Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on Salva Kindlustuse AS-is kahjujuhtumina registreeritud 24.08.2009 Põlvas Kesk tn 12 juures toimunud liiklusõnnetus. Kostja, juhtides sõidukit Audi 80 reg nr 267AVN, sõitis otsa E. M. sõidukile Renault Megane, reg nr271 AOY. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostjal sõidukiga Audi 80 reg nr 267AVN seoses sõlmitud hageja juures juhi tsiviilvastutuse kindlustuse leping nr S275971903/3. Kehtiv poliis puudus. Liikluskindlustuse registri andmete kohaselt oli kostjale kindlustuslepingu alusel viimane poliis enne liiklusõnnetust väljastatud kehtivuse perioodiga 21.02.2009-20.08.2009 ning uus poliis väljastati perioodiks 21.09.2009-20.03.2010. Sellest järeldab hageja, et kostjal ei olnud liiklusõnnetuse toimumise hetkel, so 24.08.2009 kell 18.00 kehtivat liikluskindlustuse katet ja liiklusõnnetus toimus maksevabal perioodil. Hageja on kannatanule hüvitanud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju summas 551,60 eurot sõiduki Renault Megane reg nr 271AOY taastusremondi teostamise eest. Vastavalt hageja ja tema lepingulise kahjukäsitleja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingule kohustub S. K. A. S. Salva Kahjukäsitluse OÜ-le kahjujuhtumi käsitlemise eest käsitluskulu 15% kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusumma suurusest. Sellest tulenevalt on hageja tasunud antud kahjujuhtumi käsitlemise eest 82,70 eurot. Hageja kulutused seoses kahjujuhtumiga on kokku 634,30 eurot. LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 ja § 19 lg 9 alusel palub hageja kostjalt 634,30 eurot välja mõista. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja on kohtule 08.05.2012 esitanud kirjaliku vastuse (tl 57), milles vaidleb hagile vastu. Kostja ostis kindlustuspoliisi 06.08.2009 kehtivusajaga 21.08.2009-20.02.2010.a, mis on kirjas ka blanketil „teade liiklusõnnetusest“. Liikluskindlustuse registri väljavõttes on kirjas, et 06.08.2009 on välja antud poliis kehtivusega 21.08.2009-20.02.2010. Samas on näha, et poliis on lõpetatud 21.09.2009 ning tunnistatud kehtetuks tagasiulatuvalt alates 21.08.2009. Õnnetuskohal käis politsei ja hageja esindaja. Vanemkonstaabel K. T. , et kontrollis mõlema autojuhi dokumente, sealhulgas kindlustuspoliise. Kostja käis kindlustusfirmas õnnetust registreerimas. Iga kord kontrolliti dokumente ning puudusi ei tuvastatud. Seega kahjunõude menetlemisel on hageja lugenud oma kohustuseks kanda kostja eest sõiduki taastamised kulud. Seda said nad teha ainult kehtiva lepingu alusel. Ilma viimaseta poleks hageja pidanud kulusid maksma. Kui nad seda tegid, siis omal vabal tahtel. Ka kohtuistungil 08.10.2012 vaidles kostja hagile täielikult vastu. Kostjale oli 06.08.2009 väljastatud poliis nr S7736262968#13975592 kehtivusega 21.08.2009-20.02.2010, mille eest kostja tasus sularahas. Tasumist tõendab ka poliisi kohta tehtud väljatrükil kolmandas piirjoonega eraldatud osas märgitu: Tasutud 37,77. See, et operatsiooni teinud agent E. P. ole teinud edasist ülekannet, ei sõltu kindlustusvõtjast. Seega oli kostjal liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustus. Kui lähtuda hageja väitest, et poliis oli kehtetu, puudus hagejal kohustus kannatanule kahju hüvitada. Kui lähtuda hageja väitest, et kindlustusmakse oli tegemata, siis pidanuks kindlustusleping 21.08.2009 lõppema ning samuti ei tekkinud hagejal kohustust kannatanule kahju hüvitada. Mingit alust pole ka asuda seisukohale, et õnnetus toimus maksevabal perioodil. Lepingu muutmises maksevabaks ei ole pooled kokku leppinud ja hageja ei ole esitanud selle kohta ka ühtegi tõendit. Seoses kohtumenetluse käigus täiendavalt kogutud tõendiga AS-st Iizi Kindlustusmaakler on kostja 12.11.2012 esitanud oma täiendavad seisukohad ( tl 95-99). Kuna kohtuotsust enne kostja viimaste

