14.novembril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-12-31313
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
280,09 eurot Swedbank Liising AS hagi S. L. vastu 260,91 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja Swedbank Liising AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Marge Sillamaa (Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja S. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx 66601.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank Liising AS hagi S. L. `a vastu.
2.Välja mõista S. L. `alt Swedbank Liising AS kasuks 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot ja 91 senti.
3.Välja mõista S. L. `alt Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 226, 49 eurolt, alates 14.augustist 2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 19.20 eurot) ei või ületada põhinõuet
Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta S. L. `a kanda.
6.Välja mõista S. L. `alt Swedbank Liising AS kasuks menetluskulu 107 (ükssada seitse) eurot ja 93 senti.
7.Välja mõista S. L. ` alt Swedbank Liising AS kasuks viivis menetluskulult 107, 93 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue
ei või ületada menetluskulu ( 107, 93 euro) nõuet.
8.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse ( TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord AS SEB Pank võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. S. L. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot ( TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 21-23), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 07.septembril 2012 (tl 28). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule nõuetekohaselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
2 (4)
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Stenlink Motokeskus OÜ 26.03.2010 Ego järelmaksuga müügilepingu nr 714/255006, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale kui faktooorile. Lepingu üldtingimuste kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt oli intressimäär 21, 9 % aastas. Hagi esitamise päeva, so 13.08.2012 seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 261, 91 eurot, millest põhiosa 226, 49 eurot; intress 13,22 eurot, viivis 19, 20 eurot; võla menetlemise tasu 3 eurot. Neil asjaoludel esitas Swedbank Liising AS hagi S. L. vastu 261, 91 euro nõudes ja viivise protsendina põhinõudelt (so EKP intress+7% aastas) summalt 226, 49 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud Ego järelmaksu müügilepingu ja maksegraafiku, kostjale saadetud teatise ja teatise võlgnevuse kohta (tl 9-14). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt VÕS § 101 lg 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisti. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 261, 91 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatud viivis protsendina põhinõudelt, so 226, 49 eurolt alates 14.augustist 2012, kuna 13.augusti 2012 eest arvestatud viivis sisaldub juba sissenõutavaks muutunud viivise hulgas, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 19, 20 eurot) kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. 3 (4)
MENETLUSKULUD
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 60 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot, kokku menetluskulu summas 107, 93 eurot Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 7,8, 33-34). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulu. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskuluna kostjalt väljamõistmiseks vastavalt tsiviilasja hinnale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 60 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitamisel tasutu riigilõivu 47, 93 eurot, kokku seega menetluskulu 107, 93 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu ( 107, 93 eurot) nõuet.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.