Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Kohtuistungi toimumise aeg
30.10.2012, avalik kohtuistung
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.11.2012, Tallinn 2-11-59893
Tsiviilasja number Tsiviilasi
OÜ Kiili KVH hagi J P vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
41 542.57 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.03.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J P apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Kiili KVH (registrikood 10782274), lepinguline esindaja Tarko Tuisk Kostja J P (isikukood xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Kersti Kägi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.03.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Jaan Paasi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud OÜ Kiili KVH esitas 06.12.2011 hagi J P vastu võlgnevuse, 41 542.57 eurot, ja viivise, 6 100 eurot, saamiseks. Pooled sõlminud 17.01.2008 ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise lepingu nr 0026-1 (edaspidi liitumisleping), millest tulenevad rahalised kohustused on kostja jätnud täitmata. Liitumislepingu kohaselt kohustus hageja kostjale tagama liitumise Kiili valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga (ÜVK) ning kostja kohustus selle eest tasuma 1 913 666,10 krooni. Hageja on lepingujärgse kohustuse täitnud. Käesoleva aja seisuga on kostjal tasumata 41 542,57 eurot. Kostja jättis osaliselt tasumata 2009.a juunikuu osamakse, tasumata on 2009.a septembri ja detsembri osamaksed. Hageja õigus ÜVK liitumislepingu sõlmimiseks ja liitumistasu nõudmiseks tuleneb ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) lepingu sõlmise ajal kehtinud redaktsiooni § 2 lg-st 1, § 4 lg-st 1, § 5 lg-st 1 ja § 6 lg 2 p-st 1. ÜVVKS § 6 lg 1 kohaselt tohib liitumistasu võtta kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras ja tingimustel. Kiili vallas reguleerib ÜVK võrguga liitumise tingimusi ja korda Kiili Vallavolikogu 22.06.2004 määrus nr 21 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord“ (määrus nr 21) ja 22.06.2004 määrus nr 22 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutuse alused“ (määrus nr 22). Poolte sõlmitud liitumisleping on kooskõlas eeltoodud õigusaktidega ja selle sõlmimise aluseks oli kostja avaldus liitumislepingu sõlmimiseks. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 1 ja §-le 76. Kostja asus liitumislepingut täitma ja on teinud hagejale makseid summas 80 762,98 eurot kokkulepitud maksegraafiku alusel. Lisaks kohustuse täitmisele nõuab hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määras VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on kostja lepingu sõlmimisel viinud eksimusse ning et hageja on sundinud kostjat heade kommete vastase lepingu sõlmimisele. Kostja põhitegevuseks oli kinnisvara arendus. Kõik selle valdkonna õigusaktid olid kättesaadavad ja kostja sai nendega tutvuda. Seega puuduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 93 lg-s 3 sätestatud tehingu tühistamise eeldused. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kes ehitas välja arendusala sisesed ÜVK trassid, kuna trassid ei ole ÜVK osa seni, kuni need ei ole liidetud ÜVK võrguga. Kostja võõrandas kinnistud kolmandatele isikutele ning nendes lepingutes on kinnitus, et müügihind sisaldab liitumist Kiili valla ÜVK võrguga. Kuna kostja sõlmis maaüksuste osas liitumislepingu, siis hageja ei küsinud liitumistasu kostjalt kinnisasja ostnud isikutelt.
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu.
6.Hagi on osaliselt aegunud 2009 juuni- ja septembri osamaksete osas TsÜS § 142 lg 1 alusel.
7.Hageja nõudel puudub õiguslik ja faktiline alus. Määruse nr 21 mõttest tulenevalt ei olnud kostjal kohustust liitumislepingut sõlmida. Hageja ei selgitanud kostjale lepingu sõlmimisel sellega kaasnevaid riske ega saabuvat majanduslikku kahju.
Esimese astme kohtu lahend
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis Jaan Paasilt OÜ Kiili KVH kasuks välja võlgnevuse 41 542,57 eurot ja viivise 5 951,25 eurot, jättis menetlusosaliste kohtukulud kostja kanda, hageja kohtuvälised kulud 98 % ulatuses kostja kanda ja kostja kohtuvälised kulud 2 % ulatuses hageja kanda.
