eurot summas 104,28 eurot (6016,2 x 0,0219% x 79), ajavahemikul 01.07.2011.a kuni 31.12.2011.a, s.o 184 päeva, põhivõlgnevuselt 6016,20 eurot summas 253,92 eurot (6016,20 x 0,023% x 184), ajavahemikul 01.01.2012.a kuni 20.07.2012.a, s.o 202 päeva, põhivõlgnevuselt 6016,20 eurot summas 266,64 eurot (6016,2 x 0,0219% x 202). Seega on viivis ajavahemikul 25.06.2010.a. kuni 20.07.2012 kokku 1007,30 eurot (305,90+36,96+39,60+104,28+253,92+266,64=1007,3), millele lisandub enne lepingu ülesütlemist kogunenud viivis 3,55 eurot, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista viivis 1010,85 eurot.
8.Hageja taotleb kostjalt viiviste väljamõistmist alates 21.07.2012.a kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 26,51% võlgnetavalt laenusummalt. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmiseks põhjendatud. Siiski ei ole õiguslikult põhjendatud hageja nõue viivisemäära osas (vt käesoleva otsuse p 6). Kohus peab vajalikuks järgnevalt esitada viivise arvestuse alates hagi esitamisest, s.o 21.07.2012.a, kuni käesoleva otsuse tegemiseni, s.o 15.11.2012.a. Kuna enne 01.07.2012.a oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1%, tuleb VÕS § 113 järgi arvestada viivist 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Seega alates hagi esitamisest, s.o 21.07.2012.a, kuni käesoleva otsuse tegemiseni, s.o 15.11.2012.a (kokku 117 päeva) tuleb VÕS § 113 järgi arvestada viivist 154,44 eurot (6016,2 x 0,022% x 117).
7 (9)
Alates 16.11.2012.a kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni tuleb arvestada viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
9.Hageja on nõudnud kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmist summas 49,94 eurot. VÕS § 113 lg 5 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Vastavalt pooltevahelise lepingu üldtingimuste p-le 6.7 on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hageja on taotlenud ka inkassomenetluseks tehtud kulutuste hüvitamist. Selliste kulutuste kinnituseks on hageja lisanud hagiavaldusele OÜ Pinker Albert Detektiivibüroo 09.08.2010.a väljastatud arve nr 6710 AS-ile BIGPANK, millest nähtub muuhulgas, et AS-il BIGPANK tuli tasuda inkassotasu seonduvalt Jaana Lõhmusega sõlmitud lepingule 817,74 krooni (tl 21), s.o 52,26 eurot, millele lisandub käibemaks 10,45 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja sellest tasunud 12,78 eurot, mistõttu kuulub kostja poolt hüvitamisele 49,94 eurot.
10.Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt lepingu muutmise tasu väljamõistmist summas 51,36 eurot vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele nr 2. Vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele nr 2 on lepingu muutmise tasuks 60,8234 eurot (tl 25). Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud lepingu muutmise tasust 9,46 eurot, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista 51,36 eurot (60,82 – 9,46).
11.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 6016,20 eurot, intress summas 1081,87 eurot, viivis alates 25.06.2010.a kuni 20.07.2012.a summas 1010,85 eurot, viivis alates 21.07.2012.a kuni 15.11.2012.a summas 154,44 eurot, võla sissenõudmise kulu summas 49,94 eurot, lepingu muutmise tasu summas 51,36 eurot. Seega kokku 8210,22 eurot. Ühtlasi tuleb kostjalt välja mõista viivis alates 16.11.2012.a kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
11.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
8 (9)
Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramisel jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (76,25% hageja kasuks ja 23,74% kostja kasuks), kuna hagi rahuldamise ulatus on olulises määras ühe poole kasuks. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskuludena tasunud riigilõivu summas 500 eurot (tl 24). Lisaks on hageja esitanud menetluskulude kinnitusena Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ 14.05.2012.a arve nr 552 AS-ile BIGPANK, millest nähtub, et võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüsi ja hagiavalduse koostamise eest lepingu nr 0900049/15st on AS BIGPANK tasunud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le 95,87 eurot (tl 22,23). Samuti on hageja edastanud kohtule Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitatud arve AS-ile BIGPANK ja arve tasumist kinnitava maksekorralduse, mille kohaselt on 24.10.2012.a kohtuistungil esindamise eest tasu 63,19 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal tekkinud menetluskulusid summas 659,06 eurot, millest 23,74% ehk 156,46 eurot tuleb jätta hageja kanda ja 76,25% ehk 502,53 eurot välja mõista kostjalt.
Kohtunik Ülle Raag
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.