2 (9)

seisukohtade saabumist ei olnud veel tegelikult tehtud, peab kohus võimalikuks käesoleva asja õigema lahendamise huvides ka nendega arvestada, kuigi kostja esitas need tunduvalt hiljem kohtu 22.10.2012 e-kirjas antud tähtajast so 01.11.2012. Kohtu hinnangul kostja viimati esitatud seisukohtades ei ole oluliselt uut võrreldes kostja varasemate seisukohtadega. Nii on kostja leidnud, et kohtumenetluse käigus on hageja lõpuks omaks võtnud, et kostjale oli ajavahemikuks 21.08.2009 kuni 20.02.2010 poliis väljastatud. Asjaolu, et poliis väljastati, annab alust asuda seisukohale, et poliisi eest oli ka tasutud, sest LKindlS § 18 lg 3 kohaselt on kindlustusandjal kohustus väljastada poliis vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. Väidetavat 06.08.2009 arvet summas 37,77 ei ole kostja saanud. Hageja ei ole sellise arve esitamist ka tõendanud. Kostja ei ole kunagi kindlusmakseid teinud ülekandega pangakontolt, vaid sularahas. Kostja kasutas 06.08.2012 väljastatud poliisi ning pole ostnud kindlustust 21.09.2012. Poliisi ostmist 21.09.2009 ja selle eest tasumist pole hageja tõendanud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja on ühepoolselt 21.09.20109 tunnistanud poliisi nr S7736262968#13975592 kehtetuks tagasiulatuvalt, mis on vastuolus seadusega. Uut poliisi 21.09.2009 ei olnud hagejal õigus väljastada, kuna kehtis 06.08.2009 väljastatud poliis. Maksevaba perioodi ei olnud pooltel kokku lepitud ja see ei tulene ka LKindlS § 19 sätetest. Kostja vastuväidetest tulenevad hageja täiendavad seisukohad Hageja on 29.05.2012 esitanud kohtule kostja kirjalikust vastusest tulenevad täiendavad seisukohad (tl 61). Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostjal oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv poliis. Blanketile „teade liiklusõnnetusest“ on märgitud hageja poolt kostjaga sõlmitud liikluskindlustuse tavalepingu number, mitte kindlustuskaitset tagava poliisi number. Samuti ei ole kostjale väljastatud poliisi kehtivusajaga 21.08.2009-20.02.2010 poliisi väljastamise katkestamise tõttu ning kostja ei ole kõnealuse perioodi poliisi eest maksnud. Selle poliisi kohta on väljastatud miinusarve. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et 06.08.2009 väljastatud poliis kehtivusajaga 21.08.200920.02.2010 lõpetati 21.09.2009 tagasiulatuvalt. Kuna 06.08.2009 taotletud poliisi väljastamine katkes, siis ei ole poliisi algusest peale väljastatud. Liikluskindlustuse fondis märgitud poliisi lõpetamise kuupäev so 21.09.2009 tähendab järgneva kehtiva poliis väljastamise kuupäeva. Hageja selgitab täiendavalt, et temale ei ole teada põhjused, miks poliisi väljastamine nurjus. Kostjale väljastati hageja poliis kindlustusmaakleri vahendusel, mitte otse hageja poolt. Kindlustusmaakler on kindlustustegevuse seaduse § 129 lg 1 kohaselt isik, kes tegutseb kindlustusvõtja huvides, mistõttu ei ole kindlustusmaakleri puhul tegemist hageja esindajaga ning hageja ei vastuta kindlustusmaakleri poolt poliiside väljastamisel tehtud vigade eest. Liikluskindlustuse registri andmetel kostjal õnnetuse hetkel kehtivat poliisi ei olnud ja poliisi olemasolu kohta pole kostja esitanud ühtegi tõendit ( poliisi paberkandjal). Hageja arvates politseiametniku seletus ja asjaolu, et kahjukäsitleja ei ole kostjale poliisist rääkinud, ei tõenda poliisi olemasolu. Seoses kostja poolt kohtuistungil avaldatuga ja kohtumenetluse käigus täiendavalt kogutud tõendiga AS-st Iizi Kindlustusmaakler on hageja 31.10.2012 esitanud oma täiendavad seisukohad ( tl 92-93), milles leiab, et AS Iizi Kindlustusmaakleri vastusega kohtu järelepärimisele on tõendatud, et kostjal puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel 24.08.2009 kehtiv liikluskindlustuse poliis ja sellest tulenev kindlustuskaitse. Kuna tegemist oli jah-lepinguga, siis kostjale väljastati kaks nädalat enne poliisi nr S7735249623 lõppemist uus tasumata arvega ootel olev poliis nr S7736262968#13975592. AS Iizi Kindlustusmaakler on kinnitanud, et nimetatud poliisi raha ei ole neile laekunud. Usaldusväärne ei ole kostja väide, et ta maksis poliisi eest sularahas. Tasumata arvega poliis ei ole kehtiv niikaua, kui kindlustusvõtja ei ole selle eest maksnud. Kui kindlustusvõtja jätab arve tasumata, siis kindlustuskaitset ei teki ning loetakse, et poliisi ei ole algusest peale väljastatud. Liikluskindlustuse leping muutub seejuures maksevabaks vastavalt LKindlS §-s 19 lg

