Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TEHTUD JÄRELDUSED

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud registrijärgsel aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei ela/asu sel aadressil, saaja viibib juba pikemat aega mujal“ (tl 42,43). Aadressil xxxxxxxxxxx-xxxxxxx saadetud hagimaterjalid, on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei ela/asu sel aadressil“ (tl 45). Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt puuduvad andmed L. S. elu- või viibimiskoha kohta. Aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx L. S. ei ela juba mitu aastat (tl 47). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 31. august 2012. Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise

2 (5)

kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja L. S. 19.04.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700280/14st (edaspidi leping), mille raames andis hageja kostjale üle 2 236,91 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 25,04% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.05.2007 a, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja nõuab tarbijakrediidilepingu 0700280/14st alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks 4 473,82 eurot, millest 2 236,91 eurot on tagastamata krediidisumma; 273,37 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 79,88 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1 883,66 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. 21.05.2012 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2 648,91 eurot, mida hageja nõuab üksnes osaliselt, s.o summas 1 883,66 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates 22.05.2012 kuni lepingu 0700280/14st raames saadud tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,04% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0700280/14st (tl 10-15), koos maksegraafikuga, lepingu sõlmimise ajal kehtinud üldtingimustega ning ülesütlemise hetkel kehtinud üldtingimustega; koopiad hageja poolt 28.05.2007 ja 27.06.2007 kostjale saadetud meeldetuletuskirjadest; 31.07.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse; 30.08.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemisavalduse; hageja kehtestatud hinnakirja, viivise arvestuse; koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ poolt esitatud arvest ja selle tasumist tõendava maksekorralduse (tl 16-23). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1, 113 lg1; 367; 396 lg 1; 402; 415; 416 lg 1. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või 3 (5)

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Seega kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4 473,82 eurot, millest 2 236,91 eurot on tagastamata krediidisumma; 273,37 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 79,88 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud; 1 883,66 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti on põhjendatud TsMS § 367 alusel rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 22.05.2012 kuni lepingu nr 0700280/14st raames tagastamata krediidisumma, so 2 236,91 euro täieliku tasumiseni viivis 25,04 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõudeid kokku põhinõuete suurusega. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 479,33 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 95,87 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 22-25). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestades TsMS §-s 133 lg 1, 2; RLS § 57 lg 1 sätestatut tasunud hagihinnalt, so 2 316,79 eurolt riigilõivu 479,33 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 479,33 eurot. 4 (5)

Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 52 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt L. S. välja mõista AS BIGBANK kasuks riigilõiv 479,33 eurot ja hageja esindaja kulu summas 52 eurot, kokku seega menetluskulu 531,33 eurot.

Heiki Kolk kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.