9.Vaidlustamata on järgmised asjaolud: Kostja oli Kiili vallas asuva Aaviku I ja Aaviku II maaüksuste kruntide omanik, kes ehitas nimetatud piirkonnas välja vee- ja kanalisatsiooni trassid liitumispunktideni; Kiili vallas Aaviku I ja Aaviku II maaüksustel asuvad kinnistud Aru 3, Aru 5, Aru 16, Aru 18, Karja 3, Karja 5, Karja 18, Karja 20, Karja 22, Ristiku 1, Ristiku 3, Ristiku 5, Ristiku 7, Ristiku 9, Ristiku 11 on liidetud Kiili valla ÜVK võrku; poolte vahel sõlmitud liitumislepinguga võttis kostja endale kohustuseks tasuda liitumise eest 1 913 666,10 krooni lepingu lisas 2 kokku lepitud maksegraafiku alusel; kostja on perioodil 30.06.2008 – 14.09.2009 tasunud liitumistasust 1 263 666 krooni ja tasumata on 650 000 krooni, e 41 542,57 eurot.
10.Kohus asus seisukohale, et tulenevalt TsÜS §-st 154 ja juhindudes Riigikohtu lahendi 32-1-95-08 p-st 11, algas 2009. aasta jooksul tasutavate osamaksete aegumine 01.01.2010 ning aegumistähtaeg saabub TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 31.12.2012 . Nõue ei ole aegunud.
11.Kohtul ei ole tekkinud kahtlust hageja esitatud liitumislepingu ärakirja usaldusväärsuse osas. Poolte vahel puudub vaidlus, et selline liitumisleping on poolte vahel sõlmitud, hageja on oma lepinguga võetud kohustuse kostja ees täitnud ning kostja täitis lepingut kuni 2009 juunini. Kostja on esitanud oma liitumislepingu eksemplari ärakirja. Erinevused, millele kostja viitab, ei mõjuta liitumislepingu kehtivust, sisu ega poolte kohustusi. Liitumislepingu sisust on arusaadav, et leping on sõlmitud 2008.aastal ning lepingu lisa 2 sätestab liitumistasu osamaksete maksmise tähtajad. Samuti on hageja selgitanud, miks on tema liitumislepingu eksemplari numbriks 0026-1. Puudub vaidlus, et kostja asus käesolevat liitumislepingut täitma ning selle liitumislepingu alusel esitati kostjale tasumiseks arveid. Käesolevas asjas puudub vajadus tuvastada lepingu lisal 3 oleva allkirja õigsust käekirja ekspertiisiga. Nimetatud lepingu lisast ei tulene pooltele õigusi ega kohustusi, mis omaksid vaidluse lahendamisel tähtsust, sest liitumistasu suurus tuleneb liitumislepingu p-st 5.1 ning selle maksegraafik on kokku lepitud lisas 2. Eelnevast tulenevalt ei tuginenud kohus nimetatud tõendile.
12.Kuna tehing on sõlmitud 17.01.2008 ja tühistamise avalduse esitamise avaldus on esitatud 16.05.2011 vastuses hagihoiatusele, siis TsÜS § 99 lg-st 2 tulenevalt on tehingu tühistamise õigus möödunud. Eelnevast tulenevalt ei pidanud kohus vajalikuks sisuliselt hinnata tühistamise materiaalsete eelduste olemasolu.
13.Õige on hageja osundamine asjaolule, et maaüksusel välja ehitatud trassid oli vaja liita ÜVK võrku, mille eest on hagejal õigus võtta tasu. Kuna liitumislepingu alusel võttis selle kohustuse endale kostja, siis hageja liitumistasu kinnistute ostjatelt ei võtnud. Hageja on esitanud tema valduses oleva 27.09.2002 notariaalselt tõestatud lepingu osalise väljavõtte vaidlusaluste kinnistute kohta, mille p 14.1 kohaselt võõrandatavate lepingu esemete ostuhind sisaldab liitumist tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniga. Hageja esindaja on selgitanud, et nimetatud „tsentraalne“ tähendab trasside ühendamist Kiili valla ÜVK võrku. Eeltoodust saab järeldada, et vaatamata sellele, et kostja ehitas maaüksusel välja vee- ja kanalisatsiooni trassid, oli vajalik nende liitmine ÜVVKS § 5 lg 2 mõttes Kiili valla ÜVK võrku, mis toimub vastava liitumislepingu sõlmimisel.
14.Liitumislepingu sõlmimist reguleerivad Kiili vallas 22.06.2004 määrus nr 21 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord“ ja 22.06.2004 määrus
nr 22 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutuse alused“. Eeltoodud õigusaktid on avalikud ning õige on hageja osundamine asjaolule, et kostjal oli võimalik nimetatud õigusaktidega enne liitumislepingu sõlmimist tutvuda. Pooled on 17.01.2008 lepingus kokku leppinud liitumistasu suuruses ning kostjal ei ole võimalik nimetatud kehtivast kokkuleppest kõrvale kalduda ega vaidlustada liitumistasu hinda ega arvutamise valemit. Väited, et kostja usaldas hagejat ning ei pidanud vajalikuks nimetatud liitumistasu suuruse kujunemist isiklikult üle kontrollida, viitavad võimalikule eksimusele. Kohus on tuvastanud, et tehingu tühistamise õigus eksimuse tõttu on lõppenud.