3 (9)

3-1 sätestatule. Kostja arvates saab kostja poolset temale jah-lepingu alusel väljastatud tasumata arvega ootel poliisi eest tasumata jätmist tõlgendada kostja soovina muuta nimetatud leping maksevabaks. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et liikluskindlustuse fondi registri väljatrükist nähtuvalt poliisi nr S7736262968#13975592 tühistamise 21.09.2009 tehtud kandel on üksnes tehniline sisu ega tähenda, et poliis tühistati tagantjärgi. Tegelikult ei olnud poliis kehtima hakanudki. Eeltoodu alusel hageja leiab, et hageja tagasinõudeõigus on tekkinud LKindlS § 48 lg 2 p 6 teise alternatiivi alusel. Juhul kui kohus leiab, et poliis nr S7736262968#13975592 oli kostjale siiski kehtivalt väljastatud, põhjustas kostja liiklusõnnetuse hetkel, mil poliisi eest oli tasumata. Seega on hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus LKindlS § 48 lg 2 p 6 esimese alternatiivi alusel. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa 2000 eurot. Kohus on kostja 08.10.2012 kohtuistungil ära kuulanud. Hageja enda ärakuulamist pole taotlenud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja kinnitusel, mille on sisuliselt õigeks võtnud ka kostja ning tõendab teade liiklusõnnetusest (tl 17), toimus 24.08.2009 kell 18.00 Põlvas Kesk tänaval liiklusõnnetus, kus kostja juhtides sõiduautot Audi 80 registrimärgiga 267 AVN ei andnud teed peateel liikunud Egle Mustimetsa juhitud sõiduautole Renault Megan registrimärgiga 271 AOY, mille tagajärjel mõlemad sõidukis said tehnilisi vigastusi. Hageja kinnitusel, mida tõendab arve ja maksekorraldus ( tl 23-24), tasus hageja kannatanu E. M. taastusremondi eest Timecolors OÜ-le 551,60 eurot. Pooltel ei ole vaidlust ka asjaolu üle, mida tõendab koopia lepingust ( tl 20-21), et poolte vahel oli 21.08.2008 sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping nr S275971903/3 ( edaspidi Leping), mis on lõpetatud 17.03.2010 (tl 20-21). Hageja väitel, mida ei ole kohtu hinnangul sisuliselt eitanud ka kostja, oli poolte vahel sõlminud Lepingu näol tegemist nn jah-tüüpi lepinguga, kus uus poliis väljastatakse ilma eelneva sellekohase taotluseta. Lepingus on pooled kokku leppinud, et kindlustusandja (hageja) väljastab kindlustusvõtjale (kostjale) uue poliisi ilma eelneva sellekohase taotluse esitamiseta 5 päeva enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist (punkt 2.1) ning kindlustusmakse tasutakse vähemalt 3 päeva enne kehtiva poliisi lõppemist (punkt 2.2). Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli liiklusõnnetuse põhjustamise ajal kehtiv liikluskindlustuse poliis ja kas kostja jättis täitmata Lepingust ja seadusest tuleneva kindlustusmakse tasumise kohustuse. Hageja on seisukohal, et kostjal kehtiv poliis puudus ja kostjal oli ka kindlusmakse tasumata. Kostja on seisukohal, et temal oli kehtiv liikluskindlustuse poliis, mis väljastati 06.08.2009 kehtivusperioodiga 21.08.2009-20.02.2010, mille eest oli tasutud, kuid mis tunnistati hageja poolt 21.09.2009 tagasiulatuvalt kehtetuks. Eesti Liikluskindlustuse Fondi registri väljavõttest ( poliiside otsing – tl 31 ja poliisi nr S7736262968#13975592 kohta – tl 39-40) nähtuvalt 06.08.2009 on hageja väljastanud kostjale poliisi nr S7736262968#13975592 ajavahemiku kohta 21.08.2009 kuni 20.02.2010 (kindlustusmakse 37,77), mis kannab märget katkestatud ja kehtetu alates 21.08.2009. Poliisi lõpetamise kande tegemise ajana on registris märgitud 21.09.2009. Hageja on kohtumenetluse käigus olnud muuhulgas ka seisukohal ( oma 29.05.2012 avalduses - tl 61), et kostja poolt 06.08.2009 taotletud poliisi väljastamine katkes ja kostjale poliisi tegelikult ei väljastatud. Selline hageja seisukoht on ümber lükatud kohtumenetluse käigus kogutud tõenditega.

4 (9)

AS Iizi Kindlustusmaakler 18.10.2012 vastusest kohtu järelepärimisele ( tl 86) selgub, et Boris Vägile kostjale väljastati 06.08.2012 tasumata arvega ootel kindlustuspoliis S7736262968#13975592 algusega alates 21.08.2009. Selle poliisi alusel väljastatud arvet ei ole

B. V. .

Kohtu arvates on hageja oma 31.10.2012 seisukohas samuti möönnud, et poliis 06.08.2009 tegelikult väljastati, kuid see ei muutunud kehtivaks kindlustusmakse tasumata jätmise tõttu. Ka kostja on kohtumenetluse käigus korduvalt kinnitanud, et ta 06.08.2009 väljastatud poliisi on saanud. Kohtu arvates tõendavad kostja seletus kogumis Eesti Liikluskindlustuse Fondi registri väljavõttega ning AS Iizi Kindlustusmaakler kirjas tooduga, et hageja väljastas kostjale 06.08.2010 poliisi nr S7736262968#13975592 kehtivusega 21.08.2009-20.02.2010. Kohus nõustub hageja seisukohaga küll selles, et poliisi olemasolu liiklusõnnetuse toimumise hetkel ei tõenda Lõuna Prefektuuri 22.06.2010 vastuses kostja järelepärimisele märgitu ( tl 44), mille kohaselt sündmuskohal käinud politseiametniku arvates oli kostja sõidukil kehtiv liikluskindlustuse poliis olemas. Samas kirjas on kohtuväline menetleja ka kinnitanud, et tegelikult liikluskindlustuse poliiside numbrite kohta andmed puudusid. Ka ei ole poliisi numbrit märgitud teatele liiklusõnnetusest ( tl 17), nagu leiab kostja. Hageja märgib õigesti, et teates on märgitud pooltevahelise lepingu number. Pooltel on vaidlus selle üle, kas ja kuidas kostja tasus 06.08.2009 väljastatud poliisi nr S7736262968#13975592 eest. Tuginedes AS Iizi Kindlustusmaakler kirjas toodule on hageja jätkuvalt seisukohal, et kostjal oli kindlusmakse tasumata. Kostja väitel ta 06.08.2012 poliisi eest tasumiseks mingit arvet pole saanud, vaid maksis koheselt sularahas. Eesti Liikluskindlustuse Fondi registri väljatrükist ( tl 40) nähtuvalt 06.08.2009 väljastas hageja kostjale seoses poliisiga nr S7736262968#13975592 arve 90193442 ( makse suurus 37,77), mille maksetähtaeg oli 13.08.2009. Õige on kostja tähelepanek, et Eesti Liikluskindlustuse Fondi väljatrükkidel ei ole märgitud rahaühikut, milles on kindlusmakse suurus näidatud. Kohtu arvates on alust arvata, et käesoleval aastal tehtud väljatrükkides kajastuvad andmed eurodes, kuigi ajavahemik, mille kohta väljatrükkides kajastatud poliisid on välja antud, jääb Eesti krooni kehtimise aega. Selliseks arvamuseks annab alust kindlustusmakse suurus, mis kuue kuulist kindlustusperioodi arvestades ei saa olla kroonides kogu selle perioodi eest. Ka AS Iizi Kindlustusmaakler 18.10.2012 vastusele lisatud 21.09.2009 arvest nr 953056 ( tl 87) nähtub, et kindlustusmakse kuue kuu eest oli 836 krooni ehk 53,43 eurot, nagu on märgitud ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi väljatrükis. Kohtu arvates kostja väide, et ta 06.08.2009 poliisi nr S7736262968#13975592 on saanud, annab alust järelduseks, et ta pidi saama ka sellega seonduva arve nr 90193442 37,77 euro ( sel ajal ilmselt 591 krooni) tasumise kohta. Vastasel korral poleks kostja osanud ju kindlustusmakset tasuda. Kostja on ju kinnitanud seda, et ta kindlustusmakse tasus. Eluliselt ei ole usutav kostja väide, et isegi poliisi eest kohe sularahas tasumise korral ta ühtegi seda kinnitavat dokumenti poliisi väljastajalt ei saa. Kohtule teadaolevalt on laialt levinud praktika, et kauba või teenuse eest kohapeal koheselt tasudes väljastatakse kauba müüja või teenuse osutaja poolt arve märkega, et see on tasutud. Taolise 21.09.2009 arve ( tl 87) on AS Iizi Kindlustusmaakler 18.10.2012 ka oma vastusele lisanud. 06.08.2009 väljastatud poliisi nr S7736262968#13975592 puhul on aga problemaatiline asjaolu, kas ja kuidas kostja selle eest tasus. Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga, et poliisi nr S7736262968#13975592 eest sularahas tasumist tõendab üksnes Eesti Liikluskindlustuse Fondi registri vastavat poliisi puudutava väljatrüki ( tl 39) kolmandas tabelis tehtud kanne: Tasutud 37,77.

5 (9)