15.Kostja välja toodud asjaolud ei ole käsitatavad seadusest tuleneva nõude rikkumisena, mis tooks kaasa liitumislepingu tühisuse. Seaduses ei ole sätestatud, et leping oleks tühine seetõttu, et liitumisel ei ole arvestatud liitumistasu sisse arendaja poolt trasside väljaehitamisel tehtud kulutusi.
16.Maakohus leidis, et vaidlusaluse liitumislepingu sõlmimine ei ole vastuolus õiguse üldpõhimõtetega. Liitumislepingu sõlmimist maaüksuse arendaja poolt ei saa lugeda ühiskondlikult mitteaktsepteeritavaks tehinguks.
17.Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist alates 23.09.2009 kuni 30.09.2011. Kohus ei ole tuvastanud kokkulepet osamakse tasumise konkreetse kuupäeva osas, mistõttu saab olemasoleva kokkuleppe kohaselt lugeda maksetähtajaks viimase kuu vastavat päeva. Nähtuvalt hageja enda selgitustest, muudeti 2009 septembrikuu osamakse tasumise tähtaega, mistõttu 2009 septembri ja detsembri osamaksete tasumise tähtajaks saab lugeda 31.12.2009. Viivisenõue vastavalt p-s 19 tehtud maksetähtaja muudatusele on 5 951,25 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
18.Kostja vastuväide kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata. Kohus on läbi viinud kirjaliku eelmenetluse ning täinud TsMS § 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Kohtuistungil võib esitada tõendeid, kui kohus seda lubab (TsMS § 399 p 1). 19.03.2012 kohtuistungil ei esitatud uusi asjaolusid. Tõendile (liitumisavaldus), mis esitati hageja poolt 14.03.2012 menetlusdokumendiga, oli hageja tuginenud varasemas menetlusdokumendis. Käekirjaekspertiisi taotluse liitumislepingu lisa 3 allkirja osas jättis kohus rahuldamata, kuna see dokument ei oma asja lahendamisel tähtsust ja kohus sellele tõendile otsust tehes ei tuginenud. Hageja loobus kohtuistungil tõendite kogumise taotlusest ning esitas täiendava tõendi. Esitatud tõend oli kostjale teada, kuna ta on tõendina esitatud lepingu pooleks. Kostja on kõigi hageja esitatud asjaolude ja tõendite suhtes saanud esitada seisukoha.
19.Kuna kohus rahuldas põhinõude täies ulatuses ning kõrvalnõude 98 % ulatuses, jättis kohus kohtukulud TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses kostja kanda, hageja kohtuvälised kulud 98 % ulatuses kostja kanda ja kostja kohtuvälised kulud 2 % ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus
20.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas ning saata asi uueks arutamiseks maakohtule ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
21.Asudes seisukohale, et kostjal oli kohustus täita lepingut, ei ole kohus kontrollinud VÕS § 76 lg-st 1 tulenevat teist alust, kas kostjal oleks ka seadusest tulenevatel alustel kohustus maksta liitumistasu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumisel. Seega ei ole kohus kontrollinud lepingu tühisuse eeldusi lepingu tingimuste mittevastavuse tõttu seadusele. Kostja on nii kohtueelses kui kohtumenetluses esitatud seisukohades selgelt ja ühemõtteliselt väljendanud, et ei ÜVVKS ega Kiili Vallavolikogu määruste nr 21 ja
nr 22 kohaselt ei ole kostja ühisveevärgi ja –kanalisatsooniga liitumiskohustuslikuks isikuks. Maakohus ei hinnanud mitte seda, kas kostja on üldse ühisveevärgi ja – kanalisatsooniga liitumiseks kohustatud isikuks.
22.Kohtu järeldus kostja kohustusest tasuda liitumistasu, tugineb otsuse põhjenduste kohaselt hageja kohtuistungil esitatud 27.09.2002 notariaalselt tõestatud lepingu osalisest väljavõttest. Nimetatud leping ei ole kohaseks tõendiks, sest lepingust saabuvad õiguslikud tagajärjed üksnes kostjale, ning kohtuotsuses käsitletud lepingust tulenevad õigussuhted ei ole siduvad vaidlusaluse liitumislepingu pooltele. Lepingust ei tulene kostjale kohustust sõlmida hagejaga liitumislepingut ja maksta liitumistasu tsentraalse veevärgiga ühinemiseks.