Aru saamaks, milline on olnud hageja ja kostja tavapärane asjaajamine AS Iizi Kindlustusmaakler vahendusel, tuleb Eesti Liikluskindlustuse Fondi registris kajastuvat teavet tõlgendada tervikuna. Eesti Liikluskindlustuse Fondi registri väljavõtetes (tl 31- 43) sisalduvad järgmised andmed hageja ja kostja vahel sõlmitud Lepingu alusel väljastatud poliisidest ja kindlustusmaksete tasumisest: 28.01.2009 on hageja väljastanud kostjale poliisi nr S7736262968#13975592 ajavahemiku kohta 21.02.2009 kuni 20.08.2009 ( kindlustusmakse 42,05), mis kannab märget katkestatud ja kehtetu alates 21.02.2009. Poliisiga seonduvalt on väljastatud arve nr 90137385 tasumiseks ülekandega tähtajaga 04.02.2009 ja 19.02.2009 miinusarve nr 90143413. 19.02.2009 on hageja väljastanud kostjale poliisi nr S7735249623 ajavahemiku kohta 21.02.2009 kuni 20.08.2009 ( kindlustusmakse 42,05), mis on tasutud sularahas. 06.08.2009 on hageja väljastanud kostjale poliisi nr S7736262968#13975592 ajavahemiku kohta 21.08.2009 kuni 20.02.2010 ( kindlustusmakse 37,77), mis kannab märget katkestatud ja kehtetu alates 21.08.2009. Poliisiga seonduvalt on väljastatud arve nr 90193442 tasumiseks ülekandega tähtajaga 13.08.2009 ning 21.09.2009 miinusarve nr 90216451. 21.09.2009 on kostjale väljastatud poliis nr S7736502209 ajavahemiku kohta 21.09.2009 kuni 20.03.2010 ( kindlustusmakse 53,43), mille eest on tasutud sularahas. Kohtu arvates on vaidlusaluse situatsiooniga analoogiline olukord tegelikult olnud ka kostja eelmise so 2009 aasta alguses toimunud poliisi väljaandmisega. Registri kannetest nähtub, et ka 28.01.2009 väljastatud poliis on tunnistatud kehtetuks ja 19.02.2009 antud välja uus poliis, mille eest tasutud sularahas. Ka 28.01.2009 poliisiga seonduvalt on selle poliisi väljatrükile tehtud kanne: Tasutud 42,05 , kuid 19.02.2009 on kostja tasunud sularahas ja saanud uue poliisi. Seega ei saa olla tegelikkusele vastav 28.01.2009 väljastatud poliisi väljatrükis tehtud kanne, et kindlustusmakse on tasutud. Vastasel korral puudunuks kostjal vajadus kindlustusmakset tasuda uuesti 19.02.2009. Kohtu hinnangul annab kattuvus vaidlusaluse poliisi väljaandmise ja tasumise asjaoludes ning 2009 jaanuaris ja veebruaris toimunud poliisi väljaandmise ning tasumise asjaoludes alust arvata, et tegelikkuses ongi hagejale poliiside ja arvete väljastamine toimunud selliselt, nagu kirjeldatud AS-i Iizi Kindlustusmaakler 18.10.2012 kirjas so kostjale on esmalt väljastatud poliis koos tasumisele kuuluva arvega. Kuna kostja arves märgitud tähtajaks kindlusmakset ei tasunud, on kostja taotlusel antud talle välja hiljem uus poliis, mille eest kostja tõepoolest on tasunud sularahas. Et kostja on teinud ka sularahas makseid, nagu ta väidab, nähtub ka tegelikult ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi registri kannetest. Kui toimunud on tasumine sularahas, on selline kanne ka tehtud, et tasutud on sularahas. Kui tasumine pidi toimuma ülekandega, on tehtud vastavasisuline kanne. Kohus möönab, et tõepoolest tekitab segadust registri väljatrükkidel mõnede poliiside ( tl 35, 39) kohta tehtud kanne ( tabelis 3 ), et kindlustusmakse on tasutud, samas kui muudest andmetest nähtub, et tasumine pidi arve alusel toimuma hiljem. Nagu kohus eespool tuvastas, ei tõenda selline väljatrükis tehtud kanne, et poliisi eest oli ka tegelikult tasutud (vt 2009 jaanuaris – veebruaris toimunut). Asjaolu, et kostja ei ole teinud kindlusmakseid ülekandega oma pangakontolt, tõendab kostja seletusele lisaks ka tema poolt esitatud pangakonto väljatrükk ( tl 100-101). Kostja seletust, et ta poliisi nr S7736262968#13975592 eest tasus sularahas, muud tõendid ei kinnita. Vastupidi, AS-i Iizi Kindlustusmaakleri kinnitusel kostja poliisi nr S7736262968#13975592 eest ei tasunud. Kohus ei loe usaldusväärseks kostja väidet, et tema 21.09.2009 väljaantud poliisist midagi ei tea ega ole selle eest ka maksnud. Kostja kohtuistungil antud seletuse kohaselt maksis ta 2009 septembris kindlustusandjale 60 eurot, kuid see oli avarii ja pildistamisega seotud. Olemasolev

6 (9)

poliis kehtis 2010 aasta veebruarini ja uut läks kostja tegema enne 20-ndat veebruari. Kostja seletus, et ta 2009 kindlustusandjale midagi maksis, on kattuv AS Iizi Kindlustusmaakler 18.10.2012 vastuses (tl 86) märgituga ning ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi registri väljatrükis poliisi nr S7736502209 kohta ( tl 41-43) toodud andmetega selle kohta, et kostja tegi 21.09.2009 sularaha makse. Kostja mainitud sularaha makse suurus ( 60 eurot ) on ligilähedane uue poliisi kindlustusmakse suurusele. Eeltoodu annab alust arvata, et kostja käis 2009 septembris tasumas siiski uue liikluskindlustuse poliisi eest. Kostja väide aga, et 2009 augustis väljastatud poliis oli kehtiv kuni 2010 veebruarini ja ta käis uut poliisi vormistamas enne 20.02.2010, on ümber lükatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi registri väljatrükiga ( vt poliiside otsing – tl 31), millest nähtuvalt puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks 2010 veebruaris poliisi saanud. Registri andmetel on uus poliis väljastatud alles 07.03.2010 ja pidi hakkama kehtima alates 21.03.2010. Selline vastuolu kostja seletuses järgneva poliisi saamise asjaolude kohta teeb ebausaldusväärseks kostja väite, et ta 21.09.2009 poliisist ei tea midagi. Juhul kui kostjal olnuks kehtiv 06.08.2009 väljastatud poliis, lõppenuks periood, mille eest kindlustusmakse oli tasutud, tõepoolest 20.02.2010 ja kostja pidanuks saama uue poliisi enne seda kuupäeva. Nagu kohus eespool tuvastas, on kostja väide järgneva poliisi saamisest 2010 veebruaris, ümber lükatud aga Eesti Liikluskindlustuse Fondi registri andmetega. Küsimusele, millist poliisi kostja siis ajavahemikul 2010 veebruar kuni 21.03.2010 omas, vastas kostja kohtuistungil, et ei mäleta. Kuna käesolevas asjas vaatluse all olevate poliiside väljastamisest on tõepoolest juba mitu aastat möödas, on selline kostja vastus ka inimlikult mõistetav. Samas teeb asjaolu, et kostja kõike poliisidega seonduvat täpselt ei mäleta, ebausaldusväärseks ka tema kategoorilises vormis esitatud väited, et kostja kindlasti 06.08.2009 poliisi eest sularahas tasus ja

7 (9)