23.Kohtuotsuse põhjendus kostja kohustusest täita liitumislepingut ja maksta liitumistasu, läheb vastuollu määruse nr 21 punktiga 3, mis sätestab, et liitumistasu maksab kinnistu omanik või valdaja või vee-ettevõtja klient. Kohus ei ole osundanud tõendile, millele tuginedes ta tuvastas, et kostja oleks liitumislepingut sõlmides olnud Aaviku maaüksuste 15 kinnistu omanikuks või valdajaks, kes sõlmis lepingu selleks, et kasutada veevarustuse ja heitvee ärajuhtumise teenuseid. Seega ei ole kohtuotsus rajatud mitte asjas kogutud ja uuritud tõendile, vaid menetluses tuvastamata asjaolule.
24.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole vaidlusalune liitumisleping tühine TsÜS §-ga 87 vastuolu tõttu. TsÜS § 87 sätestab, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine. Asjaolu, et kostja kogenematusest täitis tühise tehinguga võetud kohustust liitumistasu maksta, ei saa iseenesest tekkida olukorda, kus seadusega vastuolus olevat lepingut tuleb täita üksnes seepärast, et seda on varem täidetud ja õigustatud isikul võis tekkida õiguspärane ootus tühise lepingu täitmisele.
25.Kohus on leidnud, et liitumisleping ei ole tühine vastuolu tõttu seadusega, sest kostja ei ole lepingut sõlmides pidanud ise vajalikuks liitumistasu suurust ja arvestamise korda kontrollida. Kohus ei hinnanud lepingu vastavust määruse nr 22 punktis 2.3 sätestatule, mis sätestab, et kinnistu liitumistasu suurus täpsustatakse pärast kinnistu tarbeks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitise ehitamise ja ümberehitamise töövõtulepingute sõlmimist ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt.
26.Tehingu vastavust headele kommetele hinnates, ei ole kohus arvestanud, et 09.06.2009 andis kostja Aaviku maaüksusele rajatud ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitrassid hagejale üle 1 Eesti krooni eest. Eeltoodu tõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 76 lg 2, mida kohus ei ole kohaldanud. Kohus ei ole hinnanud kostjale liitumislepingust tuleneva kohustuse täitmist mõistlikkuse, hea usu ja kostja huvidest lähtudes ning on otsuse tegemisel hinnanud üksnes hageja õigust nõuda lepingu täitmist, olenemata, et leping on kostja huve kahjustav ning on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on otsuse tegemisel kohaldanud vääralt VÕS § 106 lg 2, mille kohaselt on tühised kokkulepped, mis on ebamõistlikud.
27.Kohus rikkus TsMS § 329 lg-t 1, kui võttis kostjalt asja arutamise käigus vastu 27.09.2002 notariaalse lepingu, mille punktile 14.1 rajas kohus vaidlustatava kohtulahendi. Kui kohus enda väitel lõpetas eelmenetluse kutsete saatmisega pooltele kohtuistungile ilmumiseks, ei võinud kohus hageja esitatud lepingut asja sisulise arutamise staadiumis ilma selleks mõjuvat põhjust ära näitamata asja juurde võtta. Kohus lõpetas samal istungil asja arutamise, millega võttis kostjalt võimaluse hageja tõendile vastukaaluks omapoolseid tõendeid koguda ja kohtule esitada, mis on poolte ebavõrdne kohtlemine kohtumenetluses. Kohus osundas TsMS § 437 p-le 1 ja leidis, et puudub alus asja arutamise uuendamiseks, ehkki kostja esitatud tõendite alusel pidi kohtul tekkima kahtlus asja vale
lahendamise osas. Kostja esitas asja uuendamise taotlusega koos tõendid, millest nähtub, et juba enne liitumislepingu sõlmimist (aastal 2005) kostjaga, oli hageja ja Aaviku kinnistul moodustatud Ristiku 1 krundi omaniku D T allkirjastatud akt veetorustiku hüdraulilise surveproovi kohta ja 20.02.2008 D T avaldus/ankeet nr E0474 teenuse lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Kiili KVH. Tõendid kinnitavad, et juba 2005 aastal oli Ristiku 1 kinnistul olemas kinnistu piirini väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonitrass ja hageja oli kontrollinud veetorustiku hüdraulilist survet ja paigaldati ajutine veemõõtja ning kostjal puudus kohustus liitumislepingut sõlmida ja liitumistasu maksta, kuna hagejal puudus vajadus Aaviku maaüksusel ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitrassi rajada või rekonstrueerida (määruse nr 21 p-d 3 ja 9).