Erinevalt hagejast ja nõustudes kostjaga kohus leiab, et kindlustusmakse tasumata jätmise tõttu muutunud kindlustusleping iseenesest maksevabaks. LKindls § 19 lg 2 ja 3 sätetest tulenevalt eeldab lepingu maksevabaks muutumine kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahelist kokkulepet. Sellise kokkuleppe sõlmimist on kostja eitanud ja hageja ei ole ka esitanud ühtegi tõendit taolise kokkuleppe olemasolu kohta. LKindS § 19 lg 3-2 kohaselt leping muutub poliisi kehtimise lõppemisel maksevabaks, kui pooled ei ole kokku leppinud, et enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist väljastab kindlustusandja järgneva poliisi. Nagu kohus eespool tuvastas, on pooled kokku leppinud just vastupidises - enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist väljastab hageja kostjale järgneva poliisi. Seega ei muutunud liikluskindlustuse leping maksevabaks ka LKindS §-st 19 lg 3-2 tulenevalt. Kohtu arvates ei saa aga nõustuda kostja seisukohaga, et kindlustusmakse tasumata jätmise tõttu pooltevaheline Leping lõppes LKindlS § 18 lg 1 alusel. Kostja poolt viidatud säte näeb ette, et kindlustusmakse tasumata jätmisel lõpeb leping käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras so ülesütlemise tagajärjel. LKindlS §-s 22 lg 1 on aga ette nähtud tingimused, millal kindlustusandja lepingu võib üles öelda ( leping on olnud maksevaba 24 kuud järjest või kindlustusmakseid ei ole lepingut rikkudes tasutud vähemalt kolm kuud järjest). Sellised tingimused antud juhul täidetud ei olnud. Asjas puuduvad ka igasugused tõendid selle kohta, et pooltevaheline Leping oleks enne liiklusõnnetuse toimumist lõppenud mõnel muul LKindS §-s 20 lg 2 loetletud alusel. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.05.2006 otsuses asjas 3-2-1-51-06 on asutud seisukohale, et kindlustusvõtja poolt tähtaegselt kindlustusmakse tasumata jätmine ei too iseenesest kaasa liikluskindlustuse tavalepingu lõppemist. Kostja põhjustas liiklusõnnetuse 24.08.2009. Kuna poolte vahel sel ajal oli kehtiv liikluskindlustuse leping, oli LKindlS §-st 7 lg 1 tulenevalt hagejal kindlustusandjana kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindS § 48 lg 2 p 6 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti käesoleva seaduse § 19 lõikes 9 sätestatud juhul. LKindlS §-s 19 lg 9 on sätestatud, et kui sõiduk osaleb liikluses lepingu maksevabal perioodil ja põhjustab liikluskahju, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjalt sisse nõuda maksevaba perioodi eest kuuekordne kindlustusmakse või tagasi nõuda kahju hüvitamise kulud ja juhtumi käsitluskulud. Nagu