28.Kuna kostja vaidlustab kohtuotsuse ka väljamõistetud viivisnõude osas ning viivisnõue tuleneb põhinõudest, kehtivad viivisnõude vaidlustamisele samad seisukohad, millised kostja on esitanud põhinõude vaidlustamisel. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Kiili KVH palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
30.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
31.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi rahuldati.
32.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:
33.Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et kohus rikkus menetlusnorme sellega, kui võttis kostjalt asja arutamise käigus vastu 27.09.2002 notariaalse lepingu. Nimetatud tõend on asjakohane. Taotluse nimetatud lepingu väljanõudmiseks esitas hageja juba eelmenetluse käigus. Kostjal oli võimalus oma arvamuse avaldamiseks selle tõendi osas, mida kostja on ka teinud.
34.Vaidlusaluse nõude esitamise õiguslikuks aluseks oli poolte vahel sõlmitud liitumisleping. VÕS § 76 sätestab üldpõhimõtte, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.
35.Ebaõige on kostja seisukoht, et kohus ei kontrollinud lepingu tühisuse eeldusi lepingu tingimuste mittevastavuse tõttu seadusele. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
36.Liitumisleping ei ole vastuolus seadusest tuleneva keeluga. Seadus ei keela isikul, kes ei ole kinnistu omanik või valdaja, vabatahtlikult liitumislepingut sõlmida, et tagada kinnistu omanikule või valdajale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenus. Kostja oli Aaviku maaüksuste arendaja ja kinnistute müügilepingus uutele omanikele oli kokku lepitud, et kinnistute ostuhind sisaldab liitumist tsentraalse vee ja kanalisatsiooniga.
Õige on kostja seisukoht, et nimetatud kinnistute müügilepingust ei tulene kostjale kohustust sõlmida hagejaga liitumislepingut ja maksta liitumistasu. Maakohus ei ole sellist järeldust ka teinud. Maakohus leidis selgesõnaliselt, et kostja kohustus hageja ees tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust. 27.09.2002 lepingust nähtub aga, millest tulenes kostja huvi liitumislepingut sõlmida. Kostja ei ole võtnud endale ekslikult kohustusi, nagu ta väidab. Kui kostja ei oleks kinnistute omanike huvides liitumislepingut sõlminud, oleksid omanikud pidanud need ise sõlmima ja oleksid vastavad kulutused ikkagi saanud sisse nõuda kostjalt.
37.Põhjendatud ei ole kostja väide, et kohus ei ole hinnanud kostjale liitumislepingust tuleneva kohustuse täitmist mõistlikkuse, hea usu ja kostja huvidest lähtudes. Ringkonnakohus nõustub maakohus järeldusega, et vaidlusaluse liitumislepingu sõlmimine ei ole vastuolus õiguse üldpõhimõtetega ja liitumislepingu sõlmimist maaüksuse arendaja poolt ei saa lugeda ühiskondlikult mitteaktsepteeritavaks tehinguks. Ebaõige on kostja arvamus, et kuna ta ehitas oma vahendite arvelt välja Aaviku maaüksuse sisesed trassid, puudub tal üldse kohustus liitumistasu tasuda. Vaatamata sellele, et kostja ehitas maaüksusel välja vee- ja kanalisatsiooni trassid, oli vajalik nende liitmine ÜVVKS § 5 lg 2 mõttes Kiili valla ÜVK võrku, mis toimub vastava liitumislepingu sõlmimisel. Liitumistasu arvutamisel on arvestatud sellega, et hageja ei teinud kulutusi maaüksuste siseste trasside ehitamiseks, kuna selle võrra on liitumistasu väiksem.
38.Lepingus sätestatud liitumistasu on kontrollitav. Liitumistasu arvutamise aluseks on olnud Kiili valla haldusterritooriumil kehtiv liitumistasu arvutamise valem, mis on sätestatud Vallavolikogu 22.06.2004 määrusega nr 22 „Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutamise alused“. Kostjal oli võimalik ennem lepingu sõlmimist sellega tutvuda ja esitada omapoolsed vastuväited liitumistasu kujunemise metoodikale. Seda kostja teinud ei ole. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud mingile konkreetsele arvutusveale liitumistasu arvutamisel, mille maakohus on kontrollimata jätnud. Menetluskulude jaotus ja selgitus
39.Maakohus jättis menetlusosaliste kohtukulud kostja kanda, hageja kohtuvälised kulud 98 % ulatuses kostja kanda ja kostja kohtuvälised kulud 2 % ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtul pole alust menetluskulude jaotuse osas maakohtu otsust muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
40.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.