kohus eespool tuvastas, ei ole kostja põhjustatud liiklusõnnetus toimunud maksevabal perioodil. Seega ei saa hagi rahuldada hageja poolt oma nõude õigusliku alusena näidatud LKindS § 48 lg 2 p 6 teise alternatiivi alusel. Küll on aga hagi rahuldamise aluseks LKindS §-s 48 lg 1 p 6 sätestatud esimene alternatiiv so kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum kindlustusvõtja vastu. LKindS §-s 48 lg 2 p 6 sätestatud esimese alternatiivi alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja liikluskahju katteks 551,60 eurot. LKindS § 48 lg 3 alusel on kindlustusvõtjal õigus koos tagasinõudega LKindS § 48 lg 2 p 6 tähenduses sisse nõuda ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Vastavalt hageja ja tema lepingulise kahjukäsitleja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingule (tl 25) kohustub hageja tasuma Salva Kahjukäsitluse OÜ-le ühe liikluskindlustuse kahjujuhtumi käsitlemise eest käsitluskulu 15% kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusummas suurusest, kuid mitte vähem kui 63,91 eurot (1000 krooni) ja mitte rohkem kui 1278,23 eurot (20 000 krooni). Hagis nõutud kahjujuhtumi käsitlemise kulu 82,70 eurot vastab

8 (9)

nimetatud lepingus kokkulepitud määrale. Tegemist on kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistliku suurusega kuluga, mis tuleb kostjalt LKindlS § 48 lg 3 alusel hageja kasuks välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks liikluskahju ja käsitluskulude katteks välja mõista kokku 634,30 eurot ( 551,60+82,70). TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Pooled on oma menetluskulude nimekirjad esitanud. Hageja on juba hagiavalduses palunud kostjalt oma menetluskuluna välja mõista 127,82 eurot ja esitanud ka riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused ( tl 45,46). Et menetluskulud piirduvad tasutud riigilõivudega, on hageja veelkordselt kinnitanud ka oma 29.05.2012 seisukohas ( tl 61). Kostja on oma menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavad dokumendid esitanud 12.11.2012 ( tl 98106), mille kohaselt kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 600 eurot. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Maksekorraldused ( tl 45-46) tõendavad, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud 23.01.2012 riigilõivu 47,93 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 23.04.2012 79,89 eurot. Seega tuleb hageja menetluskuluna riigilõivu katteks tasutud summa 127,82 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes.

Kohtunik Rita Kulberg

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.